¹Li Jesús ut eb lix tzolom que'cuulac aran jun pac'al li palau sa' xch'och'eb laj Gadara.

¹Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale.

²Ut nak qui-el li Jesús sa' li jucub, sa' junpât quichal jun li cuînk chi c'uluc re. Quichal chak sa' li na'ajej bar neque'muke' cui' li camenak. Li cuînk a'an cuan mâus aj musik'ej riq'uin.

²Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene,

³Junes sa' li na'ajej bar neque'muke' cui' li camenak nacuan. Mâ ani naru nabac'oc re chi moco riq'uin cadena naru neque'xbac'.

³kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada,

⁴Nabal sut neque'xyal xbac'bal li rok ruk' riq'uin cadena. Abanan sa' junpât naxt'upi li cadena. Ut mâ ani naru natûlanobresin re li cuînk a'an.

⁴sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada.

⁵Chi k'ek chi cutan naxbeni rib sa' xbêneb li tzûl ut sa' xyânkeb li muklebâl camenak. Junelic yô chixjapbal re ut naxyoq'ui rib riq'uin k'esnal pec.

⁵Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.

⁶Toj najt ajcui' cuan chak li Jesús nak qui-ile' xban li cuînk. Li cuînk cô sa' ânil ut coxcuik'ib rib chiru li Jesús.

⁶Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha

⁷Quixjap re chixyebal: -¿C'a'ru tâcuaj cuiq'uin, at Jesús? Lâat Ralalat li nimajcual Dios. Sa' xc'aba' li Kâcua' Dios, nintz'âma châcuu nak minârahobtesi, chan re.

⁷ja kisendas valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!'

⁸Quixye chi jo'can xban nak ac yô li Jesús chixyebal re li mâus aj musik'ej: -Elen riq'uin li cuînk a'in, at mâus aj musik'ej.-

⁸Sest Jeesus ütles talle: 'Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!'

⁹Tojo'nak li Jesús quixpatz' re: -¿Ani âc'aba'?- -Cuakib mil inc'aba' xban nak nabalo, chan nak quichak'oc.

⁹Ja Jeesus küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Ja ta ütles talle:

¹⁰Ut nabal sut quixtz'âma chiru li Jesús nak inc'a' târisiheb li mâus aj musik'ej chi junaj cua sa' li na'ajej a'an.

¹⁰'Leegion on mu nimi, sest meid on palju.' Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt.

¹¹Aran cuanqueb jun tûb li âk yôqueb chi ichajibc chiru li tzûl.

¹¹Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas.

¹²Eb li mâus aj musik'ej que'xtz'âma chiru li Jesús nak tixtaklaheb riq'uineb li âk. -Choâtakla riq'uineb li âk. Choâcanab chi oc riq'uineb, chanqueb.

¹²Ja nad palusid teda: 'Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!'

¹³Ut li Jesús quixcanabeb chi xic. Que'el li mâus aj musik'ej riq'uin li cuînk. Coxe'ocak riq'uineb li âk. Ut li âk que'oc chi âlinac ut que'xrum chak rib sa' xbên ûl ut toj sa' li palau coxe'nak. Cuanqueb na cuib mil chi âk que'oso' sa' li palau.

¹³Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves.

¹⁴Eb laj ilol âk que'xucuac ut que'êlelic ut coxe'xye resil sa' li tenamit jo' ajcui' sa' li c'alebâl. Ut nabaleb li tenamit que'côeb chirilbal li c'a'ru quic'ulman.

¹⁴Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.

¹⁵Que'cuulac cuan cui' li Jesús ut que'ril li cuînk li qui-isîc nabal chi mâus aj musik'ej riq'uin. C'ojc'o aran nak coxe'xtau. Tikto chic ut tuktu chic xjolom. Riq'uin rilbal a'an que'oc xxiuheb li tenamit.

¹⁵Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma.

¹⁶Ut eb li que'iloc re, que'xserak'i reheb li tenamit chanru qui-ux re li cuînk li quicuan mâus aj musik'ej riq'uin, jo' ajcui' li c'a'ru que'xc'ul li âk.

¹⁶Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest.

¹⁷Ut que'xtz'âma chiru li Jesús nak tâêlk sa' lix tenamiteb.

¹⁷Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.

¹⁸Ut nak qui-oc cui'chic li Jesús sa' li jucub, li cuînk li qui-isîc mâus aj musik'ej riq'uin quixtz'âma chiru li Jesús nak tâxic chirix.

¹⁸Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga.

¹⁹A'ut li Jesús inc'a' quiraj nak tâxic chirix. Quixye re li cuînk: -Ayu sa' lâ cuochoch ut tâserak'i reheb lâ cuech'alal li usilal xinbânu âcue. Tâye reheb chanru nak xcuuxtâna âcuu, chan re li cuînk.

¹⁹Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: 'Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!'

²⁰Jo'can nak cô li cuînk sa' eb li tenamit xcuênt Decápolis. Qui-oc chixyebal reheb chixjunil li nînki usilal quixbânu li Jesús re. Ut chixjunileb li tenamit quilaje'sach xch'ôl chirabinquil li c'a'ru quixye.

²⁰Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.

