¹Ut li Jesús quixye: -Relic chi yâl tinye êre nak cuanqueb arin sa' êyânk li inc'a' te'câmk toj te'ril lix nimajcual cuanquilal li Dios nak tâchâlk riq'uin lix xcuanquil.-

¹Ja ta ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.'

²Cuakib cutan chic xyebal a'an xban li Jesús nak quixc'ameb laj Pedro, laj Jacobo, ut laj Juan sa' xbên jun li nimla tzûl. Nak cuanqueb aran xjuneseb, quijalano' li rilobâl li Jesús chiruheb.

²Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,

³Ut li rak' quijalano' rilbal. Nalemtz'un chic li rak'. Saksakpotz'in nac'utun, chanchan li ratz'am que. Mâ jun aj puch'unel arin sa' ruchich'och' tixsakobresi junak t'icr jo' nak quisakobresîc li rak' li Jesús.

³ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.

⁴Ac xakâmil laj Elías ut laj Moisés chiruheb nak que'ril. Ut yôqueb chi âtinac riq'uin li Jesús.

⁴Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.

⁵Laj Pedro quixye: -Kâcua', c'ajo' xchak'al ru nak cuanco arin. Xkayîb ta oxibak muhebâl arin. Jun âcue, jun re laj Moisés, ut jun re laj Elías.-

⁵Peetrus vastas ning ütles: 'Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.'

⁶Quixye chi jo'can xban nak inc'a' chic naxnau c'a'ru tixye xban nak c'ajo' lix xiuheb.

⁶Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.

⁷Ut quichal jun nimla chok sa' xbêneb. Li Dios quiâtinac chak sa' li chok, ut quixye: -A'in li cualal, raro inban. Cherabi li c'a'ru tixye.-

⁷Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: 'See on mu armas Poeg, teda kuulake!'

⁸Ut nak quiril ac mâ aniheb chic laj Elías ut laj Moisés. Ca'aj chic li Jesús quicana xjunes.

⁸Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.

⁹Nak yôqueb chak chi cubec sa' li tzûl quixye li Jesús reheb nak mâ ani aj e te'xye li c'a'ru que'ril toj tâcuaclîk cui'chic li Alalbej chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

⁹Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.

¹⁰Eb a'an mâ ani aj e que'xye, ca'aj cui' chi ribileb rib que'âtinac. Que'xye: -¿C'a'ru xyâlal a'an nak li Jesús quixye nak tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak?-

¹⁰Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: 'Mida tähendab surnuist üles tõusma?'

¹¹Que'xpatz' re li Jesús: -¿C'a'ut nak neque'xye laj tz'îb nak xbên cua tâchâlk laj Elías tojo'nak tol-êlk li Cristo? chanqueb.

¹¹Ja nad küsisid Jeesuselt: 'Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?'

¹²Ut nak quichak'oc li Jesús quixye reheb: -Yâl ajcui' tz'îbanbil retalil nak laj Elías xbên cua tâchâlk chixc'ûbanquil chixjunil li c'a'ak re ru. Ut tz'îbanbil ajcui' sa' li Santil Hu chicuix lâin li Alalbej nak nabal li raylal tinc'ul ut tine'xtz'ektâna.

¹²Aga tema lausus neile: 'Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?

¹³Abanan tinye êre nak laj Elías ac xc'ulun ut c'ajo' li raylal que'xbânu re jo' tz'îbanbil sa' li Santil Hu chanru tâc'ulmânk.-

¹³Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud.'

¹⁴Nak coxe'êlk cuanqueb cui' li belêb chic lix tzolom li Jesús, que'ril nak cuan nabal li tenamit riq'uineb. Ut eb laj tz'îb yôqueb chixcuech'inquil lix tzolom li Jesús.

¹⁴Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.

¹⁵Ut eb li q'uila tenamit que'sach xch'ôl chirilbal li Jesús, ut que'côeb sa' ânil chixc'ulbal ut que'xq'ue xsahil xch'ôl.

¹⁵Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.

¹⁶Li Jesús quixpatz' reheb: -¿C'a'ru nequecuech'i cui' êrib? chan.

¹⁶Ja Jeesus küsis neilt: 'Miks te vaidlete nendega?'

¹⁷Quichak'oc jun sa' xyânkeb li q'uila tenamit ut quixye re: -At Kâcua', xinc'am chak jun li cualal arin. Mem ut cuan mâus aj musik'ej riq'uin.

