¹Ut li Jesús cô cui'chic sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut aran cuan jun li cuînk sic jun li ruk'.

¹Ja Jeesus läks taas sünagoogi. Ja seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi.

²Eb laj fariseo yôqueb chixsic'bal chanru nak te'xjit li Jesús. Jo'can nak yôqueb chirilbal ma tixq'uirtesi tana li cuînk a'in sa' li hilobâl cutan.

²Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata.

³Li Jesús quixye re li cuînk li sic ruk': -Numen chak arin chi ubej, chan re.

³Ja tema ütles inimesele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse meie keskele püsti!'

⁴Tojo'nak li Jesús quixpatz' reheb laj fariseo: -¿C'a'ru us xbânunquil sa' li hilobâl cutan? ¿Ma naru xbânunquil li us malaj ut li inc'a' us? ¿Ma us xcolbal xyu'am junak malaj ut xsachbal? chan cui'chic reheb. Ut eb a'an mem que'cana. Inc'a' chic que'xtau c'a'ru que'xye.

⁴Ja ta ütles neile: 'Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või tappa?' Aga nemad jäid vait.

⁵Quijosk'o' li Jesús sa' xbêneb, abanan quiril cui'chic xtok'obâl ruheb xban nak inc'a' que'raj xtaubal xyâlal. Ut li Jesús quixye re li cuînk li sic ruk': -Ye' lâ cuuk', chan. Ut li cuînk quixye' li ruk' ut sa' junpât quiq'uira.

⁵Ja vaadates neid vihaga ja tundes meelehärmi nende südamekanguse pärast, ütles Jeesus inimesele: 'Siruta käsi!' Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks.

⁶Tojo'nak eb laj fariseo que'el riq'uin li Jesús. Que'côeb riq'uineb li neque'oquen chirix laj Herodes. Ut que'oc xc'ûbanquil chanru nak te'xcamsi li Jesús.

⁶Ja variserid läksid kohe välja ning langetasid koos Heroodese meestega Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb hukata.

⁷Ut chirix a'an li Jesús cô chire li palau Galilea rochbeneb lix tzolom. Ut li q'uila tenamit que'xtâke li Jesús. Que'chal chak Galilea jo' ajcui' Judea.

⁷Ja Jeesus läks koos oma jüngritega eemale järve poole. Ja talle järgnes suur rahvahulk Galileast ja Juudamaalt

⁸Nak que'rabi resil li xnînkal usilal yô chixbânunquil li Jesús, quilaje'chal chirilbal. Cuan li que'chal chak Jerusalén ut Idumea. Ut cuan ajcui' que'chal chak jun pac'al li nima' Jordán. Ut que'chal ajcui' chak Tiro ut Sidón chirilbal li Jesús.

⁸ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja sealtpoolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest - suur rahvahulk tuli ta juurde, kui saadi kuulda, mida kõike Jeesus teeb.

⁹Jo'can nak li Jesús quixye reheb lix tzolom nak te'xcauresi junak li jucub. Ac cuânk aran re tâcuânk chi sa' re nak inc'a' tânat'ek' xbaneb li q'uila tenamit.

⁹Ja ta ütles oma jüngritele, et talle hoitaks väike paat valmis rahvahulga pärast, et see tema peale ei tungiks,

¹⁰Xban nak nabal ac xq'uirtesi, jo'can nak li q'uila tenamit yôqueb chixtiquisinquil ribeb. Te'raj te'xch'e' li Jesús re nak te'q'uirâk.

¹⁰sest ta tegi terveks paljusid, nii et tema peale rõhusid kõik need, keda vaevas mingi häda, püüdes teda puudutada.

¹¹Li cuan mâus aj musik'ej riq'uineb, nak que'ril li Jesús, que'xcuik'ib rib chiru ut que'xjap re chixyebal: -Lâat li Ralal li Dios, chanqueb re.

¹¹Ja rüvedad vaimud, kui nad nägid Jeesust, langesid ta ette maha ja kisendasid: 'Sina oled Jumala Poeg!'

¹²Ut li Jesús quixk'useb li mâus aj musik'ej ut quixye reheb nak inc'a' te'xye resil nak a'an Ralal li Dios.

¹²Ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad ei teeks teda tuntuks.

¹³Tojo'nak li Jesús quitake' chiru tzûl. Quixbokeb li ani quiraj ut eb a'an côeb chirix.

¹³Ja Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde.

¹⁴Ut li Jesús quixsiq'ueb ru li cablaju chi cuînk re nak te'cuânk riq'uin ut re nak tixtaklaheb chixjulticanquil li râtin li Dios.

¹⁴Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama

¹⁵Ut quixq'ueheb xcuanquil chixq'uirtesinquileb li yaj ut chirisinquil li mâus aj musik'ej.

¹⁵ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.

