¹Ut qui-el li Jesús Capernaum. Que'côeb sa' jun li na'ajej cuan xcuênt Judea ut que'côeb ajcui' toj jun pac'al li nima' Jordán.

¹Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.

²Ut que'cuulac laj fariseo riq'uin chi patz'oc yal re xyalbal rix ut que'xye re: -¿C'a'ru nacaye lâat? ¿Ma târûk tixjach rib junak cuînk riq'uin li rixakil? chanqueb re.

²Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: 'Kas mees tohib lahutada oma naisest?'

³Ut nak quichak'oc li Jesús, quixye reheb: -¿C'a'ru lê chak'rabinquil quixcanab êre laj Moisés?-

³Aga tema vastas neile: 'Mida Mooses teil käskis?'

⁴Eb a'an que'xye: -Laj Moisés quixye nak junak li cuînk târûk tixyîb lix hu re jachoc ib ut riq'uin a'an naru tixjach rib riq'uin li rixakil.-

⁴Nemad ütlesid: 'Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada.'

⁵Li Jesús quichak'oc ut quixye: -Xban nak k'axal cau êch'ôl, jo'can nak quixq'ue li chak'rab chi jo'can.

⁵Jeesus ütles aga neile: 'Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,

⁶Abanan mâcua' jo'can sa' xticlajic li ruchich'och'. Nak quixyîb li ruchich'och' li Dios, quixyo'obtesi li cuînk ut quixyo'obtesi li ixk.

⁶aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.

⁷Jo'can nak li cuînk tixcanab xna' xyucua' ut tixlak'ab rib riq'uin li rixakil.

⁷Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole

⁸Li ani te'xlak'ab rib junajeb chic. Moco cuibeb ta chic.

⁸ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha.

⁹Li ani naxlak'ab li Dios, mâ ani chic naru najachoc re, chan li Jesús.

⁹Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'

¹⁰Ut nak ac cuanqueb sa' cab, lix tzolom li Jesús que'xpatz' cui'chic re chirix li na'leb a'in.

¹⁰Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima

¹¹Ut li Jesús quixye reheb: -Li ani tixjach rib riq'uin li rixakil ut tixc'am jalan chic ixk, a'an tixmux ru lix sumlajic.

¹¹ja Jeesus ütles neile: 'Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,

¹²Ut cui junak ixk tixjach rib riq'uin lix bêlom, ut tâc'amek' xban jalan chic cuînk, a'an tixmux ru lix sumlajic.-

¹²ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.'

¹³Sa' jun li cutan cuan li coc'al que'c'ame' chak riq'uin li Jesús re nak tixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut târosobtesiheb. Ut lix tzolom que'xk'us li que'c'amoc chak reheb li coc'al.

¹³Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁴Nak li Jesús quixq'ue retal li yôqueb chixbânunquil, c'ajo' nak quipo' ut quixye reheb lix tzolom: -Canabomakeb li coc'al chi châlc cuiq'uin. Mêram chiruheb xban nak lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an reheb li neque'pâban jo' nak neque'pâban li coc'al.

¹⁴Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: 'Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁵Relic chi yâl tinye êre li ani inc'a' napâban jo' li coc'al, a'an inc'a' târêchani lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁶Ut li Jesús quixk'aluheb li coc'al, quixq'ue li ruk' sa' xbêneb, ut quirosobtesiheb.

¹⁶Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.

¹⁷Nak ac xic re li Jesús sa' jalan chic na'ajej, quichal jun li cuînk sa' ânil, colxcuik'ib rib chiru ut quixye re: -At châbil tzolonel, ¿c'a'ru târûk tinbânu re nak tincuêchani li yu'am chi junelic?-

¹⁷Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja küsis temalt ta ette põlvili heites: 'Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?'

¹⁸Li Jesús quixye: -¿C'a'ut nak nacaye châbil cue cui inc'a' nacanau anihin lâin? Jun ajcui' li châbil ut a'an li Dios.

¹⁸Jeesus aga ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

¹⁹Lâat nacanau c'a'ru naxye li chak'rab: Matmuxuc caxâr. Mâcamsi âcuas âcuîtz'in. Mat-elk'ac. Matyo'oban âtin chirix âcuas âcuîtz'in. Matbalak'ic. Cha-oxlok'i lâ na' âyucua'.-

¹⁹Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!'

²⁰Nak quichak'oc li cuînk quixye: -At tzolonel, chixjunil a'in ac xinbânu ajcui' chak chalen sa' inca'ch'inal.-

²⁰Tema aga lausus talle: 'Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest alates.'

²¹Li Jesús c'ajo' nak quixra li cuînk. Quixca'ya ut quixye re: -Jun chic toj mâji' nacabânu. Ayu, c'ayi chixjunil li c'a'ru cuan âcue ut tâsi lix tz'ak reheb li neba' re nak tâcuânk âbiomal sa' choxa. Nak ac xabânu a'an, tatchâlk cuiq'uin ut tinâtâke usta câmc tâc'ul sa' inc'aba', chan.

