¹Sa' jun li cutan li Jesús yô chixch'olobanquil xyâlal li colba-ib chiruheb li tenamit li cuanqueb sa' li templo, nak que'cuulac riq'uineb li xbênil laj tij ut eb laj tz'îb rochbeneb li xakabanbileb chi c'anjelac sa' li templo.

¹Ja see sündis ühel neist päevist, kui Jeesus rahvast pühakojas õpetas ja evangeeliumi kuulutas, et ülempreestrid ja kirjatundjad koos vanematega astusid ta juurde

²Ut que'xye re: -¿Ani xtaklan âcue chixbânunquil li c'a'ru yôcat chixbânunquil? ¿Ani xq'uehoc âcuanquil? chanqueb.

²ja küsisid temalt: 'Ütle meile, millise meelevallaga sa neid asju teed või kes on see, kes sulle selle meelevalla on andnud?'

³Li Jesús quixye reheb: -Lâin tincuaj ajcui' patz'oc êre. Têsume li tinpatz' êre.

³Jeesus kostis neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Öelge mulle,

⁴¿Ani quitaklan chak re laj Juan chi cubsînc ha'? ¿Ma li Dios malaj ut cuînk quitaklan chak re? chan li Jesús reheb.

⁴kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest.'

⁵Ut que'oc chixyebal chi ribileb rib: -¿C'a'ru takasume cui'? Cui takaye nak li Dios xtaklan chak re, a'an tixye ke c'a'ut nak inc'a' xkapâb li c'a'ru quixye laj Juan.

⁵Aga nemad arutasid omavahel: 'Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

⁶Ut cui takaye nak cuînk xtaklan chak re, chixjunileb li tenamit toe'xcamsi chi pec xban nak eb a'an neque'xpâb nak laj Juan, a'an tz'akal profeta, chanqueb chi ribileb rib.

⁶Kui me aga ütleksime: 'Inimestest', siis kogu rahvas viskab meid kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet.'

⁷Jo'can nak que'chak'oc ut que'xye re li Jesús: -Lâo inc'a' nakanau ani xtaklan chak re, chanqueb.

⁷Ja nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust see oli.

⁸Ut li Jesús quixye reheb: -Chi moco lâin tinye êre ani xq'uehoc incuanquil chixbânunquil li c'a'ru ninbânu, chan reheb.

⁸Siis Jeesus ütles neile: 'Ega minagi teile ütle, millise meelevallaga ma seda teen.'

⁹Ut li Jesús qui-oc chixyebal reheb li tenamit li jaljôquil ru âtin a'in: Jun li cuînk quirau jun sîr li racuîmk uvas. Quixq'ue chi to' riq'uineb li cuînk aj c'alom. Ut cô sa' jalan tenamit ut najt quisach.

⁹Jeesus aga hakkas rahvale rääkima seda tähendamissõna: 'Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ning reisis pikaks ajaks võõrsile.

¹⁰Nak quicuulac xk'ehil xsic'bal ru li acuîmk, laj êchal re quixtakla jun lix môs riq'uineb li cuînk chixc'ulbal li jo' q'uial ru li racuîmk li tâtz'ak a'an. Abanan eb li cuînk que'xchap li môs ut que'xsac'. Ut quisuk'i chi mâc'a' que'xq'ue re.

¹⁰Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et need sellele annaksid viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega.

¹¹Laj êchal re li acuîmk quixtakla jun chic lix môs riq'uineb. Ut jo'can ajcui' que'xbânu re a'an. Que'xhob ut que'xsac' ut quisuk'i a'an chi mâc'a' que'xq'ue re.

¹¹Ja ta läkitas veel teise sulase. Nemad peksid ja solvasid tedagi ning saatsid ta minema tühjade kätega.

¹²Ut laj êchal re li ch'och' quixtakla cui'chic jun lix môs. Ut eb li cuînk k'axal ra que'xbânu re ut que'xcut chirix li na'ajej a'an.

¹²Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga sellegi nad peksid veriseks ja viskasid välja.

¹³Tojo'nak laj êchal re li ch'och' quixye: -¿C'a'ru tinbânu anakcuan? Tintakla li cualal li k'axal raro inban. Nak te'ril li cualal, mâre te'xc'ul sa' xyâlal, chan sa' xch'ôl.

¹³Siis mõtles viinamäe isand: 'Mis ma pean tegema? Ma saadan oma armsa poja, võib-olla teda nad häbenevad.'

¹⁴Que'ril nak yô chi cuulac li ralal, ut que'xye chi ribileb rib: -A'an li tâêchanînk re li na'ajej. Kacamsihak, chanqueb, re nak lâo chic toêchanînk re.

¹⁴Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: 'Tema ongi see pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!'

¹⁵Que'risi sa' li na'ajej a'an ut que'xcamsi. ¿C'a'ru nequeye lâex? ¿C'a'ru tixbânu laj êchal re li acuîmk riq'uineb li cuînk a'in? Lâin tinye êre c'a'ru tixbânu.

