¹Li Jesús quixch'utubeb lix tzolom cablaju ut quixq'ueheb xcuanquil chirisinquileb li mâus aj musik'ej ut quixq'ueheb ajcui' xcuanquil chixq'uirtesinquileb li yaj.

¹Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida

²Quixtaklaheb chixch'olobanquil resil lix nimajcual cuanquilal li Dios ut chixq'uirtesinquileb li yaj.

²ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid.

³Quixye reheb: -Mâc'a' têc'am êre nak texxic. Inc'a' têc'am êxuk', chi moco êbôls, chi moco êtzacaêmk chi moco êtumin. Ca'aj cui' lê rak' li cuan chêrix têc'am.

³Ja ta ütles neile: 'Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!

⁴Nak texc'ulek' sa' junak cab, aran texcanâk. Toj tâcuulak xk'ehil nak texxic, tex-êlk sa' li na'ajej a'an.

⁴Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt minge teele!

⁵Cui texcuulak sa' junak na'ajej bar cui' inc'a' texc'ulek', tex-êlk riq'uineb ut têchik' li poks chêrok jo' retalil li raylal te'xc'ul xban nak inc'a' que'raj rabinquil li râtin li Dios, chan li Jesús.

⁵Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!'

⁶Côeb ut lix tzolom li Jesús sa' eb li junjûnk chi na'ajej ut yôqueb chixch'olobanquil resil li colba-ib. Ut yôqueb ajcui' chixq'uirtesinquileb li yaj.

⁶Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.

⁷Laj Herodes li nataklan aran Galilea quirabi resil chixjunil li yô chixbânunquil li Jesús ut qui-oc xc'a'ux xban nak cuan yôqueb chi yehoc re nak a'an laj Juan li xcuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

⁷Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: 'Johannes on üles äratatud surnuist,'

⁸Ut cuan ajcui' li yôqueb chi yehoc re nak a'an li profeta Elías li xchal cui'chic. Ut cuan cui'chic li yôqueb chi yehoc re nak mâre a'an jun xcomoneb li profeta li que'cuan junxil li xcuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

⁸mõned: 'Eelija on ilmunud,' teised aga: 'Keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

⁹Laj Herodes quixye sa' xch'ôl: -A'an mâcua' laj Juan xban nak lâin quintaklan re xch'otbal xcux. ¿Ani anchal a'an li yôquin chirabinquil resil? chan. Jo'can nak târaj rilbal ru.

⁹Aga Heroodes ütles: 'Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?' Ja ta püüdis Jeesust näha saada.

¹⁰Nak que'suk'i chak lix tzolom chixbânunquil li c'anjel que'taklâc cui', que'xserak'i re li Jesús li c'a'ru quilaje'xbânu chak. Li Jesús quixc'ameb xjuneseb sa' jun na'ajej bar mâc'a' cuan, li cuan xcuênt li tenamit Betsaida.

¹⁰Ja kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele, mida kõike nad olid teinud. Ja Jeesus võttis nad kaasa ning läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.

¹¹Abanan li q'uila tenamit que'xq'ue retal nak li Jesús yôqueb chi xic sa' li na'ajej a'an, ut que'côeb chirix. Li Jesús quixc'uleb ut qui-oc chixch'olobanquil xyâlal chiruheb chirix lix nimajcual cuanquilal li Dios. Ut quixq'uirtesiheb ajcui' li yaj.

¹¹Aga kui rahvahulgad said seda teada, järgnesid nad talle. Ja Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja parandas need, kel tervekstegemist vaja.

¹²Nak ac yô chi ecuûc, lix tzolom cablaju que'côeb bar cuan cui' li Jesús ut que'xye re: -Chak'rabiheb li tenamit re nak te'xic xsic'bal lix na'ajeb bar te'hilânk cui' ut te'xsic' ajcui' lix tzacaêmk sa' eb li c'alebâl ut sa' eb li na'ajej li cuanqueb chi nach', chanqueb re.

