¹Que'nach'oc Jerusalén bar cuan cui' li cuib chi tenamit Betfagé ut Betania. Cuanqueb chiru li tzûl Olivos nak li Jesús quiâtinac riq'uin cuibeb lix tzolom.

¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest

²Quixye reheb: -Ayukex sa' li ch'ina tenamit a'an, ut nak texcuulak, têtau jun li ch'ina bûr bac'bo. Li ch'ina bûr a'an toj mâ ani nabêc chirix. Têhit chak ut têc'am chak arin.

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!

³Ut cui ani nayehoc êre, "¿C'a'ru yôquex?", têye reheb nak li Kâcua' tâajok re li ch'ina bûr ut a que ajcui' tixtakla chak hôn, cha'kex reheb.-

³Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!'

⁴Que'côeb ut que'xtau li ch'ina bûr bac'bo sa' be chire puerta. Ut que-oc chixhitbal.

⁴Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.

⁵Eb li cuanqueb aran que'xye: -¿C'a'ru yôquex? ¿C'a'ut nak yôquex chixhitbal li ch'ina bûr?-

⁵Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?'

⁶Eb lix tzolom que'xye reheb li c'a'ru quixye li Jesús, ut eb a'an que'canabâc re nak te'xc'am li ch'ina bûr.

⁶Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.

⁷Que'xc'am riq'uin li Jesús ut que'xq'ue li rak'eb chirix li ch'ina bûr ut li Jesús quitake' chirix.

⁷Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.

⁸Nabaleb que'xhel li rak'eb sa' be bar tânumek' cui' li Jesús. Cuan que'xyoc' chak ruk' che' ut que'xq'ue li xak sa' be.

⁸Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.

⁹Nak yô chi xic li Jesús cuan li yôqueb chi xic chiru ut cuan li yôqueb chi xic chirix. Japjôqueb re chixyebal: -¡Aj Colol ke taxak! ¡Osobtesinbil taxak li xchal sa' xc'aba' li Kâcua' Dios!

⁹Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

¹⁰Osobtesinbil taxak li tenamit tâtaklânk cui' li xchal chok' rêkaj laj David li kaxe'tônil yucua'. Aj Colol ke taxak li xchal chak riq'uin li Dios,- chanqueb.

¹⁰Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!'

¹¹Nak quicuulac Jerusalén, li Jesús qui-oc sa' li rochoch li Dios. Quixsuti rilbal chixjunil li c'a'ak re ru cuan aran. Xban nak qui-ecuu cô aran Betania rochbeneb lix tzolom cablaju.

¹¹Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.

¹²Jo' cuulajak chic nak que'el aran Betania, quichal xtz'ocajic li Jesús.

¹²Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga

¹³Toj najt ajcui' cuan chak nak quiril jun tôn li che' higo ut cô chirilbal ma cuan ru. Nak quicuulac cuan cui' li che' quiril nak mâc'a' ru. Junes xak cuan xban nak toj mâji' xk'ehil tâûchînk.

¹³ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.

¹⁴Ut li Jesús quixye re li jun tôn chi higo: -Mâ ani chic tâtzacânk re li nacacuûchin xban nak mâ jun cua chic tatûchînk, chan. Ut eb lix tzolom que'rabi li c'a'ru quixye.

¹⁴Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.

¹⁵Nak que'cuulac Jerusalén, li Jesús qui-oc sa' li rochoch li Dios. Quiril nak yôqueb chi c'ayînc ut yôqueb chi lok'oc aran. Qui-oc chixyolesinquileb. Quixbalk'usi lix mêxeb laj jalol tumin ut quixbalk'usi ajcui' lix temeb li yôqueb chi c'ayînc paloma.

¹⁵Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid

¹⁶Ut inc'a' chic quixcanabeb li tenamit chi numec' sa' rochoch li Dios chi cuan rîkeb.

¹⁶ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.

¹⁷Ut qui-oc xch'olobanquil xyâlal chiruheb ut quixye: -¿Ma inc'a' ta bi' tz'îbanbil sa' li Santil Hu li c'a'ru quixye li Dios? "Li cuochoch, a'an re te'tijok cui' chixjunileb li tenamit." Abanan lâex xeq'ue li rochoch li Dios chok' xna'ajeb laj êlk', chan li Jesús.