¹⁵Ja nad viskasid ta viinamäelt välja ning tapsid ära. Mida nüüd viinamäe isand teeb nendega?

¹⁶Tâchâlk ut tixcamsiheb laj ilol re li racuîmk ut jalan chic aj e tixq'ue li jun sîr chi uvas, chan li Jesús. Nak que'rabi li quixye li Jesús, eb a'an que'xye: -Inc'a' taxak chic'ulmânk chi jo'can, chanqueb.

¹⁶Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.' Seda kuuldes nad ütlesid: 'Taevas hoidku selle eest!'

¹⁷Li Jesús quirileb ut quixye reheb: -¿C'a'ru naraj naxye a'in li tz'îbanbil sa' li Santil Hu, li que'xye li profeta chicuix? Li pec li que'xtz'ektâna laj cablanel, a'an li k'axal lok' li quiq'uehe' chok' xxuc li cab. (Sal. 118:22)

¹⁷Tema aga ütles neile otsa vaadates: 'Mida siis tähendab see kirjasõna: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks?

¹⁸Li ani tât'anek' sa' xbên li pec a'in, tixtoch'i rib. Coc' puc' tâcanâk. Ut ani sa' aj bên tât'anek' li pec a'in, xujinbil tâcanâk.

¹⁸Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.'

¹⁹Eb laj tz'îb ut eb li xbênil aj tij que'xtau ru nak reheb a'an quixye li jaljôquil ru âtin a'in ut que'raj raj xchapbal sa' li hônal a'an. Abanan inc'a' que'ru xban nak que'xucuac chiruheb li tenamit.

¹⁹Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.

²⁰Eb laj tz'îb ut eb li xbênil aj tij yôqueb chixq'uebal retal jok'e tz'akal târûk te'xchap li Jesús. Ut que'xtaklaheb aj q'uehol etal riq'uin. Laj q'uehol etal que'xbânu ribeb nak tîqueb xch'ôl yal re rilbal cui tixye junak âtin re nak târûk te'xchap ut te'xc'am riq'uin li acuabej.

²⁰Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhke, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada mõne sõna pealt, nii et nad võiksid ta anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda.

²¹Xban a'an nak que'xye re chi jo'ca'in: -At tzolonel, nakanau nak lâat yâl nacat-âtinac ut sa' xyâlal nacac'ut lix yâlal chiruheb li tenamit. Inc'a' nacasic' ru ani nacara. Sa' xyâlal nacac'ut chiruheb li c'a'ru naraj li Dios.

²¹Ja need küsisid temalt: 'Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega otsusta näo järgi, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt.

²²Ye ke c'a'ru naxye li chak'rab. ¿Ma us takaq'ue li katoj re laj César li acuabej malaj ut inc'a'? chanqueb re.

²²Kas me peame keisrile andma pearaha või ei?'

²³Li Jesús quixnau nak aj balak'eb. Jo'can nak quixye reheb: -¿C'a'ut nak nequeraj xyalbal cuix?

²³Aga et Jeesus märkas nende salakavalust, ütles ta neile:

²⁴C'ut junak li tumin chicuu. ¿Ani aj e li jalam ûch li cuan chiru? Ut, ¿ani aj c'aba' li tz'îbanbil chiru? chan. Eb a'an que'chak'oc ut que'xye: -Re li acuabej.

²⁴'Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?' Nemad ütlesid: 'Keisri.'

²⁵Ut li Jesús quixye reheb: -Tojomak re li acuabej li c'a'ru re li acuabej, ut tojomak re li Dios li c'a'ru re li Dios, chan.

²⁵Jeesus ütles neile: 'Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!'

²⁶Ut mâ jun âtin que'xtau re târûk te'xye nak cuan xmâc. Ut que'sach xch'ôleb xban li âtin li que'sumêc cui' xban li Jesús. Jo'can nak mâc'a' chic que'xye.

²⁶Ja nad ei suutnud teda millestki tema kõnes tabada rahvahulga ees ja tema vastust imetledes jäid nad vait.

²⁷Cuanqueb cuib oxib laj saduceo que'cuulac riq'uin li Jesús. Eb a'an inc'a' neque'xpâb nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li camenak. Que'xye re li Jesús:

²⁷Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

²⁸-At tzolonel, laj Moisés quixtz'îba jun li chak'rab chok' ke. Naxye chi jo'ca'in: Cui junak cuînk tâcâmk ut mâ jun li ralal xc'ajol tâcuânk, tâsumlâk li rîtz'in li camenak riq'uin li xmâlca'an re nak tâcuânk ralal xc'ajol sa' xc'aba' li camenak.

²⁸'Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale.

²⁹Que'cuan cuukub li cuînk rîtz'ineb rib. Li asbej quixc'am rixakil ut quicam chi inc'a' quicuan ralal xc'ajol.

