¹Li Jesús quixye reheb lix tzolom li jaljôquil ru âtin a'in: Quicuan jun li cuînk k'axal biom ut quicuan jun xmertôm. Cuanqueb li que'jitoc chirix li mertôm chiru li patrón ut que'xye re: -Lâ mertôm yô chixsachbal lâ biomal, chanqueb re.

¹Aga Jeesus ütles ka jüngritele: 'Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.

²Jo'can nak quixbok lix mertôm ut quixye re: -¿C'a'ru xyâlal li yôquin chirabinquil châcuix? Tâk'axtesi lâ cuênt nak xatcuan chi c'anjelac xban nak inc'a' chic tatcanâk chok' inmertôm, chan re.

²Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: 'Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!'

³Ut li mertôm quixye sa' xch'ôl: -¿C'a'ru tinbânu anakcuan xban nak lin patrón tinrisi sa' lin c'anjel? Inc'a' tincuy li cacuil c'anjel ut tinxutânâk chi xic chixtz'âmanquil c'a'ru cue chire cablal.

³Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: 'Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.

⁴Anakcuan ninnau c'a'ru tinbânu re nak cuânkeb li tine'xc'ul sa' rochocheb nak tin-isîk chi mertômil, chan sa' xch'ôl.

⁴Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!'

⁵Quixbokeb chak chi xjûnkaleb li cuanqueb xc'as riq'uin lix patrón. Ut quixye re li xbên: -¿Jo' nimal lâ c'as riq'uin lin patrón? chan.

⁵Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: 'Kui palju sa võlgned mu isandale?'

⁶Ut li cuînk quixye re: -O'c'âl barril chi aceite, chan. Ut li mertôm quixye re: -Cue' li hu li tz'îbanbil cui' retalil lâ c'as. Chunlan ut jal sa' junpât. Lajêb roxc'âl aj chic tâtz'îba retalil chiru li hu a'in, chan.

⁶See ütles: 'Sada vaati õli.' Tema aga ütles talle: 'Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!'

⁷Ut quixye cui'chic re li jun chic: -Ut lâat, ¿jo' nimal lâ c'as? chan. Ut li cuînk quixye: -O'c'âl bisoc chi trigo, chan. Li mertôm quixye re: -Cue' li hu li tz'îbanbil cui' retalil lâ c'as. Jal ut câc'âl bisoc aj chic tâtz'îba retalil chiru li hu a'in, chan.

⁷Seejärel ta küsis teiselt: 'Aga kui palju sina võlgned?' See ütles: 'Sada tündrit nisu.' Sellele ütles valitseja: 'Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!'

⁸Ut li patrón quisach xch'ôl chirilbal nak k'axal cuan xna'leb li mertôm li inc'a' us xna'leb. Eb li inc'a' neque'xnau lix yâlal k'axal sêbeb xch'ôl chixc'oxlanquil chanru tixtenk'a rib, usta inc'a' us tixbânu reheb li ras rîtz'in. K'axal sêbeb xch'ôl chiruheb li ralal xc'ajol li Dios.

⁸Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.

⁹Cuan li neque'xbânu li inc'a' us riq'uin lix biomal. Abanan, lâin ninye êre, chebânu usilal reheb lê ras êrîtz'in riq'uin lê biomal sa' ruchich'och'. Ut nak tâlajk tâosok' lê biomal, texc'ulek' sa' li na'ajej li mâc'a' roso'jic.

⁹Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.

¹⁰Li ani tîc xch'ôl chixbânunquil li yal ca'ch'in, tîcak ajcui' xch'ôl chixbânunquil li nabal. Ut li ani inc'a' tîc xch'ôl chixbânunquil li yal ca'ch'in, inc'a' ajcui' tîcak xch'ôl chixbânunquil li nabal.

¹⁰Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.

¹¹Cui lâex inc'a' nequenau xrâbal li biomal sa' ruchich'och', ¿chan ta cui' ru nak tixc'ojob xch'ôl li Dios chixq'uebal êre li tz'akal biomal?

¹¹Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?

¹²Ut cui inc'a' nequenau xrâbal li c'a'ru re jalan, ¿chan ta cui' ru nak tâk'axtesîk êre lâex li c'a'ru tz'akal êre?

¹²Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?

¹³Mâ ani târûk tâc'anjelak chiru cuib chi patrón. Mâre tixra li jun ut xic' târil li jun chic, malaj ut xic' târil li jun ut tixra li jun chic. Inc'a' naru texc'anjelak chiru li Dios cui junes lê biomal nequec'oxla.

¹³Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!'

¹⁴Nak eb laj fariseo que'rabi li quixye li Jesús, que'oc chixse'enquil xban nak neque'xra lix biomaleb.

¹⁴Aga seda kõike kuulsid ka variserid, kes olid rahaahned, ja nad irvitasid Jeesuse üle.

¹⁵Ut li Jesús quixye reheb: -Lâex nequetîcobresi êch'ôl êjunes chiruheb li tenamit. Abanan li Dios naxnau chanru lê na'leb. Li c'a'ru k'axal lok' chiruheb li cuînk sa' ruchich'och', a'an tz'ektânanbil xban li Dios.

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Teie olete need, kes end õigena näitavad inimeste silmis. Aga Jumal tunneb teie südant, sest mis inimeste seas on kõrge, see on Jumala ees jäledus.

