¹Li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Junelic cuan li po'oc ch'ôl. Abanan raylal châlel sa' xbên li ani tixpo' xch'ôl li ras rîtz'in.

¹Aga Jeesus ütles oma jüngritele: 'On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad.

²K'axal raj us chok' re a'an nak tâcutek' sa' xchamal li palau chi bac'bo junak nimla pec chi xcux chiru nak tixpo' xch'ôl junak li toj k'un xch'ôl sa' lix pâbâl.

²Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule.

³Cheq'uehak retal chanru lê na'leb. Cui tâmâcobk châcuu lâ cuas âcuîtz'in, chak'usak. Ut cui tâyot'ek' xch'ôl ut tixjal xc'a'ux, chacuyak xmâc.

³Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks!

⁴Usta tâmâcobk châcuu cuukubak sut chiru li jun cutan ut cuukub sut tixpatz' xcuybal châcuu ut tixye nak inc'a' chic tixbânu, tento nak tâcuy xmâc, chan li Jesús.

⁴Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: 'Ma kahetsen', andesta ikka talle!'

⁵Eb li apóstol que'xye re li Kâcua': -At Kâcua', choâtenk'a taxak re nak cuânk kapâbâl chi tz'akal, chanqueb.

⁵Ja apostlid ütlesid Issandale: 'Kasvata meie usku!'

⁶Ut li Kâcua' quixye reheb: -Usta ca'ch'in ajcui' lê pâbâl cuan jo' li riyajil li mostaza, târûk raj têye re li che' a'in, "Mich' âcuib ut au âcuib sa' li palau" ut li che' tixbânu raj jo' têye re, chan.

⁶Aga Issand ütles: 'Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: 'Juuri end üles ja istuta merre!' ja see kuulaks teie sõna.

⁷Kayehak nak junak êre cuan xmôs yôk chak chi c'alec malaj ut chi iloc quetômk. Nak acak xchoy lix c'anjel lix môs, tâsuk'îk sa' cab. ¿Ma tâyehek' ta bi' re xban lix patrón, "Ocan, c'ojlan ut cua'in"?

⁷Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: 'Tule kohe siia ja istu lauda!'?

⁸Inc'a'. Tâyehek' ban re: "Chac'ûb cuan intzacaêmk ut chatc'anjelak chicuu. Nak acak xinrake' chi cua'ac, naru tatcua'ak lâat."

⁸Eks ta pigem ütle talle: 'Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!'

⁹¿Ma tixbantioxi re lix môs nak quixbânu li quitaklâc xbânunquil? Lâin ninye nak inc'a'.

⁹Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?

¹⁰Jo'can ajcui' lâex. Nak ac xebânu li xextaklâc cui', cheyehak: "Lâo aj c'anjel châcuu. Ca'aj cui' li jo' q'uial xoâtakla cui' xkabânu. Jo'can nak mâbantioxi chiku", cha'akex, chan li Jesús reheb.

¹⁰Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.'

¹¹Nak yô chi xic Jerusalén, li Jesús quinume' sa' li na'ajej li neque'xc'ul cui' rib li tenamit Samaria ut Galilea.

¹¹Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi.

¹²Nak yô chi cuulac sa' jun li c'alebâl, que'chal chixc'ulbal lajêb li cuînk saklep rixeb. Eb a'an najt que'xakli riq'uin li Jesús.

¹²Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma.

¹³Ut que'xjap reheb chixyebal: -At Jesús, at aj tzolonel, chacuuxtâna taxak ku, chanqueb.

¹³Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: 'Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!'

¹⁴Nak quirileb li Jesús quixye reheb: -Ayukex riq'uineb laj tij ut c'utumak chak êrib chiruheb, chan reheb. Ut nak yôqueb chi xic, que'q'uira.

¹⁴Ja neid nähes ütles Jeesus neile: 'Minge näidake endid preestritele!' Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.

¹⁵Jun reheb li cuînk quiril nak quiq'uira, quisuk'i riq'uin li Jesús ut yô chixlok'oninquil li Dios chi cau xyâb xcux.

¹⁵Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades

¹⁶Quixcuik'ib rib chiru li Jesús ut quixbantioxi chiru. Li cuînk a'an aj Samaria.

¹⁶ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane.

¹⁷Quixye li Jesús: -¿Ma mâcua' ta bi' lajêb chi cuînk li xinq'uirtesi? ¿Bar cuanqueb li belêb chic?

¹⁷Jeesus kostis: 'Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa?

¹⁸¿Ma ca'aj cui' li jun a'in li mâcua' aj judío xsuk'i chixlok'oninquil li Dios? chan.

¹⁸Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?'

¹⁹Tojo'nak quixye re li cuînk: -Xaklin ut tatxic. Xatq'uira xban nak xatpâban, chan.

¹⁹Ja ta ütles talle: 'Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!'

²⁰Eb laj fariseo que'xpatz' re li Jesús jok'e tâchâlk lix nimajcual cuanquilal li Dios. Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Lix cuanquilal li Dios moco cuânk ta retalil lix c'ulunic re nak tênau jok'e xk'ehil.

²⁰Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: 'Jumala riik ei tule ettearvatavalt

²¹Chi moco te'xye, "cuan arin" chi moco te'xye, "le' cuan", xban nak lix cuanquilal li Dios ac cuan sa' êyânk lâex, chan.