²⁹Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,

³⁰Ut quic'ame' li ixk xban li rîtz'in li camenak ut quicam ajcui' li cuînk a'an ut chi moco a'an quicuan ralal xc'ajol riq'uin li ixk.

³⁰ja teine,

³¹Ut jo'can cui'chic li rox îtz'inbej. Li ixk quicuan chok' rixakil li cuukub chi cuînk ut mâ jun reheb quicuan ralal xc'ajol riq'uin li ixk a'an.

³¹ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid.

³²Ut quicam ajcui' li ixk.

³²Pärast suri ka naine.

³³Sa' xcuaclijiqueb li camenak chi yo'yo, nak te'cuaclîk eb a'an, ¿ani aj ixakil tâcanâk cui' li ixk a'an xban nak cuukub lix bêlom quicuan? chanqueb re li Jesús.

³³See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.'

³⁴Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Eb li cuanqueb sa' ruchich'och' anakcuan neque'sumla ut neque'sumubâc.

³⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,

³⁵Abanan sa' eb li cutan tâchâlk, li xc'ulubeb cuaclîc cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, inc'a' chic te'sumlâk chi moco te'sumubâk.

³⁵aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,

³⁶Jo'cakeb ban chic li ángel sa' choxa. Inc'a' chic te'câmk. Te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, xban nak a'an eb li ralal xc'ajol li Dios.

³⁶sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.

³⁷Lâex nequeye nak inc'a' te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li camenak. Abanan laj Moisés quixc'utbesi ajcui' chak junxil nak eb li camenak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo. Tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu li quixye nak yô chi c'atc li q'uix. Quixye nak li Dios, a'an lix Dios laj Abraham, lix Dios laj Isaac, ut lix Dios laj Jacob.

³⁷Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.

³⁸Li Dios, a'an moco xDioseb ta camenak; xDioseb ban li yo'yôqueb, xban nak toj yo'yôqueb chiru li Dios usta ac camenakeb, chan li Jesús reheb.

³⁸Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.'

³⁹Cuanqueb laj tz'îb que'chak'oc ut que'xye re: -At tzolonel, tz'akal re ru li xaye, chanqueb.

³⁹Siis mõned kirjatundjaist kostsid: 'Õpetaja, sa rääkisid hästi',

⁴⁰Ut mâ ani chic quiraj patz'oc riq'uin li Jesús.

⁴⁰sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.

⁴¹Li Jesús quixye reheb: -Neque'xye nak li Cristo laj Colonel a'an xcomoneb li ralal xc'ajol li rey David.

⁴¹Jeesus aga ütles neile: 'Kuidas nad ütlevad Messia olevat Taaveti poja?

⁴²Tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu sa' li Salmos li quixye li rey David. Quixye: Li Kâcua' Dios quixye re li Kâcua' laj Colol cue, c'ojlan sa' li nim uk'

⁴²Taavet ise ju ütleb Laulude raamatus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

⁴³toj tinq'ueheb li xic' neque'iloc âcue rubel lâ cuanquil. (Sal. 110:1)

⁴³kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!

⁴⁴Li rey David quixye "aj Colol cue" re li Kâcua', usta a'an xcomoneb li ralal xc'ajol, chan li Jesús.

⁴⁴Seega nimetab Taavet teda Issandaks - kuidas on ta siis tema poeg?'

⁴⁵Chixjunileb li tenamit yôqueb chirabinquil nak li Jesús quixye reheb lix tzolom:

⁴⁵Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:

⁴⁶-Mêtzol êrib riq'uineb laj tz'îb li neque'cuulac chiruheb xq'uebal li rak'eb chirixeb chi najt rok nak neque'bêc re xc'utbal nak cuanqueb xcuanquil. Eb a'an neque'cuulac chiru nak te'q'uehek' xlok'al sa' eb li be. Ut nak cuanqueb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb, neque'cuulac chiruheb c'ojlâc toj chi ubej. Ut nak neque'boke' sa' junak nink'e, neque'cuulac chiruheb chunlâc sa' li mêx li neque'chunla cui' li cuanqueb xcuanquil.Ut neque'xmak' li c'a'ru cuan reheb li xmâlca'an. Ut najt rok lix tijeb neque'xbânu nak neque'tijoc chiruheb li tenamit re xmukbal li mâusilal li neque'xbânu. Eb a'an k'axal ra te'xtoj cui' li mâc neque'xbânu, chan li Jesús.

⁴⁶'Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel,

⁴⁷Ut neque'xmak' li c'a'ru cuan reheb li xmâlca'an. Ut najt rok lix tijeb neque'xbânu nak neque'tijoc chiruheb li tenamit re xmukbal li mâusilal li neque'xbânu. Eb a'an k'axal ra te'xtoj cui' li mâc neque'xbânu, chan li Jesús.

⁴⁷kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse.'