¹²Aga päev kaldus õhtule ja need kaksteist astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Lase rahvahulk ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja asulatesse öömajale ja toidupoolist otsima, sest me oleme siin tühjas paigas!'

¹³Li Jesús quixye reheb: -Q'uehomak xcuaheb lâex. Ut eb a'an que'xye: -Mâc'a' tzacaêmk kiq'uin lâo. Ôb ajcui' li caxlan cua ut cuib ajcui' li car cuan. ¿Malaj ut yôcat chixc'oxlanquil nak lâo toxic chixlok'bal xtzacaêmkeb li q'uila tenamit a'in? chanqueb lix tzolom.

¹³Ent tema ütles neile: 'Andke teie neile süüa!' Nemad ütlesid: 'Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, olgu siis, et läheksime ja ostaksime toitu kogu sellele rahvale.'

¹⁴Chixjunileb li cuanqueb aran cuanqueb tana ôb mil chi cuînk. Li Jesús quixye reheb lix tzolom nak te'xchunub ribeb chi ch'ûtal, chi lajêtk roxc'âl.

¹⁴Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma jüngritele: 'Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne kaupa!'

¹⁵Eb lix tzolom li Jesús que'xbânu jo' quiyehe' reheb. Ut li cristian que'chunla chi ch'ûtal.

¹⁵Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma.

¹⁶Li Jesús quixchap li ôb chi caxlan cua ut li cuib chi car. Qui-iloc sa' choxa. Quixbantioxi chiru li Dios. Quixjachi ut quixq'ue reheb lix tzolom re nak te'xjeq'ui reheb li q'uila tenamit.

¹⁶Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette panna.

¹⁷Que'cua'ac chixjunileb toj retal que'c'ojla xch'ôl. Ut cablaju chacach chic li rela' quicana.

¹⁷Ja nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja nendest üle jäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

¹⁸Sa' jun li cutan li Jesús yô chi tijoc xjunes nak que'cuulac lix tzolom riq'uin. Li Jesús quixpatz' reheb lix tzolom ut quixye: -¿Anihin lâin nak neque'xye li tenamit? chan.

¹⁸Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: 'Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?'

¹⁹Eb a'an que'xye re: -Cuan neque'yehoc re nak lâat laj Juan laj Cubsihom Ha'. Ut cuan ajcui' neque'yehoc re nak lâat li profeta Elías. Ut cuan cui'chic neque'yehoc re nak lâat jun reheb li profeta li que'cuan najter li xcuacli cui'chic chi yo'yo, chanqueb.

¹⁹Nemad kostsid: 'Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

²⁰-Ut lâex, ¿anihin lâin nak nequec'oxla? chan li Jesús reheb. Quichak'oc laj Pedro ut quixye re: -Lâat li Cristo, laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios, chan.

²⁰Aga tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?' Peetrus kostis: 'Jumala Messias.'

²¹Ut li Jesús quixtz'âma chiruheb lix tzolom ut quixye reheb: -Mâ ani aj e têye nak lâin li Cristo, chan reheb.

²¹Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,

²²Ut quixye ajcui' reheb: -Lâin li C'ajolbej. Tento nak tinc'ul nabal li raylal. Tintz'ektânâk xbaneb li xakabanbileb chi c'anjelac sa' li templo, jo' ajcui' xbaneb li xbênil aj tij, ut xbaneb laj tz'îb. Tincamsîk, abanan tincuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' rox li cutan, chan li Jesús.

²²öeldes: 'Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama.'

²³Li Jesús quixye reheb chixjunileb li cuanqueb aran: -Li ani târaj inpâbanquil tento nak tixtz'ektâna li c'a'ru naxrahi ru lix ch'ôl. Tixcuy xnumsinquil li raylal li tixc'ul, usta tâcamsîk sa' inc'aba'. Ut chinixtâkehak.

