¹Nak quicuulac Jericó, li Jesús yô chi numec' sa' li tenamit.

¹Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.

²Aran cuan jun li cuînk biom aj Zaqueo xc'aba'. Li cuînk a'an, a'an li nataklan sa' xbêneb laj titz'ol toj.

²Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.

³Târaj xnaubal ani li Jesús. Abanan xban nak k'axal nabaleb li tenamit, inc'a' quiru rilbal xban nak ca'ch'in rok.

³Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.

⁴Jo'can nak cô sa' ânil chi ubej ut quitake' sa' ru'uj jun li che' sicómoro xc'aba' re nak târûk târil li Jesús xban nak aran toxnumek'.

⁴Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.

⁵Nak yô chi numec' aran, li Jesús qui-iloc takec'. Quiril laj Zaqueo ut quixye re: -At Zaqueo, cuben chak chi junpât xban nak tento nak tinhilânk sa' lâ cuochoch anakcuan, chan.

⁵Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: 'Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!'

⁶Ut laj Zaqueo quicube sa' junpât ut quixc'ul li Jesús sa' rochoch chi sa sa' xch'ôl.

⁶Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.

⁷Nak li q'uila tenamit que'ril nak li Jesús qui-oc sa' rochoch laj Zaqueo, que'po' ut que'xye: -X-oc chi hilânc sa' rochoch jun cuînk aj mâc, chanqueb.

⁷Ja seda nähes nurisesid kõik: 'Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!'

⁸Nak yôqueb chi cua'ac, laj Zaqueo quixakli chiru li Jesús ut quixye re: -Kâcua', chalen anakcuan jalan chic tinbânu. Yijach lin jun cablal tinsi reheb li neba'. Ut cui cuan anihak xcuelk'a c'a'ru re, câhib cua chic xq'uial li rêkaj tinq'ue, chan.

⁸Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: 'Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.'

⁹Ut li Jesús quixye: -Li cuînk a'in ralal xc'ajol ajcui' laj Abraham. Anakcuan colbil chic li cuînk a'in.

⁹Aga Jeesus ütles talle: 'Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.

¹⁰Lâin li C'ajolbej xinc'ulun chixsic'bal ut chixcolbal li sachenakeb, chan li Jesús.

¹⁰Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.'

¹¹Ut li Jesús quixye jun chic li jaljôquil ru âtin reheb li yôqueb chi abînc re, xban nak cuulaqueb re Jerusalén. Eb a'an que'xc'oxla nak li Jesús ac oc re chixxakabanquil lix nimajcual cuanquilal li Dios.

¹¹Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.

¹²Li Jesús quixye reheb: Quicuan jun xnimal ru cuînk. Li cuînk a'an quiboke' sa' jun najtil tenamit re nak tâxakabâk chok' rey ut tâsuk'îk cui'chic.

¹²Ta ütles siis: 'Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.

¹³Nak ac xic re li cuînk quixbokeb lajêb lix môs. Quixq'ue lajêb chi tumin re li junjûnk ut quixye reheb: -Yaconkex chiru li tumin a'in toja' yal jok'e tana tinsuk'îk chak lâin, chan.

¹³Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: 'Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!'

¹⁴Aban xic' na-ile' xbaneb lix tenamit ut nak ac xcô li cuînk, que'xtakla xtakl riq'uin li tâxakabânk re chok' rey chixyebal re: -Lâo inc'a' nakaj nak tâoc chok' karey li cuînk a'in, chanqueb.

¹⁴Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: 'Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.'

¹⁵Abanan li cuînk quixakabâc chok' rey. Ut nak ac x-oc chok' rey, li cuînk a'an quisuk'i cui'chic sa' xtenamit ut quixtakla xbokbaleb lix môs li quixq'ueheb xtumin re xnaubal li jo' nimal ac xtau li junjûnk.

¹⁵Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.

¹⁶Quicuulac li xbên ut quixye re: -Kâcua', lajêb chic xrala lâ tumin li xaq'ue cue, chan.

¹⁶Siis tuli esimene ja ütles: 'Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud.'

¹⁷Li rey quixye re: -Lâat châbil aj c'anjel. Us xabânu. Xban nak tîc âch'ôl riq'uin li ca'ch'in xinq'ue âcue, jo'can nak tinq'ue âcuanquil sa' xbên lajêb chi tenamit, chan li rey.

