¹Yô chi cuulac xcutanquil li nink'e nak neque'xcua' li caxlan cua mâc'a' xch'amal. Pascua nayeman re li nink'e a'an.

¹Aga lähenes hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasaks,

²Eb lix bênil aj tij ut eb laj tz'îb yôqueb chixsic'bal chanru nak târûk te'xcamsi li Jesús. Abanan yôqueb xc'a'ux xban nak inc'a' que'raj xchik'bal xjosk'ileb li tenamit.

²ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust hukata, sest nad kartsid rahvast.

³Laj Judas Iscariote jun reheb lix cablaju chi xtzolom li Jesús. A'an quixq'ue rib chi âlêc xban laj tza.

³Aga saatan oli läinud Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast,

⁴Cô riq'uineb li xbênil aj tij ut riq'uineb li neque'c'ac'alen re li templo chixyebal reheb nak tixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb.

⁴ja Juudas läks ja rääkis kokku ülempreestrite ja templivalvuritega selles, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte.

⁵Que'saho' xch'ôleb chirabinquil li quixye ut que'xyechi'i xtumin.

⁵Ja nad said rõõmsaks ja leppisid temaga kokku, et nad annavad talle raha.

⁶Ut quixc'ul xch'ôl laj Judas li quiyehe' re. Jo'can nak qui-oc xsic'bal jok'e târûk tixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb chi inc'a' te'xnau li q'uila tenamit.

⁶Ja Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks parajat aega, mil rahvahulka pole ta ümber.

⁷Quicuulac xk'ehil li nink'e Pascua nak neque'xcua' li caxlan cua mâc'a' xch'amal. Sa' li nink'e a'an tento nak te'xcamsi junak li carner.

⁷Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama,

⁸Li Jesús quixye reheb laj Pedro ut laj Juan: -Ayukex ut cauresihomak chak li tzacaêmk re li pascua re totzacânk, chan.

⁸ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: 'Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!'

⁹Que'xpatz' re: -¿Bar tâcuaj takacauresi chak?-

⁹Nemad küsisid temalt: 'Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?'

¹⁰Li Jesús quixye reheb: -Nak tex-oc sa' li tenamit, aran têtau jun li cuînk yô chixc'ambal jun cuc xha'. Têtâke a'an toj sa' li cab bar tox-ocak cui'.

¹⁰Tema ütles neile: 'Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub,

¹¹Ut têye re laj êchal cab, "Chan laj tzolonel, ¿bar cuan li na'ajej li tâcua'ak cui' sa' li nink'e Pascua rochbeneb lix tzolom?" cha'akex re.

¹¹ja ütelge selle maja peremehele: 'Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?'

¹²Ut a'an tixc'ut chêru jun nimla na'ajej takec' sa' xca' tasalil li cab. Ac yîbanbil li na'ajej. Ut aran têcauresi li nink'e chok' ke, chan li Jesús.

¹²Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!'

¹³Que'côeb sa' li tenamit ut qui-uxman jo' quixye li Jesús. Ut aran que'xcauresi li nink'e Pascua.

¹³Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁴Nak quicuulac x-ôril, li Jesús quic'ojla sa' li mêx rochbeneb lix tzolom.

¹⁴Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.

¹⁵Ut quixye reheb: -C'ajo' nak yôquin chixrahinquil ru nak tocua'ak cuochbenex sa' li nink'e a'in nak toj mâji' nincam.

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,

¹⁶Relic chi yâl ninye êre nak inc'a' chic tinbânu li nink'e Pascua toj tâcuulak xk'ehil nak tinbânu cui'chic sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

¹⁶sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.'

¹⁷Ut quixchap li sec' re uc'ac. Quixbantioxi chiru li Dios ut quixye: -C'ulumak a'in ut jeq'uihomak sa' êyânk li cuan chi sa',

¹⁷Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: 'Võtke see ning jagage eneste vahel!

¹⁸xban nak lâin tinye êre nak chalen anakcuan inc'a' chic tincuuc' xya'al li uva toj tâcuulak xk'ehil nak tincuuc' cui'chic sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

¹⁸Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.'

¹⁹Ut quixchap li caxlan cua, quixbantioxi chiru li Dios, tojo'nak quixjachi ut quixq'ue reheb lix tzolom ut quixye: -A'an a'in lin tz'ejcual, k'axtesinbil re camsîc sa' êc'aba' lâex. Chebânuhak re xjulticanquil lin camic, chan.

¹⁹Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!'

²⁰Jo'can ajcui' quixbânu nak ac xrake' chi cua'ac. Quixchap li sec' re uc'ac ut quixye: -A'an a'in retalil li ac' contrato li tâxakabâk xcuanquil riq'uin lin quiq'uel li tâhoyek' nak tincamsîk sa' êc'aba' lâex, chan.