²³Siis ütles Jeesus kõikidele: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,

²⁴Li ani tâtz'ektânânk cue re xcolbal rix lix yu'am arin sa' ruchich'och', tixtz'ek li junelic yu'am. A'ut li ani naxsach lix yu'am arin sa' ruchich'och' sa' inc'aba' lâin, a'an târêchani li junelic yu'am.

²⁴sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.

²⁵¿C'a'ru tixra junak li cuînk cui târêchani chixjunil xbiomal li ruchich'och' ut tixtz'ektâna li junelic yu'am?

²⁵Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?

²⁶Li ani tâxutânâk inban malaj ut xban li cuâtin, lâin li Alalbej tinxutânâk ajcui' xbaneb nak tinchâlk chak riq'uin inlok'al ut riq'uin xlok'al lin Yucua' cuochbeneb li santil ángel, chan li Jesús.

²⁶Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.

²⁷Ut quixye ajcui': -Relic chi yâl tinye êre nak cuanqueb arin sa' êyânk li inc'a' te'câmk toj te'ril lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan li Jesús.

²⁷Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki.'

²⁸Cuakxakib cutan na chic xyebal eb a âtin a'in nak li Jesús cô chi tijoc sa' xbên jun li tzûl rochbeneb laj Pedro, laj Jacobo ut laj Juan.

²⁸Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.

²⁹Nak yô chi tijoc li Jesús, quijalano' li rilobâl chiruheb. Ut li rak' sak sak ut nalemtz'un.

²⁹Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.

³⁰Ut que'ril nak cuibeb li cuînk yôqueb chi âtinac riq'uin li Jesús. A'aneb laj Moisés ut laj Elías.

³⁰Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,

³¹Neque'lemtz'un ut c'ajo' lix lok'aleb nak yôqueb chi âtinac chirix lix camic li Jesús li tenebanbil sa' xbên aran Jerusalén.

³¹kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.

³²Usta yôqueb xcuara laj Pedro ut li cuanqueb rochben, abanan inc'a' que'cuar. Yôqueb ban chirilbal lix lok'al li Jesús jo' ajcui' li cuib chi cuînk li cuanqueb rochben.

³²Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.

³³Nak ac oqueb re xcanabanquil li Jesús li cuib chi cuînk, laj Pedro quixye re li Jesús: -Kâcua', c'ajo' xchak'al ru nak cuanco arin. Xkayîb ta oxibak muhebâl arin. Jun âcue, jun re laj Moisés ut jun re laj Elías, chan. Quixye chi jo'can xban nak inc'a' quixtau ru lix yâlal li quiril.

³³Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: 'Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.' Ta ei teadnud, mida ta ütleb.

³⁴Nak toj yô chi âtinac laj Pedro, quichal jun li chok sa' xbêneb. C'ajo' nak que'xucuac nak que'mukun sa' li chok.

³⁴Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.

³⁵Que'rabi nak li Dios quiâtinac sa' li chok ut quixye: -A'in li cualal li sic'bil ru inban. Cherabi li c'a'ru tixye, chan.

³⁵Ja pilvest kostis hääl: 'See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!'

³⁶Nak quicana li âtinac, xjunes chic li Jesús quicana. Ut eb a'an mâc'a' chic que'xye. Ut chiruheb li cutan a'an mâ ani aj e que'xye li c'a'ru que'ril.

³⁶Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.

³⁷Jo' cuulajak chic nak quicube sa' li tzûl, nabaleb li q'uila tenamit que'cuulac chi c'uluc re li Jesús.

³⁷Ja kohe järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk.

³⁸Jun li cuînk quiâtinac chak sa' xyânkeb li tenamit ut quixye chi cau xyâb xcux: -At tzolonel, nintz'âma châcuu nak tâcuil li cualal xban nak ca'aj cui' a'an chicuu.

³⁸Ja ennäe, üks mees rahvahulgast hüüdis: 'Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!

