¹Ut qui-oc cui'chic li Jesús chixtzolbaleb li tenamit chire li palau Galilea. K'axal nabal que'xch'utub rib riq'uin chirabinquil. Xban xq'uialeb li tenamit, li Jesús qui-oc sa' jun li jucub cuan sa' li palau ut quic'ojla chi sa'. Ut chixjunileb li tenamit que'cana chire li palau.

¹Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal

²Ut nabal c'a'ak re ru quixtzoleb cui' riq'uin jaljôquil ru âtin. Nak yô chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb, quixye li serak' a'in reheb:

²ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:

³-Abihomak li tinye. Jun aj acuinel cô chi âuc.

³'Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Ut nak yô chixhirbal li iyaj, cuan quinak chire be. Que'chal li xul li neque'xic'an ut que'xcua' li iyaj.

⁴Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Ut cuan ajcui' li iyaj quinak sa' li pec ru bar mâc'a' cui' mas li ch'och'. Sa' junpât quimok, abanan inc'a' quixchap xxe' xban nak jay li ch'och' sa' xbên li pec.

⁵Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,

⁶Nak quichal li sak'e quichakic li acuîmk xban nak inc'a' cham cuan li xe'.

⁶ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.

⁷Ut cuan cui'chic li iyaj coxnak sa' xyânk li q'uix. Ut nak quichamo' li q'uix sa' xbên, quixnat' li acuîmk ut inc'a' quiûchin.

⁷Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.

⁸Ut cuan cui'chic li iyaj coxnak sa' li châbil ch'och'. Quimok ut quiq'ui ut quiûchin chi us. Cuan quixq'ue lajêtk xca'c'âl ru. Cuan li quixq'ue oxtakc'âl ru ut cuan cui'chic quixq'ue o'takc'âl ru li junjûnk.

⁸Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

⁹Tojo'nak quixye li Jesús reheb: -Li ani na-abin, chixq'uehak retal li c'a'ru ninye, chan.

⁹Ja ta ütles: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

¹⁰Ut nak que'el lix q'uial li tenamit, li Jesús quicana rochbeneb lix tzolom cablaju. Eb a'an que'xpatz' re ut que'xye: -¿C'a'ru xyâlal li jaljôquil ru âtin a'in? chanqueb.

¹⁰Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.

¹¹Ut li Jesús quixye reheb: -Lâex q'uebil êre xnaubal xyâlal li mukmûquil na'leb chirix lix nimajcual xcuanquilal li Dios. A'ut li jun ch'ôl chic li inc'a' neque'pâban, riq'uin jaljôquil ru âtin tâyemânk reheb.

¹¹Ja ta ütles neile: 'Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,

¹²Usta yôqueb chi iloc, abanan inc'a' te'xq'ue retal. Usta yôqueb chi abînc, abanan inc'a' te'xtau xyâlal. Tâuxmânk chi jo'can re nak inc'a' te'xyot' xch'ôleb ut inc'a' te'xjal xc'a'uxeb ut inc'a' tâcuyek' xmâqueb.-

¹²et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.'

¹³Tojo'nak li Jesús quixpatz' reheb: -¿Ma inc'a' nequetau ru li jaljôquil ru âtin a'in? Cui inc'a' nequetau xyâlal a'in, ¿chanru nak têtau xyâlal chixjunil li jaljôquil ru âtin chi jo'canan?

¹³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?

¹⁴A'an a'in lix yâlal. Laj acuinel a'an jo' jun laj yehol râtin li Dios.

¹⁴Külvaja külvab sõna.

¹⁵Ut li iyaj li quinak chire be, a'an chanchaneb li neque'abin re li râtin li Dios. Nak ac xe'rabi, sa' junpât nachal laj tza chirisinquil li âtin ut sa' junpât nasach sa' xch'ôleb.

¹⁵Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.

¹⁶Ut li iyaj li quinak sa' li pec ru, a'an chanchaneb li neque'abin re li râtin li Dios ut sa' junpât neque'xpâb chi saheb sa' xch'ôl.

¹⁶Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,

¹⁷Abanan inc'a' nacana sa' xch'ôleb. Nak nachal junak raylal, malaj ch'a'ajquilal sa' xbêneb xbaneb lix pâbâl, inc'a' neque'xcuy xnumsinquil. Sa' junpât neque'ch'inan xch'ôl.

¹⁷ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.

¹⁸Ut li iyaj li quinak sa' xyânk li q'uix chanchaneb li neque'abin re li râtin li Dios.

¹⁸Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,

¹⁹Abanan ca'aj cui' li c'a'ak re ru cuan sa' ruchich'och' neque'xc'oxla, jo' li biomal ut xrâbal ru li c'a'ak chic re ru. Ut a'an li naramoc lix yâlal chiruheb. Mâc'a' na-oc cui' li râtin li Dios reheb.

¹⁹ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.

²⁰Ut li iyaj li quit'ane' sa' châbil ch'och', a'an chanchaneb li neque'rabi ut neque'xpâb chi tz'akal li râtin li Dios. Neque'q'ui chi us sa' lix pâbâleb, jo' li acuîmk li narûchin lajêtk xca'takc'âl ut li naxq'ue oxtakc'âl ut li naxq'ue o'takc'âl ru li junjûnk.-

²⁰Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

²¹Ut li Jesús quixye ajcui' reheb: -¿Ma naq'ueman ta bi' junak candil rubel junak chacach malaj ut rubel ch'ât? Inc'a' naru. Takec' ban naq'ueman sa' xna'aj re nak tixcutanobresi sa' li cab.