¹⁶Chixjunil li tijleb li que'xc'ut eb li profeta junxil, jo' ajcui' lix chak'rab laj Moisés, quirake' xyebal nak laj Juan laj Cubsihom Ha' quic'ulun chixch'olobanquil resil nak châlc re lix nimajcual cuanquilal li Dios. Ut nabaleb yôqueb chixyalbal xk'e chi oc rubel lix nimajcual cuanquilal li Dios.

¹⁶Moosese Seadus ja Prohvetid ulatuvad Johanneseni. Sellest ajast peale kuulutatakse evangeeliumi Jumala riigist ja igaüks tungib väevõimul sinna sisse.

¹⁷Li choxa ut li ruchich'och', a'an moco ch'a'aj ta nak tâosok'. Abanan mâ jun li âtin li tz'îbanbil sa' li chak'rab, târûk tâisîk xcuanquil, usta k'axal ca'ch'in.

¹⁷Aga hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus kriipsuke Seadusest.

¹⁸Li ani tixjach rib riq'uin li rixakil ut tâsumlâk riq'uin jalan chic ixk, a'an tixmux ru lix sumlajic. Ut li cuînk li tâsumlâk riq'uin junak ixk li ac xjach rib riq'uin lix bêlom, tixmux ru lix sumlajic.

¹⁸Igaüks, kes ajab minema oma naise ja võtab teise, rikub abielu, ja kes võtab minemaaetud naise, rikub abielu.

¹⁹Quicuan jun li cuînk biom. Naxtikib rib riq'uin châbil t'icr k'axal terto xtz'ak ut rajlal cutan nanink'eîc.

¹⁹Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.

²⁰Quicuan ajcui' jun li cuînk neba' aj Lázaro xc'aba'. Xox rix. Rajlal naxchunub rib chire li oquebâl re li rochoch li biom.

²⁰Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,

²¹Naxra raj ru xtzacanquil xc'aj li cua li nat'ane' sa' xbên xmêx li biom. Eb li tz'i' neque'chal riq'uin ut neque'xrek' ru lix xox.

²¹ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.

²²Quicuulac xk'ehil nak quicam li neba' ut quic'ame' xbaneb li ángel toj sa' choxa bar cuan cui' laj Abraham. Ut quicam ajcui' li biom ut quimuke'.

²²Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.

²³Nak ac cuan sa' xbalba, yô chixc'ulbal li raylal aran. Qui-iloc takec' ut quiril laj Abraham ut laj Lázaro cuan chixc'atk.

²³Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.

²⁴Quixjap re ut quixye: -Kâcua' Abraham, chacuil taxak xtok'obâl cuu. Chatakla laj Lázaro chintenk'anquil. Chixt'akresi chak li ru'uj ruk' sa' ha' ut tolxquehobresi li ru'uj cuak' xban nak c'ajo' li raylal yôquin chixc'ulbal sa' li xam a'in, chan.

²⁴Ja ta hüüdis: 'Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!'

²⁵Ut laj Abraham quixye re: -At cuas cuîtz'in, julticak âcue nak toj yo'yôcat sa' ruchich'och' nabal âbiomal ut k'axal sa nak xatcuan. Ut laj Lázaro c'ajo' li raylal quixc'ul. Anakcuan c'ojobanbil xch'ôl laj Lázaro arin ut lâat k'axal ra cuancat.

²⁵Aga Aabraham ütles: 'Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.

²⁶Ut cuan jun nimla chamal jul naramoc re li na'ajej cuanco cui'. Ut mâ jun ke târûk tânumek' re tâxic êriq'uin, chi moco lâex târûk texnumek' chak arin, chan laj Abraham re li biom.

²⁶Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.'

²⁷Tojo'nak li biom quixye re: -Tintz'âma châcuu, at Kâcua' Abraham, takla laj Lázaro sa' rochoch lin yucua'.

²⁷Aga tema ütles: 'Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,

²⁸Aran cuanqueb ôb li cuîtz'in. Chatakla xch'olobanquil xyâlal chiruheb re nak eb a'an inc'a' te'châlk sa' li na'ajej a'in chi c'uluc raylal, chan.

²⁸sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!'

²⁹Laj Abraham quixye re: -Cuan riq'uineb li hu li tz'îbanbil xban laj Moisés, ut eb li profeta. Che'xq'uehak retal li c'a'ru tz'îbanbil sa' li hu a'an, chan.

²⁹Kuid Aabraham ütles: 'Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!'

³⁰Quichak'oc li biom ut quixye: -Inc'a' tz'akal a'an, Kâcua' Abraham. Abanan cui junak camenak tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo ut tâxic riq'uineb, te'yot'ek' raj xch'ôl ut te'xjal raj xc'a'uxeb, chan.A'ut laj Abraham quixye re: -Cui inc'a' neque'rabi li quixye laj Moisés ut eb li profeta, inc'a' ajcui' te'pâbânk usta tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo junak sa' xyânkeb li camenak, chan laj Abraham.

³⁰Ent tema ütles: 'Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!'

³¹A'ut laj Abraham quixye re: -Cui inc'a' neque'rabi li quixye laj Moisés ut eb li profeta, inc'a' ajcui' te'pâbânk usta tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo junak sa' xyânkeb li camenak, chan laj Abraham.

³¹Aabraham aga ütles talle: 'Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!''