³⁹Cuan mâus aj musik'ej riq'uin. Nak naniman xyajel naxjap re ut nach'ikch'ikîc chi cau xban li mâus aj musik'ej ut na-el xcuokx sa' re. Ut inc'a' naraj xcanabanquil li cualal.

³⁹Ja vaata, vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkitselt, ja vaim raputab teda, nii et poiss ajab vahtu suust, ja teda murdes taandub see temast väga tõrksalt.

⁴⁰Xintz'âma chiruheb lâ tzolom nak te'risi li mâus aj musik'ej, abanan inc'a' xe'ru chirisinquil, chan li cuînk.

⁴⁰Ja ma palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud.'

⁴¹Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Lâex tenamit li cuanquex anakcuan, chi tîc inc'a' nequexpâban ut inc'a' us êna'leb. ¿Jo' najtil chic tincuânk êriq'uin re nak texpâbânk? ¿Jo' najtil chic texincuy nak nequec'oxla? C'am chak li al arin cuiq'uin, chan li Jesús.

⁴¹Aga Jeesus vastas: 'Oh, uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema ja kannatama teiega? Too oma poeg siia!'

⁴²Nak yô chi xic li al riq'uin li Jesús, li mâus aj musik'ej quixcut li al sa' ch'och' ut quixch'ikle chi cau. Abanan li Jesús quixk'us li mâus aj musik'ej. Quixq'uirtesi li al ut quixk'axtesi re lix yucua'.

⁴²Kui poiss oli alles lähenemas, paiskas kuri vaim ta maha ja raputas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis ta isale tagasi.

⁴³Ut chixjunileb li cuanqueb aran sachsôqueb xch'ôl chirilbal nak k'axal nim xcuanquil li Dios. Nak toj sachsôqueb xch'ôl li tenamit chi c'oxlac chirix li quic'ulman, li Jesús quixye reheb lix tzolom:

⁴³Ja kõik hämmastusid Jumala suurusest. Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:

⁴⁴-Cherabihak chi us li tinye êre. Tento nak lâin li C'ajolbej tink'axtesîk sa' ruk'eb li cuînk li xic' neque'iloc cue, chan li Jesús.

⁴⁴'Pidage meeles need sõnad: Inimese Poeg antakse inimeste kätte!'

⁴⁵Abanan eb lix tzolom inc'a' que'xtau ru li c'a'ru quixye, xban nak toj mâji' nacuulac xk'ehil nak te'xtau ru. Ut que'xutânac chixpatz'bal re c'a'ru xyâlal li quixye li Jesús reheb.

⁴⁵Aga neile jäi see ütlus arusaamatuks ja see oli varjule pandud nende eest, et nad seda ei mõistaks, ent nad kartsid Jeesuselt küsida seletust selle kohta.

⁴⁶Eb lix tzolom li Jesús que'oc chixcuech'inquil ribeb. Ut yôqueb chixpatz'bal ani reheb li nimak xcuanquil.

⁴⁶Jüngrite seas aga sündis arutlus, kes küll nendest peaks olema suurim.

⁴⁷Nak li Jesús quixq'ue retal li c'a'ru yôqueb chixc'oxlanquil, quixc'am jun li ch'ina al ut quixxakab chiru.

⁴⁷Ent Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma

⁴⁸Ut quixye reheb: -Li ani tâc'uluk re junak ch'ina al jo' a'in sa' inc'aba' lâin, tinixc'ul ajcui' lâin; ut li ani tâc'uluk cue lâin, tixc'ul ajcui' li ani xtaklan chak cue. Jo'can nak li ani cubenak xcuanquil sa' êyânk anakcuan, a'anak chic li nimak xcuanquil.

⁴⁸ja ütles neile: 'Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.'

⁴⁹Laj Juan quixye re li Jesús: -At Kâcua', xkil jun li cuînk yô chi isînc mâus aj musik'ej sa' âc'aba'. Ut lâo xkaye re nak inc'a' tixbânu a'an xban nak moco kacomon ta, chan.