¹⁷Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!'

¹⁸Eb li xbênil aj tij ut eb laj tz'îb nak que'rabi a'an que'oc chixc'ûbanquil chanru nak te'xcamsi li Jesús. C'ajo' nak que'xucuac xban nak que'ril nak sachsôqueb xch'ôl li q'uila tenamit chirabinquil li tijleb li yô chixyebal li Jesús.

¹⁸Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.

¹⁹Nak qui-ecuu, qui-el li Jesús sa' li tenamit Jerusalén rochbeneb lix tzolom.

¹⁹Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.

²⁰Jo' cuulajak chic nak que'nume' cuan cui' li xtônal li higo, que'ril nak ac xchakic chi junaj cua.

²⁰Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.

²¹Ut laj Pedro quinak sa' xch'ôl nak li Jesús quixtz'ektâna li che' ut quixye re: -Kâcua', il li che' li xatz'ektâna. Xchakic chi junaj cua.-

²¹Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!'

²²Ut li Jesús quixye reheb: -Chepâb nak nim xcuanquil li Dios.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse!

²³Relic chi yâl tinye êre li ani tixye re junak tzûl, "Elen arin ut cut âcuib sa' li palau", ut cui inc'a' tixcuiba xch'ôl, ut cui tixpâb chi tz'akal nak tâuxk li tixye, tâuxmânk li c'a'ru tixye.

²³Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!

²⁴Jo'can nak tinye êre nak chixjunil li c'a'ru têtz'âma chiru li Dios nak yôquex chi tijoc, chepâb chi tz'akal nak tâq'uehek' êre ut têc'ul li c'a'ru têtz'âma.

²⁴Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!

²⁵Nak yôkex chi tijoc, checuy xmâc li ani cuan xmâc chêru re nak li kaYucua' li cuan sa' choxa tixcuy ajcui' êmâc lâex.

²⁵Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.

²⁶Ut cui inc'a' nequecuyeb xmâc li cuanqueb xmâc chêru, inc'a' ajcui' tixcuy êmâc lâex li kaYucua' li cuan sa' choxa, chan li Jesús.

²⁶[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'

²⁷Que'suk'i cui'chic aran Jerusalén. Nak yô chi bêc li Jesús sa' li rochoch li Dios que'cuulac li xbênileb aj tij riq'uin. Ut que'cuulac laj tz'îb ut jo'can ajcui' li xakabanbileb chi c'anjelac sa' li rochoch li Dios.

²⁷Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde

²⁸Que'xye re li Jesús: -¿Ani xtaklan chak âcue chixbânunquil li c'a'ru yôcat chixbânunquil? Ut, ¿ani xq'uehoc âcuanquil? chanqueb.

²⁸ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?'

²⁹Li Jesús quixye: -Lâin tincuaj ajcui' patz'oc êre. Cui têsume li c'a'ru tinpatz' êre, lâin tinye êre ani xq'uehoc incuanquil chixbânunquil li c'a'ru ninbânu.

²⁹Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

³⁰¿Ani quitaklan chak re laj Juan chi cubsînc ha'? ¿Ma li Dios malaj ut cuînk quitaklan chak re? Yehomak cue anakcuan, chan reheb.

³⁰Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!'

³¹Ut que'oc chixyebal chi ribileb rib: -¿C'a'ru takasume cui'? Cui takaye nak li Dios xtaklan chak re, a'an tixye ke c'a'ut nak inc'a' xkapâb li c'a'ru quixye laj Juan.

³¹Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

³²Ut cui takaye nak cuînk xtaklan chak re, te'pok' li tenamit sa' kabên, chanqueb. Eb a'an que'xxucua ru li tenamit xban nak chixjunileb neque'xnau nak laj Juan, a'an tz'akal profeta.Ut eb a'an que'chak'oc ut que'xye re li Jesús: -Lâo inc'a' nakanau, chanqueb. Tojo'nak li Jesús quixye reheb: -Chi moco lâin tinye êre ani quiq'uehoc incuanquil, chan reheb.

³²Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.

³³Ut eb a'an que'chak'oc ut que'xye re li Jesús: -Lâo inc'a' nakanau, chanqueb. Tojo'nak li Jesús quixye reheb: -Chi moco lâin tinye êre ani quiq'uehoc incuanquil, chan reheb.

³³Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'