¹⁷Keegi rahva hulgast vastas talle: 'Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,

¹⁸Yalak bar nacute' sa' ch'och' xban li mâus aj musik'ej. Na-el cuokx sa' re ut naxc'uxuxi li ruch re ut naxchec' rib. Xintz'âma chiruheb lâ tzolom nak te'risi li mâus aj musik'ej; abanan inc'a' xe'ru chirisinquil.-

¹⁸ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.'

¹⁹Nak li Jesús quichak'oc, quixye reheb: -Tîc inc'a' nequexpâban. ¿Jo' najtil chic tincuânk êriq'uin re nak texpâbânk? ¿Jo' najtil chic texincuy nak nequec'oxla? C'am chak li al arin cuiq'uin, chan li Jesús.

¹⁹Aga tema vastas neile: 'Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!'

²⁰Que'xc'am li al riq'uin ut li mâus aj musik'ej nak quiril li Jesús quixch'ikle li al, quixcut sa' ch'och' ut quixtolc'osi ut qui-oc chi êlc cuokx sa' re.

²⁰Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.

²¹Ut li Jesús quixpatz' re lix yucua': -¿Jok'e xticla lix yajel li al a'in? chan. -Toj ca'ch'in nak quixtiquib xc'ulbal chi jo'ca'in, chan lix yucua'.

²¹Ja Jeesus küsis tema isalt: 'Kui kaua see juba temaga nõnda on?' Aga tema ütles: 'Lapsest saadik,

²²-Nabal sut nacute' sa' xam. Nabal sut nacute' sa' ha' xban li mâus aj musik'ej re xcamsinquil. Cui cuan c'a'ru naru tâbânu re, bânu usilal, il xtok'oba ku ut choâtenk'a, chan.

²²ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!'

²³Li Jesús quixye: -¿C'a'ut nak nacaye "cui naru"? ¿Ma inc'a' nacanau nak cui nacatpâban chixjunil naru xbânunquil? chan.

²³Aga Jeesus ütles talle: 'Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.'

²⁴Sa' junpât quiâtinac lix yucua' li al ut quixye chi cau, -Lâin ninpâb. Chinâtenk'a re nak tinpâb chi tz'akal.-

²⁴Otsekohe hüüdis lapse isa: 'Ma usun, aita mind mu uskmatuses!'

²⁵Nak li Jesús quiril nak sa' junpât yôqueb chi ch'utlâc nabal li tenamit, quixch'ila li mâus aj musik'ej. Quixye re: -At mâus aj musik'ej, lâat nacatmemobresin. Lâat nacattz'apoc xic. Lâin tinye âcue, elen riq'uin li al a'in ut mat-oc chic riq'uin, chan.

²⁵Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: 'Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!'

²⁶Ut li mâus aj musik'ej quixjap re ut quixch'ikle chi cau li al. Tojo'nak qui-el riq'uin. Ut li al chanchan camenak quicana. Nabal li tenamit que'yehoc re nak xcam.

²⁶Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.

²⁷Ut li Jesús quixchap chi ruk' li al ut quixcuaclesi ut li al quixakli.

²⁷Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.

²⁸Nak qui-oc li Jesús sa' cab xjunes rochbeneb lix tzolom, que'xpatz' re: -¿C'a'ut nak inc'a' xoru lâo chirisinquil li mâus aj musik'ej? chanqueb.

²⁸Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: 'Miks meie ei suutnud seda välja ajada?'

²⁹Ut li Jesús quixye reheb: -Ca'aj cui' riq'uin ayûn ut riq'uin tijoc naru risinquil li mâus aj musik'ej a'in.-

²⁹Ja Jeesus ütles neile: 'See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.'

³⁰Ut nak que'el aran, que'nume' sa' li na'ajej Galilea. Ut li Jesús inc'a' quiraj nak te'xnau nak cuan aran.

³⁰Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,

³¹Yô chixch'olobanquil xyâlal chiruheb lix tzolom. Quixye reheb: -Lâin li Alalbej, tine'xk'axtesi sa' ruk'eb li cuînk li te'camsînk cue. Ut nak ac xine'xcamsi, tincuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak sa' rox li cutan.-

³¹sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.

³²Aban eb a'an inc'a' que'xtau ru li c'a'ru quixye reheb, ut que'xucuac chixpatz'bal c'a'ru xyâlal li quixye.

³²Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.

³³Que'cuulac sa' li tenamit Capernaum. Nak cuanqueb sa' cab quixpatz' reheb lix tzolom: -¿C'a'ru li yôquex chixcuech'inquil rix nak yôco chi châlc? chan.

³³Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: 'Mille üle te tee peal arutlesite?'