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!

²²Jo'can ajcui' li tijleb li ninch'olob xyâlal chêru. Mâc'a' tâcanâk chi mukmu chi inc'a' ta tâc'utbesîk mokon. Ut li inc'a' natauman ru anakcuan, tâtaumânk ru mokon.

²²Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.

²³Li ani naraj rabinquil, chixq'uehak retal li ninye.

²³Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!'

²⁴Quixye ajcui' reheb: -Cheq'uehak retal li nequerabi ut têq'ue êch'ôl chixbânunquil li nequerabi xban nak li ani naxbânu li c'a'ru quixtzol cuiq'uin, mas cui'chic lix na'leb tâq'uehek' re xban li Dios re nak tixtau ru li cuâtin.

²⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,

²⁵Li ani tixq'ue xch'ôl chixtzolbal li us, k'axal cui'chic li usilal tixc'ul. Li ani inc'a' tixq'ue xch'ôl chixtzolbal li us, tâsachk sa' xch'ôl li jo' q'uial naxnau.

²⁵sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.'

²⁶Ut li Jesús quixye cui'chic reheb: -Lix nimajcual cuanquilal li Dios, chanchan junak aj acuinel. Narau li iyaj sa' ch'och'.

²⁶Ja Jeesus ütles: 'Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale

²⁷Li cuînk nacuar, nacuacli ut eb li cutan neque'nume'. Ut li iyaj yal xjunes namok chak ut naq'ui ut li cuînk inc'a' naxnau chanru nak namok ut naq'ui li acuîmk.

²⁷ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.

²⁸Li ch'och' naq'uiresin re li acuîmk. Naq'ui ut nanînkan ut chirix a'an na-oc chi atz'umac ut naxq'ue li ru.

²⁸Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.

²⁹Ut nak nachêco' li ru nasic'man sa' junpât xban nak ac xcuulac xk'ehil xxocbal li ru.

²⁹Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.'

³⁰-¿C'a'ru tinjuntak'êta cui' lix nimajcual cuanquil li Dios? chan li Jesús. -Ut ¿c'a'ru chi jaljôquil ru âtin tinye, re xch'olobanquil xyâlal lix nimajcual cuanquilal li Dios?

³⁰Ja Jeesus ütles: 'Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?

³¹Lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan riyajil li nînki mostaza. Li riyajil li mostaza coc' chiru chixjunil li iyaj cuan sa' ruchich'och'.

³¹Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal.

³²Nak ac x-auman namok ut naq'ui. Ut nînk chi us nacuulac lix che'el. Naxk'ax xteram chixjunil li acuîmk. Neque'nînkan li ruk' ut eb laj xic'anel xul neque'xyîb lix soc sa' eb li ruk'.-

³²Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.'

³³Ut li Jesús quixch'olob xyâlal chiruheb li tenamit riq'uin nabal chic chi jaljôquil ru âtin a' yâl bar na cuan te'xtau ru.

³³Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,

³⁴Ut mâc'a' c'a'ru quixye li Jesús reheb li tenamit chi mâcua' ta sa' jaljôquil ru âtin. Abanan nak ac xjuneseb chic lix tzolom, quixch'olob lix yâlal chiruheb.

³⁴aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.

³⁵Nak qui-ecuu sa' li cutan a'an li Jesús quixye reheb lix tzolom: -K'axonko jun pac'al li palau, chan reheb.

³⁵Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: 'Sõitkem vastaskaldale!'

³⁶Ut li Jesús quixchak'rabiheb li q'uila tenamit ut quic'ame' sa' li jucub cuan cui'. Ut cuanqueb ajcui' coc' jucub que'côeb chirix.

³⁶Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.

³⁷Ut nak ac cuanqueb sa' xyi li palau quichal jun li nimla ik'. Naxcut lix cau ok li ha' sa' li jucub ut qui-oc chi nujac li ha' chi sa' li jucub.

³⁷Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.

³⁸Li Jesús cuan chi ixbej sa' li jucub ut yô chi cuârc sa' xbên jun lix soc xjolom. Eb lix tzolom que'rajsi ut que'xye re: -At tzolonel, ajsi âcuu. ¿Ma inc'a' nacacuil nak osoc' ke? chanqueb.

³⁸Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: 'Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?'

³⁹Quicuacli li Jesús ut quixk'us li ik' ut quixye re li palau: -Matchokin. Canab ec'ânc, chan. Ut sa' junpât quich'ana li ik' ut quitukla ru li ha'.

³⁹Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: 'Jää vakka, ole vait!' Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.

⁴⁰Ut li Jesús quixye reheb lix tzolom: -¿C'a'ut nak c'ajo' nak nequexxucuac? ¿Ma inc'a' nequepâb nak li Dios tâtenk'ânk êre? chan.Ut c'ajo' nak que'sach xch'ôl lix tzolom ut que'xye chi rilbileb rib: -¿Chanru nak cuan xcuanquil li cuînk a'in nak naxk'us li ik' ut li palau, ut neque'abin chiru? chanqueb.

⁴⁰Ja ta ütles neile: 'Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?'

⁴¹Ut c'ajo' nak que'sach xch'ôl lix tzolom ut que'xye chi rilbileb rib: -¿Chanru nak cuan xcuanquil li cuînk a'in nak naxk'us li ik' ut li palau, ut neque'abin chiru? chanqueb.

⁴¹Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: 'Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?'