²⁰Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.

²¹Ut quixye ajcui' li Jesús: -Nacuaj nak tênau nak li cuînk li tâk'axtesînk cue yô chi cua'ac sa' mêx cuochben.

²¹Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,

²²Tento nak tincamsîk lâin li C'ajolbej. Abanan raylal cuan sa' xbên li cuînk li tâk'axtesînk cue, chan li Jesús.

²²sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!'

²³Ut eb a'an que'oc chixpatz'inquil chi ribileb rib ut que'xye: -¿Ani anchal li tâk'axtesînk re? chanqueb.

²³Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.

²⁴Eb lix tzolom li Jesús que'oc chixcuech'inquil rix chi ribileb rib ani tana sa' xyânkeb nimak xcuanquil.

²⁴Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks.

²⁵Li Jesús quixye reheb: -Eb li rey li cuanqueb sa' ruchich'och' cuanqueb xcuanquil sa' xbêneb li tenamit. Eb a'an neque'raj nak châbil tâyehek' chirixeb.

²⁵Ent Jeesus ütles neile: 'Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse 'heategijaiks'.

²⁶Abanan lâex inc'a' têbânu chi jo'can. Li ani naraj xcuanquil sa' êyânk, tento nak tixcubsi rib ut tâc'anjelak chêru. Li ani târaj c'amoc be sa' êyânk, tento nak tixcubsi rib ut tâc'anjelak chêru.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib.

²⁷¿Ani li k'axal nim xcuanquil nak nequec'oxla lâex? ¿Ma li nac'ojla sa' mêx, malaj ut li nac'anjelac chiru? ¿Ma mâcua' ta bi' li ani nac'ojla sa' mêx? Lâin cuan incuanquil, aban cuanquin sa' êyânk jo' jun aj c'anjel chêru.

²⁷Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.

²⁸Lâex xecuy cuochbeninquil sa' li ra xîc' xinc'ul.

²⁸Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes,

²⁹Jo'can nak tinq'ue êcuanquil lâex jo' nak xq'ue incuanquil lâin lin Yucua'.

²⁹ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud,

³⁰Lâex texcua'ak ut tex-uc'ak sa' lin mêx nak cuânkin sa' lin cuanquil. Ut lâex texc'ojlâk sa' lê c'ojaribâl ut texrakok âtin sa' xbêneb li cablaju xtêpaleb laj Israel, chan li Jesús.

³⁰et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.

³¹Ut quixye li Kâcua': -At Simón, laj tza ac xpatz' xlesêns re nak tixyal rix lê pâbâl jo' nak nachik'e' ru li trigo re risinquil li rix.

³¹Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!

³²Abanan lâin xintijoc châcuix re nak inc'a' tâcanab lâ pâbâl. Ut nak tatsuk'îk cui'chic cuiq'uin, tâq'ue xcacuilal xch'ôleb lâ cuech aj pâbanelil, chan li Jesús.

³²Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!'

³³Ut laj Pedro quixye re: -At Kâcua', lâin cau inch'ôl châtâkenquil usta tine'xq'ue sa' tz'alam malaj ut tine'xcamsi âcuochben, chan.

³³Peetrus ütles talle: 'Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!'

³⁴Ut li Jesús quixye re: -At Pedro, lâin ninye âcue, anakcuan ajcui' nak toj mâji' nayâbac laj tzo' xul, lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu, chan.

³⁴Jeesus aga ütles: 'Ma ütlen sulle, Peetrus, kukk ei laula täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!'

³⁵Ut quixye cui'chic reheb lix tzolom: -Nak quexintakla chi mâc'a' êbôls, chi mâc'a' xna'aj êtumin, chi mâc'a' êxâb, ¿ma cuan ta bi' c'a'ru xpalto' êre? Ut eb a'an que'xye: -Mâc'a' quipalto' ke.

³⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui ma läkitasin teid kukruta ja paunata ja jalatsiteta, kas teil oli midagi puudu?' Nemad ütlesid: 'Ei midagi.'

³⁶Quixye cui'chic li Jesús reheb: -Ut anakcuan li ani cuan xbôls, xc'amak chirix jo' ajcui' xna'aj lix tumin. Ut li ani mâc'a' xch'îch', tixc'ayi lix chaquêt ut xlok'ak xch'îch' chiru li tumin a'an.

³⁶Siis ta ütles neile: 'Kuid nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, nõndasamuti ka paun, ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!

³⁷Relic chi yâl ninye êre nak tento tâtz'aklok ru li c'a'ru tz'îbanbil chicuix sa' li Santil Hu, li naxye chi jo'ca'in: Quiq'uehe' sa' ajl sa' xyânkeb li inc'a' useb xna'leb. Tento nak tâc'ulmânk li c'a'ru tz'îbanbil retalil chicuix, chan.