²¹Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: 'Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!'

²²Nak quirabi a'an, li cuînk cô chi ra sa' xch'ôl xban nak nabal lix biomal cuan.

²²Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik.

²³Li Jesús quirileb lix tzolom ut quixye reheb: -C'ajo' xch'a'ajquil chok' re junak biom rêchaninquil lix nimajcual cuanquilal li Dios.-

²³Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!'

²⁴Lix tzolom que'sach xch'ôleb nak que'rabi a'an. Aban li Jesús quixye cui'chic reheb: -Ex cualal inc'ajol, c'ajo' xch'a'ajquil nak te'oc sa' xnimajcual cuanquilal li Dios li neque'xic xch'ôl chirix lix biomal.

²⁴Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles neile uuesti: 'Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!

²⁵Mâmin târûk tânumek' junak nimla xul camello sa' ru junak cûx. Jo'can ajcui' eb li biom. Mâ jok'e târûk te'oc sa' xnimajcual cuanquilal li Dios cui ca'aj cui' lix biomal neque'xc'oxla.-

²⁵Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!'

²⁶Eb lix tzolom c'ajo' nak que'sach xch'ôleb ut que'xye: -¿Ani put târûk tâcolek' chi jo'canan?-

²⁶Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: 'Ja kes siis võib pääseda?'

²⁷Li Jesús quirileb ut quixye reheb: -Li cuînk inc'a' naru tixbânu a'an, aban li Dios mâc'a' ch'a'aj chiru. A'an naru tixbânu chixjunil.-

²⁷Jeesus ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.'

²⁸Laj Pedro quixye re li Jesús: -Lâo xkacanab chixjunil li c'a'ru cuan ke xban âtâkenquil.-

²⁸Peetrus hakkas talle rääkima: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle!'

²⁹Li Jesús quixye: -Relic chi yâl tinye êre, li ani naxcanab c'a'ru re sa' inc'aba' lâin, tixc'ul rêkaj. Li ani naxcanab xna' xyucua', li ras ut li rîtz'in ut li ralal xc'ajol sa' inc'aba' lâin malaj ut sa' xc'aba' li evangelio, a'an tixc'ul rêkaj. Jo'can ajcui' li naxcanab xch'och' ut li rochoch sa' inc'aba' lâin, tixc'ul ajcui' rêkaj.

²⁹Jeesus lausus: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast

³⁰A'an tixc'ul o'takc'âl chic chok' rêkaj li c'a'ru re li tixcanab jo' rochoch, jo' li ras, jo' li rîtz'in, jo' li ralal xc'ajol, jo' xna' xyucua' ut jo' lix ch'och'. Usta naxc'ul ra xîc' arin sa' ruchich'och', abanan târêchani li junelic yu'am sa' eb li cutan châlel.

³⁰ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.

³¹Li cuanqueb xcuanquil anakcuan, mâc'a'ak chic xcuanquileb mokon. Ut li mâc'a'eb xcuanquil anakcuan, a'aneb chic li te'cuânk xcuanquil mokon,- chan li Jesús.

³¹Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.'

³²Nak yôqueb chi xic Jerusalén c'amol be li Jesús chiruheb. Nak cuanqueb chiru be sachsôqueb xch'ôl lix tzolom ut li yôqueb chi tâkênc reheb te'xucuak ajcui'. Tojo'nak li Jesús quixc'ameb cui'chic lix cablaju chi tzolom xjuneseb ut qui-oc chixyebal reheb li c'a'ru tixc'ul.

³²Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:

³³Quixye reheb: -Q'uehomak retal. Anakcuan yôco chi xic Jerusalén. Aran tink'axtesîk lâin li C'ajolbej sa' ruk'eb lix bênil aj tij jo' ajcui' sa' ruk'eb laj tz'îb. Eb a'an te'xteneb câmc sa' inbên ut tine'xk'axtesi sa' ruk'eb li mâcua'eb aj judío.

³³'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte

³⁴Ut tine'xhob, tine'xsac', tine'xchûba ut tine'xcamsi. Aban sa' rox li cutan tincuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.-

³⁴ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.'

³⁵Laj Jacobo ut laj Juan, eb li ralal laj Zebedeo, que'jiloc chixc'atk li Jesús ut que'xye re: -Kâcua', lâo nakaj nak tâbânu li usilal li takatz'âma châcuu.-

³⁵Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: 'Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.'

³⁶Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ru li usilal têraj tinbânu êre? chan reheb.

³⁶Jeesus küsis: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³⁷Que'xye re: -Nak ac xat-oc sa' lâ lok'al, nakatz'âma châcuu nak jun ke tâcuânk sa' lâ nim ut jun tâcuânk sa' lâ tz'e.- Que'xye chi jo'can xban nak te'raj oc sa' xcuanquileb.

