¹Li Jesús quixye li jaljôquil ru âtin a'in reheb lix tzolom re xc'utbal chiruheb nak tento te'tijok junelic ut inc'a' tâch'inânk xch'ôleb.

¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

²Quixye reheb: Sa' jun li tenamit quicuan jun aj rakol âtin inc'a' naxxucua ru li Dios, chi moco naxq'ue sa' xnak' ru li cristian.

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

³Ut quicuan ajcui' sa' li tenamit a'an jun li xmâlca'an cuan jun lix ch'a'ajquilal. Rajlal yô chi xic riq'uin laj rakol âtin chixtz'âmanquil lix tenk'anquil ut naxye re: -Bânu usilal, charak âtin sa' xbêneb li xic' neque'iloc cue, chan.

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

⁴Ut laj rakol âtin inc'a' quiraj. Abanan mokon quixye sa' xch'ôl: -Lâin inc'a' ninxucua ru li Dios chi moco eb li cuînk ninq'ueheb sa' xnak' cuu.

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁵Abanan xban nak yôquin chi titz'c chirabinquil li ixk a'in, tinrak âtin sa' xbêneb li xic' neque'iloc re. Mâre yôk chinch'i'ch'i'inquil junelic, chan sa' xch'ôl.

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁶Ut li Kâcua' quixye reheb: -Q'uehomak retal c'a'ru quixye laj rakol âtin li inc'a' tîc xch'ôl. Usta inc'a' tîc xch'ôl, laj rakol âtin quixtenk'a li xmâlca'an re nak inc'a' chic tâch'i'ch'i'îk xban.

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁷¿Ma toja' ta chic li Dios inc'a' tixcoleb li sic'bileb ru xban? ¿Ma tâbâyk ta bi' chixsumenquil li c'a'ru te'xtz'âma li neque'yâban re lix c'aba' chi k'ek chi cutan?

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁸Lâin tinye êre nak li Dios tixcoleb chi junpât. Abanan lâin ninc'oxla, ¿jarub ta cui' li cauhakeb xch'ôl sa' lix pâbâl? Ut, ¿jarubeb ta cui' li yôkeb chi tijoc nak tinc'ulûnk cui'chic sa' ruchich'och' lâin li C'ajolbej?

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁹Ut li Jesús quixye jun chic li jaljôquil ru âtin reheb li neque'xc'oxla nak châbileb ut neque'xtz'ektânaheb li jun ch'ol chic. Quixye reheb:

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

¹⁰Cuib li cuînk côeb sa' li templo chi tijoc. Li jun, a'an aj fariseo. Ut li jun chic aj titz'ol toj.

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹¹Laj fariseo quixxakab rib ut quitijoc chi cau xyâb xcux ut quixye: -At inDios, lâin ninbantioxi châcuu nak mâcua'in jo'queb li jun ch'ol chic. A'an eb aj êlk'eb, aj bânuhom mâusilal, ut aj muxuleb caxâr. Lâin mâcua'in jo' laj titz'ol toj a'an.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹²Ca' sut ninbânu in-ayûn chiru li jun xamân. Ut rajlal ninq'ue li junjûnk sa' xlajêtkil re chixjunil li jo' q'uial li ninc'ul, chan laj fariseo sa' lix tij.

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹³Abanan laj titz'ol toj najt quixq'ue chak rib ut quixxulub lix jolom. Yô chixtenbal li re xch'ôl chi ruk' xban xrahil xch'ôl ut quixye: -At inDios, lâin aj mâc. Chacuuxtâna taxak cuu, chan.

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹⁴Lâin ninye êre nak laj titz'ol toj, a'an li quisuk'i sa' rochoch chi tîcobresinbil chic lix ch'ôl. Ut laj fariseo inc'a', xban nak li ani naxnimobresi rib, a'an tâcubsîk xcuanquil. Ut li ani naxcubsi rib, a'an tâq'uehek' xcuanquil, chan li Jesús.

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁵Sa' jun li cutan cuanqueb li que'xc'am chak lix coc'aleb riq'uin li Jesús re nak tixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut târosobtesiheb. Ut eb lix tzolom li Jesús que'xq'ue retal nak que'c'ame' chak li coc'al riq'uin ut que'oc chixk'usbaleb lix na' xyucua'eb.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁶Ut li Jesús quixbokeb lix tzolom riq'uin ut quixye reheb: -Canabomakeb li coc'al chi châlc cuiq'uin. Mêram chiruheb xban nak reheb a'an lix nimajcual cuanquilal li Dios.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁷Relic chi yâl tinye êre li ani inc'a' k'un xch'ôl chinpâbanquil jo'queb li coc'al a'in, a'an inc'a' tâoc rubel lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁸Jun li cuînk nim xcuanquil sa' xyânkeb laj judío quiâtinac riq'uin li Jesús ut quixye re: -At châbil tzolonel, ¿c'a'ru târûk tinbânu re nak tincuêchani li yu'am chi junelic? chan.

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁹Li Jesús quixye re: -¿C'a'ut nak nacaye châbil cue cui inc'a' nacanau anihin lâin? Jun ajcui' li châbil ut a'an li Dios.