¹⁷Ja tema ütles sellele: 'Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.'

¹⁸Ut quicuulac li môs jun chic ut quixye: -Kâcua', ôb chic xrala lâ tumin li xaq'ue cue, chan.

¹⁸Ja teine tuli ja ütles: 'Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud.'

¹⁹Ut li rey quixye re: -Jo'can ajcui' lâat. Châbil xabânu. Tinq'ue âcuanquil sa' xbên ôb chi tenamit, chan.

¹⁹Tema ütles sellelegi: 'Ja sina ole viie linna üle!'

²⁰Ut quicuulac ajcui' li môs jun chic ut quixye: -Kâcua', cue' lâ tumin. Xinc'ûla sa' jun sut.

²⁰Ja veel teine tuli ja ütles: 'Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus,

²¹Xinxucuac âban xban nak ninnau nak josk'at. Nacac'ul li tumin li inc'a' nacac'anjela ut nacatk'oloc bar cui' inc'a' nacat-au, chan.

²¹sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.'

²²Quichak'oc li rey ut quixye: -Lâat mâc'a' nacat-oc cui'. Riq'uin ajcui' li c'a'ru xaye, tinrak âtin sa' âbên. Nacanau nak josk'in ut nacanau nak ninc'ul li tumin li inc'a' ninc'anjela ut nink'oloc bar cui' inc'a' nin-au.

²²Tema ütles talle: 'Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?

²³¿C'a'ut nak inc'a' xaq'ue chi to' lin tumin? Ut lâin nak xinsuk'i, xinc'ul raj lin tumin rochben li ral, chan li rey.

²³Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.'

²⁴Ut li rey quixye reheb li cuanqueb aran: -Isihomak li tumin chiru ut q'uehomak re li ac cuan lajêb chi tumin riq'uin, chan.

²⁴Ja ta ütles juuresseisjaile: 'Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!'

²⁵Eb a'an que'chak'oc ut que'xye: -At Kâcua', a'an ac cuan ajcui' lajêb chi tumin riq'uin, chanqueb.

²⁵Ja nemad ütlesid talle: 'Isand, tal on kümme naela!'

²⁶Li rey quixye reheb: -Lâin ninye êre nak li ani cuan nabal c'a'ru re, tâq'uehek' cui'chic nabal re; ut li ani ca'ch'in ajcui' c'a'ru re, tâisîk chiru, usta ca'ch'in ajcui' li c'a'ru re.

²⁶'Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.

²⁷Ut c'amomakeb chak li xic' neque'iloc cue li inc'a' neque'raj nak tin-oc chok' xreyeb. Ut chicuu ajcui', têcamsiheb, chan li rey.

²⁷Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!''

²⁸Nak ac xye li jaljôquil ru âtin a'in, li Jesús qui-oc cui'chic chi xic Jerusalén.

²⁸Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole.

²⁹Cuulaqueb re sa' li cuib chi tenamit Betfagé ut Betania. Nach' cuanqueb riq'uin li tzûl Olivos nak li Jesús quixtaklaheb cuib lix tzolom.

²⁹Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest,

³⁰Quixye reheb: -Ayukex sa' li ch'ina tenamit a'an li cuan chi nach'. Ut nak texcuulak têtau jun li ch'ina bûr bac'bo. Li ch'ina bûr a'an toj mâ ani nabêc chirix. Têhit ut têc'am chak arin.

³⁰öeldes: 'Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!

³¹Ut cui ani napatz'oc êre c'a'ut nak yôquex chixhitbal, têye re nak li Kâcua' tâajok ru li ch'ina bûr, cha'akex, chan li Jesús.

³¹Ja kui keegi peaks teilt küsima: 'Miks te ta lahti päästate?', siis öelge: 'Issand vajab teda.''

³²Que'côeb lix tzolom li Jesús cuib ut que'xtau chixjunil jo' quiyehe' reheb.

³²Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud.

³³Nak yôqueb chixhitbal li ch'ina bûr, eb laj êchal re que'xpatz' reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixhitbal li kabûr? chanqueb.

³³Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: 'Miks te sälu lahti päästate?'