³⁷Sest ma ütlen teile, minus peab minema täide, mis on kirjutatud: Ta on ülekohtuste sekka arvatud. Sest ka see, mis minu kohta käib, on lõpul.'

³⁸Eb a'an que'xye: -Kâcua', cuan arin cuib li ch'îch', chanqueb. Ut li Jesús quixye: -Tz'akal li xeye. Mex-âtinac chic.

³⁸Aga nemad ütlesid: 'Issand, ennäe, siin on kaks mõõka.' Tema ütles neile: 'Sellest on küllalt.'

³⁹Li Jesús qui-el aran ut cô sa' li tzûl Olivos, jo' c'aynak xbânunquil. Ut eb lix tzolom que'xtâke.

³⁹Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.

⁴⁰Nak quicuulac sa' li na'ajej a'an, quixye reheb lix tzolom: -Chextijok re nak inc'a' têq'ue êrib chi âlêc, chan.

⁴⁰Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: 'Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴¹Ut li Jesús quirisi rib sa' xyânkeb jo' na xnajtil nacute' cui' junak pec. Ut aran quixcuik'ib rib chi tijoc.

⁴¹Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:

⁴²Quixye: -At inyucua', cui lâat tâcuaj, inc'a' raj tinc'ul li raylal a'in. Abanan chi-uxmânk li c'a'ru nacacuaj lâat ut mâcua' li nacuaj lâin, chan.

⁴²'Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!'

⁴³Ut quichal jun li ángel sa' choxa ut quixq'ue xcacuil xch'ôl.

⁴³[Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.

⁴⁴Nak yô chi yot'ec' xch'ôl, quitijoc cui'chic li Jesús chi k'axal anchal xch'ôl ut lix tikob yô chi tz'ukuc sa' ch'och' chi nînki tz'ukul chanchan quic'.

⁴⁴Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]

⁴⁵Nak quirake' chi tijoc, quicuacli ut cô riq'uineb lix tzolom. Quiril nak yôqueb chi cuârc xban nak k'axal ra sa' xch'ôleb.

⁴⁵Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast.

⁴⁶Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chi cuârc? Cuaclinkex ut tijonkex re nak inc'a' têq'ue êrib chi âlêc, chan reheb.

⁴⁶Ja ta ütles neile: 'Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴⁷Toj yô ajcui' chi âtinac li Jesús nak que'cuulac li q'uila tenamit. Laj Judas, a'an yô chi c'amoc be chiruheb. A'an jun reheb lix tzolom cablaju. Quijiloc chixc'atk li Jesús re nak târutz' ru.

⁴⁷Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks - üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma.

⁴⁸Ut li Jesús quixye re: -At Judas, ¿ma tâcuutz' cuu re ink'axtesinquil, lâin li C'ajolbej? chan re.

⁴⁸Aga Jeesus ütles talle: 'Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?'

⁴⁹Ut li cuanqueb rochben que'ril li c'a'ru yô chixbânunquil ut que'xpatz' re: -Kâcua', ¿ma takaq'ueheb chi ch'îch'? chanqueb.

⁴⁹Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad: 'Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?'

⁵⁰Ut jun reheb quixyoc' lix xic lix môs li xyucua'il aj tij ut quirisi lix xic li cuan sa' xnim.

⁵⁰Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva.

⁵¹Li Jesús quixye: -Canabomak xbânunquil a'an, chan. Ut quixch'e' riq'uin ruk' lix xic li cuînk ut quixq'uirtesi.

⁵¹Aga Jeesus kostis: 'Jätke see!' Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.

⁵²Ut quixye reheb li xbênil aj tij, ut eb li neque'taklan sa' li templo, jo'queb ajcui' li neque'c'amoc be, li que'chal chixchapbal: -¿Ma lâin ta bi' aj êlk' nak xexchal chinchapbal riq'uin che' ut riq'uin ch'îch'?

⁵²Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?

⁵³Rajlal cutan cuanquin sa' êyânk chêtzolbal sa' li templo ut inc'a' quinêchap aran. Abanan anakcuan xcuulac xk'ehil nak têbânu li c'a'ru têraj lâex riq'uin xcuanquil laj tza, chan li Jesús.

⁵³Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.'

⁵⁴Que'xchap li Jesús ut que'xc'am sa' rochoch li xyucua'il aj tij. Ut laj Pedro yô chixtâkenquil chi najt.

⁵⁴Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.

⁵⁵Que'xtz'ab jun li xam chiru nebâl, ut quilaje'c'ojla chire xam, ut quic'ojla ajcui' laj Pedro sa' xyânkeb.

⁵⁵Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.

⁵⁶Ut jun li môs ixk quiril laj Pedro c'ojc'o chire xam. Quixca'ya ut quixye: -Li cuînk a'in, a'an jun reheb li neque'ochbenin re li Jesús, chan.