²¹ega öelda: 'Ennäe, siin!' või 'Seal!', sest ennäe, Jumala riik on teie seas!'

²²Ut li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Tâcuulak xk'ehil nak lâex têra ru rilbal lin c'ulunic lâin li C'ajolbej, abanan inc'a' têril cuu.

²²Aga oma jüngritele ütles ta: 'Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha.

²³Ut te'xye êre, "cue' arin" malaj ut "cuan toj le'". Abanan mexxic chirilbal chi moco têtâkeheb.

²³Siis öeldakse teile: 'Ennäe, siin!' või 'Ennäe, seal!' Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele,

²⁴Sa' xk'ehil lin c'ulunic lâin li C'ajolbej chanchanakin li rak' câk nak narepoc chak ut naxcutanobresi chixjunil ru li choxa. Lâin moco chi mukmu ta tinc'ulûnk.

²⁴sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.

²⁵Abanan tento nak lâin li C'ajolbej tinrahobtesîk ut tintz'ektânâk xbaneb li cuanqueb sa' ruchich'och' sa' eb li cutan a'in.

²⁵Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks.

²⁶Jo' quic'ulman sa' eb li cutan nak toj cuânk laj Noé sa' ruchich'och', jo'can ajcui' tâc'ulmânk nak tâcuulak xk'ehil lin c'ulunic lâin li C'ajolbej.

²⁶Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil:

²⁷Sa' eb li cutan a'an li tenamit yôqueb chi cua'ac ut yôqueb chi uc'ac. Yôqueb chi sumlâc ut yôqueb chi sumubânc toj quicuulac xk'ehil nak laj Noé qui-oc sa' li jucub cab. Nak mâc'a' sa' xch'ôleb quichal li but'i ha' ut quilajxsacheb chixjunileb li inc'a' que'oc sa' li jucub cab.

²⁷nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.

²⁸Tâc'ulmânk jo' quic'ulman sa' eb li cutan nak laj Lot toj cuânk sa' ruchich'och'. Chixjunileb yôqueb chi tzacânc ut yôqueb chi uc'ac. Yôqueb chi lok'oc ut yôqueb chi c'ayînc. Yôqueb chi âuc ut yôqueb chi cablac.

²⁸Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid,

²⁹Abanan sa' li cutan nak laj Lot qui-el sa' li tenamit Sodoma, nak mâc'a' sa' xch'ôleb, quichal chak sa' choxa xam ut azufre ut quilajxsacheb chixjunileb.

²⁹aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

³⁰Jo'can ajcui' tâc'ulmânk nak tinc'ulûnk cui'chic lâin li C'ajolbej. Mâc'a'ak sa' xch'ôleb li tenamit.

³⁰Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub.

³¹Sa' li cutan nak tinc'ulûnk, li ani cuânk chak sa' xbên li rochoch ut li c'a'ru re cuânk sa' li cab, micube chak chixxocbal. Jo'can ajcui' li cuânk chak sa' c'alebâl, inc'a' tâsuk'îk sa' li rochoch.

³¹Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi!

³²Chijulticok' êre li c'a'ru quixc'ul li rixakil laj Lot nak quiraj raj suk'îc.

³²Tuletage meelde Loti naist!

³³Li ani târaj xcolbal rix lix yu'am arin sa' ruchich'och', tâsachk chiru. Ut li ani tâsachk lix yu'am chiru, a'an tâcuânk xyu'am chi junelic.

³³Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles.

³⁴Ut tinye ajcui' êre: Sa' li hônal a'an nak tinc'ulûnk, cuânkeb cuib yôkeb chi cuârc sa' jun chi cuarib. Jun aj pâbanel ut jun mâcua'. Laj pâbanel tâc'amek' xban li Dios ut li jun chic li mâcua' aj pâbanel, a'an tâcanabâk.

³⁴Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha,

³⁵Ut cuib li ixk yôkeb chi que'ec sa' jun li que'leb, jun aj pâbanel ut li jun chic mâcua' aj pâbanel. Ut laj pâbanel tâc'amek' xban li Dios ut li jun chic li mâcua' aj pâbanel, a'an tâcanabâk.

³⁵kaks naist jahvatavad üheskoos - üks võetakse vastu, teine jäetakse maha.

³⁶Cuânkeb cuib chi cuînk sa' li c'alebâl, jun aj pâbanel ut li jun chic mâcua' aj pâbanel. Laj pâbanel tâc'amek' xban li Dios ut li jun chic, li mâcua' aj pâbanel, tâcanabâk, chan li Jesús.Eb lix tzolom que'xpatz' re: -¿Bar tâc'ulmânk li yôcat chixyebal? chanqueb. Ut li Jesús quixye reheb: -Lâex nequenau nak bar cuan cui' junak li camenak, aran ajcui' te'ch'utlâk eb li so'sol, chan.

³⁶[Kaks (meest) on väljal - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.]'

³⁷Eb lix tzolom que'xpatz' re: -¿Bar tâc'ulmânk li yôcat chixyebal? chanqueb. Ut li Jesús quixye reheb: -Lâex nequenau nak bar cuan cui' junak li camenak, aran ajcui' te'ch'utlâk eb li so'sol, chan.

³⁷Ja nad kostsid: 'Kus, Issand?' Aga tema ütles neile: 'Kus korjus on, sinna kogunevad ka raisakotkad.'