³⁴Eb lix tzolom li Jesús que'chak'oc ut que'xye: -Li Kâcua' tâajok ru li bûr, chanqueb.

³⁴Nemad ütlesid: 'Issand vajab teda.'

³⁵Ut que'xc'am li ch'ina bûr riq'uin li Jesús. Que'xq'ue li t'icr chirix ut que'xtenk'a li Jesús chi takec' chirix.

³⁵Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma.

³⁶Nak yô chi xic li Jesús, nabaleb li cristian que'xhel lix t'icreb sa' be bar tânumek' cui' li Jesús jo' c'aynakeb xbânunquil nak nacuulac junak nim xcuanquil.

³⁶Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale.

³⁷Cuulaqueb re Jerusalén. Yôqueb chak chi cubec sa' li tzûl Olivos ut chixjunileb li yôqueb chixtâkenquil li Jesús que'oc chixjapbal reheb xban xsahil xch'ôleb. Ut que'xlok'oni li Dios xbaneb li milagro li quilaje'ril.

³⁷Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud:

³⁸Que'xye: -Osobtesinbil taxak li rey li xchal sa' xc'aba' li Kâcua'. Ut cuânk taxak li tuktûquilal sa' choxa. Lok'oninbil taxak li Kâcua' li cuan sa' choxa, chanqueb.

³⁸'Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!'

³⁹Ut cuanqueb laj fariseo sa' xyânkeb li q'uila tenamit que'xye re: -At tzolonel k'useb lâ tzolom, ye reheb nak te'xcanab âtinac.-

³⁹Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, hoiata oma jüngreid!'

⁴⁰Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Lâin ninye êre nak cui eb lin tzolom te'xcanab xq'uebal inlok'al, a' chic li pec te'xjap re chixq'uebal inlok'al, chan li Jesús.

⁴⁰Ta vastas: 'Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!'

⁴¹Nak cuulac re Jerusalén, li Jesús quiyâbac chirilbal li tenamit.

⁴¹Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:

⁴²Ut quixye: -¡Cui ta lâex aj Jerusalén nequenau xq'uebal retal ani târûk tâq'uehok tuktûquil usilal sa' eb li cutan a'in, us raj! Aban anakcuan toj mukmu chêru. Jo'can nak inc'a' nequetau xyâlal.

⁴²'Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.

⁴³Tâcuulak xk'ehil nak eb li xic' neque'iloc êre te'châlk chi pletic êriq'uin. Te'xsut rix lê tenamit. Te'xq'ue ribeb chi xjun sutam lê tenamit ut lâex mâ bar chic târûk têcol êrib.

⁴³Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt

⁴⁴Te'xjuq'ui lê tenamit ut te'xt'an, jo'queb ajcui' chixjunileb li cuanqueb aran. Mâ jun chic li pec tâcanâk sa' xna'aj. Têc'ul chi jo'can xban nak lâex inc'a' xeq'ue retal nak li Dios xc'ulun êriq'uin chêcolbal, chan li Jesús.

⁴⁴ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.'

⁴⁵Nak qui-oc sa' li templo, li Jesús qui-oc chixyolesinquileb chirix cab li yôqueb chi c'ayînc ut li yôqueb chi lok'oc aran.

⁴⁵Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,

⁴⁶Quixye reheb: -Tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu chi jo'ca'in: Li cuochoch a'in re te'tijok cui' li tenamit. Abanan lâex xeq'ue li templo chok' xna'ajeb laj êlk', chan li Jesús.

⁴⁶öeldes neile: 'Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.'

⁴⁷Ut rajlal cutan yô chixch'olobanquil xyâlal sa' li templo. Eb li xbênil aj tij, ut eb laj tz'îb ut eb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío yôqueb chixc'ûbanquil chanru nak te'xcamsi.Abanan inc'a' que'xtau chanru te'xbânu xban nak chixjunileb li tenamit yôqueb chixq'uebal xch'ôleb chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal li Jesús.

⁴⁷Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,

⁴⁸Abanan inc'a' que'xtau chanru te'xbânu xban nak chixjunileb li tenamit yôqueb chixq'uebal xch'ôleb chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal li Jesús.

⁴⁸ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.