⁴⁹Siis Johannes hakkas rääkima: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja püüdsime teda keelata, sest ta ei järgne meile.'

⁵⁰Ut li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Mêk'us li cuînk a'an xban nak li ani inc'a' xic' na-iloc ke, a'an na-oquen chikix, chan.

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!'

⁵¹Nak ac cuulac re xk'ehil nak li Jesús tâc'amek' cui'chic xban li Dios sa' choxa, quixcacuubresi xch'ôl chi xic Jerusalén.

⁵¹Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.

⁵²Li Jesús quixtakla xtakl sa' jun tenamit cuan sa' xcuênt Samaria, re nak te'xcauresi xna'aj re tâhilânk cui'.

⁵²Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.

⁵³Abanan li cuanqueb sa' li tenamit a'an inc'a' que'raj xc'ulbal li Jesús xban nak que'xq'ue retal nak yô chi xic Jerusalén.

⁵³Aga külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalemma poole.

⁵⁴Nak laj Jacobo ut laj Juan que'xq'ue retal nak inc'a' quic'ule' li Jesús sa' li tenamit a'an, que'xye re: -¿Ma tâcuaj nak takatz'âma nak tâcubek chak xam sa' choxa re nak tâc'atek' li tenamit a'an jo' quixbânu laj Elías? chanqueb.

⁵⁴Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: 'Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?'

⁵⁵Quixsuk'isi rib li Jesús ut quixk'useb. Quixye reheb: -¿C'a'ru musik'ejil cuan êriq'uin lâex nak inc'a' nequetau ru?

⁵⁵Tema aga pöördus ümber ja sõitles neid.

⁵⁶Lâin li C'ajolbej inc'a' xinchal chixsachbal ruheb li cristian. Xinchal ban chixcolbaleb, chan li Jesús. Ut chirix a'an, que'côeb sa' jalan chic na'ajej.

⁵⁶Ja nad läksid teise külla.

⁵⁷Nak yôqueb chi xic li Jesús, jun li cuînk quicuulac riq'uin ut quixye re: -At tzolonel, tincuaj âtâkenquil yalak bar tatxic, chan re.

⁵⁷Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: 'Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.'

⁵⁸Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -C'oxla chi us ma tâcuy intâkenquil. Li yac cuanqueb xjul sa' pec, ut li xul li neque'rupupic chiru choxa cuanqueb xsoc. Abanan lâin li C'ajolbej mâc'a' inna'aj bar târûk tinhilânk cui'.-

⁵⁸Ja Jeesus ütles talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

⁵⁹Li Jesús quixye re jun chic: -Chinâtâke, chan. Quichak'oc li cuînk ut quixye: -Kâcua', chinâcuy. Inmukak cuan lin yucua' tojo'nak tinxic châcuix, chan.

⁵⁹Teisele ütles ta: 'Järgne mulle!' Aga see ütles: 'Luba mul enne minna matma oma isa!'

⁶⁰Li Jesús quixye re: -Canabeb li toj camenakeb sa' li mâc xmukakeb cuan lix camenak. Ut lâat, ayu. Ye chak resil lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

⁶⁰Ent tema ütles talle: 'Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!'

⁶¹Ut jun chic li cuînk quixye: -At Kâcua', tatintâke. Abanan inchak'rabihakeb cuan chak li cuanqueb sa' cuochoch, chan re.Ut li Jesús quixye re: -Li ani naxtiquib c'anjelac chiru li Dios ut cui toj yô chixc'oxlanquil li c'a'ru re, li jun a'an inc'a' us chok' aj c'anjel sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan li Jesús.

⁶¹Aga ka üks teine ütles: 'Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!'

⁶²Ut li Jesús quixye re: -Li ani naxtiquib c'anjelac chiru li Dios ut cui toj yô chixc'oxlanquil li c'a'ru re, li jun a'an inc'a' us chok' aj c'anjel sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan li Jesús.

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!'