⁵⁶Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: 'Ka tema oli koos Jeesusega.'

⁵⁷Abanan laj Pedro quitic'ti'ic ut quixye: -At ixk, lâin inc'a' ninnau ru ani li nacaye, chan.

⁵⁷Peetrus aga salgas: 'Naine, ma ei tunne teda.'

⁵⁸Junpât na chic nak jun li cuînk qui-iloc re laj Pedro ut quixye: -Lâat jun xcomoneb a'an, chan re. Ut laj Pedro quixye: -At cuînk, mâcua' lâin xcomoneb, chan.

⁵⁸Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: 'Ka sina oled nende seast.' Peetrus aga lausus: 'Inimene, ma ei ole.'

⁵⁹Ac xnume' na chic jun ôr, nak jun chic li cuînk quixye: -Relic chi yâl nak li cuînk a'in, a'an jun reheb li que'ochbenin re li Jesús. Li cuînk a'in aj Galilea, chan.

⁵⁹Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: 'Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.'

⁶⁰Ut laj Pedro quixye: -At cuînk, inc'a' ninnau c'a'ru yôcat chixyebal, chan. Ut toj yô ajcui' chi âtinac laj Pedro nak quiyâbac li tzo' xul.

⁶⁰Peetrus aga ütles: 'Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.' Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.

⁶¹Ut li Kâcua' quixsuk'isi rib ut quixca'ya laj Pedro. Ut quinak sa' xch'ôl laj Pedro li quiyehe' re xban li Kâcua', "Toj mâji' ajcui' nayâbac li tzo' xul, nak lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu."

⁶¹Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: 'Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

⁶²Laj Pedro qui-el chirix cab ut c'ajo' nak quiyâbac xban xrahil xch'ôl.

⁶²Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.

⁶³Eb li cuînk li yôqueb chi c'ac'alênc re li Jesús, que'xhob ut que'xsac'.

⁶³Aga mehed, kes Jeesust kinni pidasid, teotasid teda ja peksid.

⁶⁴Que'xbac' chi t'icr li xnak' ru re nak inc'a' tâilok, que'xsac' ut que'xye: -K'ehi ani xsac'oc âcue, chanqueb re.

⁶⁴Nad katsid kinni ta silmad ja küsisid temalt: 'Ütle prohvetlikult, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁵Ut nabal chic c'a'ak re ru que'xye re xhobbal li Jesús.

⁶⁵Ja nad teotasid teda paljude pilkesõnadega.

⁶⁶Nak quicutano', que'xch'utub ribeb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb li tenamit ut eb li xbênil aj tij jo' eb ajcui' laj tz'îb. Ut que'xc'am li Jesús riq'uineb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío. Ut que'xye re:

⁶⁶Ja kui valgeks läks, kogunes rahva vanematekogu, ülempreestrid ja ka kirjatundjad, ning nad viisid Jeesuse Suurkohtu ette

⁶⁷-Ye ke. ¿Ma lâat li Cristo, laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios? chanqueb. Ut li Jesús quixye reheb: -Cui tinye êre nak lâin, inc'a' ajcui' raj têpâb, chan.

⁶⁷ja ütlesid: 'Kui sina oled Messias, siis ütle meile!' Aga tema ütles neile: 'Kui ma teile ütleksin, ei usuks te mitte,

⁶⁸Ut cui tinpatz'ok êre, inc'a' aj raj cui' têsume li c'a'ru tinpatz', chi moco tinêrach'ab.

⁶⁸ja kui ma küsiksin, ei vastaks te mitte.

⁶⁹Ut chalen anakcuan lâin li C'ajolbej tinc'ojlâk sa' xnim uk' li nimajcual Dios, chan.

⁶⁹Ent nüüdsest peale istub Inimese Poeg Jumala väe paremal käel.'

⁷⁰Ut chixjunileb que'xye re: -¿Ma lâat li Ralal li Dios chi jo'canan? Ut li Jesús quichak'oc ut quixye: -Yâl li xeye nak lâin, chan.Ut chixjunileb que'xye: -¿C'a' chic ru aj e nak toj te'xye ke c'a'ru xmâc? Riq'uin kaxic xkabi li c'a'ru xye, chanqueb.

⁷⁰Aga nad kõik ütlesid: 'Sina oled siis Jumala Poeg?' Aga Jeesus lausus neile: 'Need on teie sõnad, et mina olen.'

⁷¹Ut chixjunileb que'xye: -¿C'a' chic ru aj e nak toj te'xye ke c'a'ru xmâc? Riq'uin kaxic xkabi li c'a'ru xye, chanqueb.

⁷¹Nemad aga ütlesid: 'Mis tunnistust meil veel on vaja? Oleme ju ise seda kuulnud tema suust!'