³⁷Nemad ütlesid talle: 'Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!'

³⁸Ut li Jesús quixye reheb: -Lâex inc'a' nequenau xyâlal li yôquex chixtz'âmanquil chicuu. ¿Ma têcuy xc'ulbal li raylal li oc cue chixc'ulbal lâin? Ut, ¿ma têcuy xnumsinquil li raylal jo' li tinc'ul lâin?-

³⁸Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?'

³⁹-¡Takacuy! chanqueb. Ut li Jesús quichak'oc ut quixye: -Yâl ajcui' nak lâex têc'ul li raylal jo' li tinc'ul lâin. Ut têcuy xnumsinquil li raylal jo' li tincuy xnumsinquil lâin.

³⁹Nemad ütlesid talle: 'Võime küll!' Jeesus aga ütles neile: 'Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,

⁴⁰Abanan li na'ajej sa' lin nim ut sa' lin tz'e mâcua' lâin tinq'uehok re li na'ajej a'an, xban nak ac ch'olch'o chiru li Dios ani aj e li na'ajej a'an, chan li Jesús reheb.

⁴⁰kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.'

⁴¹Ut nak que'rabi li c'a'ru que'xpatz' laj Jacobo ut laj Juan, li lajêb chic lix tzolom que'po' riq'uineb.

⁴¹Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.

⁴²Ut li Jesús quixbokeb riq'uin ut quixye reheb: -Lâex nequenau nak li neque'taklan sa' ruchich'och' neque'numta sa' xbên li tenamit. Li nînkeb xcuanquil, a'aneb li neque'taklan.

⁴²Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: 'Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.

⁴³Abanan mâcua' jo'can têbânu lâex. Li ani naraj xcuanquil sa' êyânk, tento nak tixcubsi rib ut tâc'anjelak chêru.

⁴³Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

⁴⁴Li ani naraj nimâk xcuanquil sa' êyânk, tento tixcubsi rib ut tâc'anjelak chiruheb li ras rîtz'in.

⁴⁴ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,

⁴⁵Lâin li C'ajolbej. Abanan inc'a' xinchal re nak te'c'anjelak chicuu. Xinchal ban re nak tinc'anjelak chiruheb chixjunileb ut chixq'uebal lin yu'am re xtojbal rix lix mâqueb, chan li Jesús reheb.

⁴⁵sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

⁴⁶Que'cuulac Jericó ut nak qui-el chak li Jesús sa' li tenamit a'an rochbeneb lix tzolom nabal li tenamit que'tâken re. Ut chunchu jun li mutz' chire be. Yô chi lemoxnic. Lix xc'aba', a'an aj Bartimeo, ralal laj Timeo.

⁴⁶Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.

⁴⁷Nak quirabi li mutz' nak yô chi châlc li Jesús aj Nazaret, quixjap re chixyebal: -¡At Jesús, ralalat xc'ajol laj David, chacuuxtâna taxak cuu! chan.

⁴⁷Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁸Ut nabaleb li tenamit que'k'usuc re ut que'xye re, -¡Matchokin! chanqueb re. Ut a'an k'axal cui'chic cau quixjap re ut quixye, -¡At ralalat xc'ajol laj David, chacuuxtâna taxak cuu!-

⁴⁸Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁹Nak quirabi a'an li Jesús quixakli ut quixtakla xbokbal li mutz'. Que'côeb chixc'ambal ut que'xye re: -Mâch'ina âch'ôl. Quim. Yô châbokbal li Kâcua'.-

⁴⁹Ja Jeesus ütles seisatades: 'Kutsuge ta siia!' Ja nad kutsusid pimedat: 'Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!'

⁵⁰Li mutz' quirisi lix t'icr lanlo cui'. Quicuacli sa' junpât ut cô riq'uin li Jesús.

⁵⁰Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.

⁵¹Li Jesús quixye re: -¿C'a'ru tâcuaj tinbânu âcue?- Ut li mutz' quixye: -Kâcua', tincuaj nak tâilok li xnak' cuu.-Li Jesús quixye re: -Anakcuan naru tatxic. Xatq'uira xban nak xapâb nak cuan incuanquil châq'uirtesinquil, chan re. Ut sa' junpât qui-iloc li mutz' ut cô chirixeb.

⁵¹Ja Jeesus päris temalt: 'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Aga pime ütles talle: 'Rabbuuni, et ma jälle näeksin!'

⁵²Li Jesús quixye re: -Anakcuan naru tatxic. Xatq'uira xban nak xapâb nak cuan incuanquil châq'uirtesinquil, chan re. Ut sa' junpât qui-iloc li mutz' ut cô chirixeb.

⁵²Ja Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu usk on su päästnud!' Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.