³⁴Mem que'cana ut inc'a' chic que'chak'oc xban nak yôqueb chixcuech'inquil rix ani reheb li nim xcuanquil.

³⁴Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.

³⁵Li Jesús quic'ojla ut quixbokeb li cablaju chi xtzolom riq'uin ut quixye reheb: -Li ani târaj nak tâq'uehek' xcuanquil, chixcubsihak rib ut chic'anjelak chiruheb chixjunileb.-

³⁵Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: 'Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!'

³⁶Quixchap chi ruk' jun li ch'ina al ut quixq'ue sa' xyiheb. Quixk'alu ut quixye reheb:

³⁶Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:

³⁷-Li ani naxq'ue xlok'al li toj k'un xch'ôl jo' li ch'ina al a'in sa' inc'aba' lâin, naxq'ue ajcui' inlok'al lâin. Ut mâcua' ca'aj cui' lâin naxq'ue inlok'al. Naxq'ue aj ban cui' xlok'al li Dios li quitaklan chak cue.-

³⁷'Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja.'

³⁸Laj Juan quixye re li Jesús: -At Kâcua', jun cuînk xkil chak le'. Yô chi isînc mâus aj musik'ej sa' âc'aba'. Ut lâo xkaye re nak inc'a' tixbânu a'an xban nak moco kacomon ta.-

³⁸Johannes lausus talle: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.'

³⁹Ut li Jesús quixye reheb: -Mêk'us xban nak mâ ani tâbânûnk junak milagro sa' inc'aba' lâin ut mokon tâoc ta chintz'ektânanquil.

³⁹Aga Jeesus ütles: 'Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti,

⁴⁰Li ani inc'a' xic' na-iloc ke, a'an na-oquen chikix.

⁴⁰sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt.

⁴¹Li ani tâq'uehok jun sec'ak ha' êre sa' inc'aba' lâin xban nak lâex cualal inc'ajol, relic chi yâl tinye êre nak tixc'ul lix k'ajcâmunquil.-

⁴¹Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!

⁴²Li ani tâpo'ok xch'ôleb li toj k'uneb xch'ôl, us raj xcutbal sa' li palau chi bac'bo junak nimla pec chi xcux.

⁴²Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud.

⁴³Cui lâ cuuk' tâq'uehok âcue chi mâcobc, us raj cui tâyoc'. Mas us nak cuânk lâ yu'am chi junelic riq'uin jun ajcui' lâ cuuk' chiru nak tatxic riq'uin cuib lâ cuuk' sa' li xbalba, bar cui' inc'a' tâchupk li xam.

⁴³Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle

⁴⁴Aran inc'a' te'câmk li motzo' chi moco li xam tâchupk.

⁴⁴[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁵Cui lâ cuok tâq'uehok âcue chi mâcobc, us raj cui tâyoc'. Mas us nak cuânk lâ yu'am chi junelic riq'uin jun lâ cuok chiru nak tatxic riq'uin cuib lâ cuok sa' li xbalba, bar cui' inc'a' tâchupk li xam.

⁴⁵Ja kui su jalg sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla visatud põrgusse

⁴⁶Aran inc'a' te'câmk li motzo' chi moco li xam tâchupk.

⁴⁶[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁷Cui li xnak' âcuu tâq'uehok âcue chi mâcobc, us raj cui tâcuisi. Mas us nak tat-oc sa' xnimajcual cuanquilal li Dios riq'uin jun li xnak' âcuu chiru nak tatxic sa' li xbalba riq'uin cuib xnak' âcuu.

⁴⁷Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga olla visatud põrgusse,

⁴⁸Aran inc'a' te'câmk li motzo' chi moco li xam tâchupk.

⁴⁸kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.

⁴⁹Jo' nak naq'ueman li atz'am chiru li tib re nak inc'a' nachuho', jo'can ajcui' nak nayale' rix li kapâbâl. Chanchan riq'uin xam nayale' rix xban li raylal nakac'ul.Châbil li atz'am, abanan cui na-oso' lix qui'al mâc'a' chic na-oc cui'. Jo'can ajcui' lâex chi cuânk êchâbilal ut cuânkex sa' usilal chi ribil êrib.

⁴⁹Sest kõiki soolatakse tulega.

⁵⁰Châbil li atz'am, abanan cui na-oso' lix qui'al mâc'a' chic na-oc cui'. Jo'can ajcui' lâex chi cuânk êchâbilal ut cuânkex sa' usilal chi ribil êrib.

⁵⁰Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!'