¹⁶A'aneb a'in li cablaju li quixxakabeb li Jesús: laj Simón li quixq'ue aj Pedro chok' xc'aba',

¹⁶Ja ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus,

¹⁷ut laj Jacobo ut laj Juan. Lix yucua'eb a'an, a'an laj Zebedeo. Aj Boanerges quiq'uehe' chok' xc'aba'eb xban li Jesús. Li c'aba'ej a'an naraj naxye "Ralaleb li Câk".

¹⁷ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad,

¹⁸Quixxakabeb ajcui' laj Andrés, laj Felipe, laj Bartolomé, laj Mateo, laj Tomás, laj Jacobo li ralal laj Alfeo, laj Tadeo ut laj Simón. A'an xcomoneb laj Canaán.

¹⁸ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose

¹⁹Ut quixsic' ajcui' ru laj Judas Iscariote li quik'axtesin re li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.

¹⁹ja Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.

²⁰Ut nak ac xsiq'ueb ru lix tzolom li Jesús cô sa' jun li cab rochbeneb lix tzolom. Ut que'tubla cui'chic li q'uila tenamit; riq'uin a'an moco naxq'ue ta chic rib nacua'ac li Jesús chi moco eb lix tzolom.

²⁰Ja Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa.

²¹Ut nak que'rabi resil li c'a'ru yô chixbânunquil li Jesús, eb li rech'alal que'chal chixc'ambal. Que'xye nak moco tuktu ta chic xna'leb li Jesús.

²¹Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.

²²Ut eb laj tz'îb li que'chal chak Jerusalén yôqueb chixyebal: -Laj tza cuan riq'uin li Jesús ut sa' xc'aba' laj tza narisiheb li mâus aj musik'ej, chanqueb.

²²Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: 'Temas on Peltsebul!' ja 'Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!'

²³Ut li Jesús quixbokeb ut quixpatz' reheb: -¿Chanru nak laj tza târisi li rech aj tzahil?- Ut quixye ajcui' li jaljôquil ru âtin a'in:

²³Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: 'Kuidas saab saatan ajada välja saatanat?

²⁴-Cui cuan jun têpak chi tenamit xic' te'ril rib chi ribileb rib, li jun têp chi tenamit a'an tixsach xcuanquil xjunes rib.

²⁴Ja kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see kuningriik püsida.

²⁵Ut cui cuan ta jun cabalak xic' te'ril rib chi ribileb rib sa' rochocheb, li jun cabal a'an te'xsach xcuanquil lix jun cablal.

²⁵Ja kui pere on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see pere püsida.

²⁶Jo'can ajcui' laj tza cui te'xpleti rib chi ribileb rib, a'an tixsach xcuanquil xjunes rib.

²⁶Ja kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes.

²⁷Mâ ani naru tâoc sa' rochoch junak cuînk cau rib chixmak'bal li c'a'ru cuan re, cui inc'a' ta xbên cua tixbac' li cuînk cau rib, tojo'nak tâoc chixc'ambal li c'a'ru cuan re.

²⁷Ometi, keegi ei saa minna vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.

²⁸Relic chi yâl ninye êre nak tâcuymânk tâsachmânk lix mâqueb li cristian ut tâcuymânk ajcui' li majecuânc neque'xbânu.

²⁸Tõesti, ma ütlen teile, inimlastele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud,

²⁹Abanan li tâmajecuânk re li Santil Musik'ej, inc'a' tâcuyek' tâsachek' xmâc. Cuânk ban sa' xbên chi junelic lix tojbal rix li mâc a'an.-

²⁹kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele ei ole andeksandmist iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!'

³⁰Li Jesús quixye a'in xban nak yôqueb chixyebal nak cuan mâus aj musik'ej riq'uin.

³⁰Nad ju ütlesid: 'Tal on rüve vaim!'

³¹Quicuulac aran lix na' li Jesús ut que'cuulac ajcui' li rîtz'in. Que'cana chirix cab ut que'xtakla xbokbal li Jesús.

³¹Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.

³²Ut nabaleb li tenamit c'ojc'ôqueb chixc'atk li Jesús. Que'xye re: -Kâcua', xc'ulun lâ na' rochbeneb lâ cuîtz'in. Cuanqueb chirix cab. Yôqueb châsic'bal, chanqueb.

³²Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: 'Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas.'

³³Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -¿Ani ta bi' lin na'? Ut, ¿ani ta bi' li cuîtz'in nak nequec'oxla lâex?-

³³Ent Jeesus vastas neile: 'Kes on mu ema ja vennad?'

³⁴Quirileb li c'ojc'ôqueb chixc'atk ut quixye: -A'ineb lin na' ut a'ineb li cuîtz'in.Xban nak li ani nabânun re li naraj li Dios, a'an li cuîtz'in, a'an li cuanab, ut a'an lin na', chan.

³⁴Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: 'Ennäe, mu ema ja mu vennad!

³⁵Xban nak li ani nabânun re li naraj li Dios, a'an li cuîtz'in, a'an li cuanab, ut a'an lin na', chan.

³⁵Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.'