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

²⁰Lâat ac nacanau c'a'ru naxye sa' li chak'rab: Matmuxuc caxâr. Mâcamsi âcuas âcuîtz'in. Mat-elk'ac. Matyo'oban tic'ti' chirix âcuas âcuîtz'in. Cha-oxlok'i lâ na' âyucua', chan li Jesús re.

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²¹Li cuînk quichak'oc ut quixye: -Chixjunil a'in ac yôquin ajcui' chak chixbânunquil chalen sa' inca'ch'inal, chan.

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²²Nak quirabi li c'a'ru quixye li cuînk, li Jesús quixye re: -Jun chic toj mâji' nacabânu. C'ayi chixjunil li c'a'ru cuan âcue ut tâsi lix tz'ak reheb li neba' ut tâcuânk âbiomal sa' choxa. Nak ac xabânu a'an, tatchâlk ut tinâtâke, chan li Jesús re.

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²³Nak quirabi li quixye li Jesús, c'ajo' nak quiraho' sa' xch'ôl li cuînk xban nak nabal lix biomal cuan.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²⁴Li Jesús quixq'ue retal nak quiraho' sa' xch'ôl li cuînk ut quixye: -C'ajo' xch'a'ajquil chok' re junak biom oc rubel lix nimajcual cuanquilal li Dios.

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁵Mâmin târûk tânumek' junak nimla xul camello sa' ru junak cûx. Jo'can ajcui' li biom. Mâ jok'e târûk tâoc sa' xnimajcual cuanquilal li Dios cui ca'aj cui' lix biomal naxc'oxla, chan li Jesús.

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁶Eb li que'abin re li quixye li Jesús, que'chak'oc ut que'xye: -¿Aniheb li târûk te'colek' chi jo'canan? chanqueb.

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁷Li Jesús quixye reheb: -Li c'a'ru ch'a'aj xbânunquil chiru li cuînk, chiru li Dios moco ch'a'aj ta xbânunquil, chan.

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁸Laj Pedro quixye re li Jesús: -Lâo xkacanab chixjunil li c'a'ru ke xban âtâkenquil, chan.

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁹Li Jesús quixye: -Relic chi yâl tinye êre, li ani naxcanab li c'a'ru re sa' inc'aba' lâin, tixc'ul rêkaj. Li ani naxcanab li rochoch, lix na' xyucua', li ras rîtz'in, li rixakil, malaj ut lix coc'al sa' xc'aba' lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an tixc'ul rêkaj.

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

³⁰K'axal nabal cui'chic li rêkaj tixc'ul sa' li ruchich'och' a'in, jo' ajcui' sa' li choxa tixc'ul li junelic yu'am, chan li Jesús.

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³¹Tojo'nak li Jesús quixc'ameb xjuneseb lix tzolom cablaju ut quixye reheb: -Anakcuan toxic Jerusalén re nak tâtz'aklok ru chixjunil li tz'îbanbil xbaneb li profeta chicuix lâin li C'ajolbej.

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³²Tink'axtesîk sa' ruk'eb li mâcua'eb aj judío. Tine'xhob, tine'xsac' ut tine'xchûba.

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³³Ut nak acak xine'xsac' chi us, tine'xcamsi. Abanan sa' rox li cutan tincuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, chan li Jesús.

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³⁴Ut eb lix tzolom chi tîc inc'a' que'xtau ru li quixye li Jesús xban nak ch'a'aj xtaubal ru chiruheb.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁵Nak li Jesús yô chi cuulac Jericó, cuan jun li cuînk mutz' ru c'ojc'o chire li be. Yô chixtz'âmanquil c'a'ru re.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁶Nak quirabi li q'uila tenamit yôqueb chi numec', li mutz' quixpatz' c'a'ru yô chi c'ulmânc.

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁷Que'xye re nak li Jesús aj Nazaret yô chi numec'.

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁸Li mutz' quixjap re ut quixye: -¡At Jesús, ralalat xc'ajol laj David, lâat li yôco châcuoybeninquil. Chacuuxtâna taxak cuu! chan.

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹Ut eb li tenamit li yôqueb chi numec' que'oc chixk'usbal ut que'xye re: -Matchokin, chanqueb re. Abanan li mutz' k'axal cui'chic cau quixjap re ut quixye: -At ralalat xc'ajol laj David, chacuuxtâna cuu, chan.

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁰Nak quirabi li quixye li mutz', li Jesús quixakli ut quixtakla xc'ambal li mutz'.

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴¹Nak quic'ame' riq'uin, li Jesús quixye re: -¿C'a'ru tâcuaj tinbânu âcue? chan. Ut li mutz' quixye: -Kâcua', tincuaj nak tâilok li xnak' cuu, chan.

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴²Li Jesús quixye re: -Chi-ilok li xnak' âcuu. Xatq'uira xban nak xapâb nak cuan incuanquil châq'uirtesinquil, chan.Ut sa' junpât qui-iloc li mutz' ut cô chirixeb. Yô chixlok'oninquil li Dios. Ut nak que'ril li c'a'ru quic'ulman, chixjunileb li tenamit que'xq'ue xlok'al li Dios.

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴³Ut sa' junpât qui-iloc li mutz' ut cô chirixeb. Yô chixlok'oninquil li Dios. Ut nak que'ril li c'a'ru quic'ulman, chixjunileb li tenamit que'xq'ue xlok'al li Dios.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.