²¹Qui-oc cui'chic li Jesús sa' li jucub ut quisuk'i cui'chic jun pac'al li palau rochbeneb lix tzolom. Mâ ca'ch'in li tenamit coxe'xch'utub rib riq'uin chire li palau.

²¹Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres.

²²Ut quichal jun li cuînk aj Jairo xc'aba'. A'an xcomoneb li neque'taklan sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Nak quiril li Jesús, quixcuik'ib rib chiru.

²²Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha

²³Ut chi anchal xch'ôl quixtz'âma chiru li Jesús ut quixye re: -At Kâcua', k'axal nim xyajel lin ch'ina rabin. Câmc re. Bânu usilal, tatxic sa' cuochoch. Toxâq'ue lâ cuuk' sa' xbên re nak tâq'uirâk ut inc'a' tâcâmk, chan re li Jesús.

²³ja palus teda väga: 'Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!'

²⁴Ut li Jesús cô chirix laj Jairo ut nabaleb li tenamit que'tâken re. Xban xq'uial li tenamit yôqueb chixtiquisinquil ribeb.

²⁴Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.

²⁵Sa' xyânkeb cuan jun li ixk cablaju chihab xticlajic xyajel. Junelic yô lix yajel li ixk a'an ut inc'a' chic natz'ap lix quiq'uel.

²⁵Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves

²⁶Quixq'ue rib chi banec' riq'uin nabaleb aj banonel ut nabal li raylal quixc'ul. Abanan mâ jok'e que'xban. Ca'aj cui' quixsach chixjunil li c'a'ru cuan re, re xtojbaleb. Ut mâc'a' qui-oc cui'. Nimânc ban chic naxbânu lix yajel.

²⁶ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks,

²⁷Quirabi resil nak li Jesús yô chixq'uirtesinquileb li yaj. Riq'uin a'an qui-oc chixtâkenquil li Jesús rochbeneb li q'uila tenamit. Ut quijiloc chixc'atk re nak tixch'e' li rak'.

²⁷olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube,

²⁸-Usta ca'aj cui' li rak' tinch'e', riq'uin a'an tinq'uirâk, chan li ixk sa' xch'ôl.

²⁸sest ta ütles: 'Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!'

²⁹Ut nak quixch'e' li rak' sa' junpât quiq'uira, ut quitz'ap lix quiq'uel. Ut li ixk quirec'a nak mâc'a' chic xyajel.

²⁹Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.

³⁰Ut li Jesús quixnau nak cuan li quiq'uira xban lix cuanquil. Quixsuk'isi rib sa' xyânkeb li q'uila tenamit ut quixpatz' reheb: -¿Ani xch'e'oc re li cuak'? chan reheb.

³⁰Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: 'Kes puudutas mu rõivaid?'

³¹Eb lix tzolom que'chak'oc ut que'xye re: -At Kâcua', lâat nacacuil chanru nak yôqueb chixtiquisinquil ribeb li q'uila tenamit châcuix. ¿C'a'ut nak nacapatz' ani xch'e'oc re lâ cuak'? chanqueb.

³¹Ja ta jüngrid ütlesid talle: 'Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: 'Kes puudutas mind?'!'

³²Ut li Jesús quixsuk'isi rib chirilbal ani xch'e'oc re li rak'.

³²Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.

³³Li ixk naxnau nak ac xq'uira. Nasicsot xban xxiu. Colxcuik'ib rib chiru li Jesús ut quixye lix yâlal re.

³³Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.

³⁴Li Jesús quixye re: -Kana', xban nak xapâb nak cuan incuanquil châq'uirtesinquil, jo'can nak xatq'uira. Ayu chi sa sa' âch'ôl ut chi mâc'a' chic âraylal, chan.

³⁴Jeesus lausus aga talle: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!'

³⁵Nak toj yô chi âtinac li Jesús, que'chal lix comoneb laj Jairo sa' rochoch chixyebal re, -Xcam lâ rabin. ¿C'a' chic ru aj e nak tâch'i'ch'i'i laj tzolonel? chanqueb.

³⁵Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: 'Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!'

³⁶Nak quirabi li Jesús li c'a'ru yôqueb chixyebal re laj Jairo, quixye re: -Matc'oxlac. Ca'aj cui' tâpâb nak tâq'uirâk lâ rabin, chan.

³⁶Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: 'Ära karda, usu ainult!'

³⁷Ut inc'a' quiraj nak li tenamit te'xic chirix. Ca'aj cui' laj Pedro ut laj Jacobo ut laj Juan, li rîtz'in laj Jacobo, quixc'ameb chirix.

³⁷Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.

³⁸Nak que'cuulac sa' rochoch laj Jairo, li Jesús quiril nak yôqueb chixpokokinquil ribeb ut japjôqueb re chi yâbac.

³⁸Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid

³⁹Qui-oc sa' cab riq'uineb ut quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixpokokinquil êrib? ¿C'a'ut nak yôquex chi yâbac? Li xka'al moco xcam ta. Cuârc yô, chan li Jesús reheb.

³⁹ja sisse astudes ütles ta neile: 'Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!'

⁴⁰Eb a'an que'oc chixse'enquil li c'a'ru quixye, ut li Jesús quirisiheb chirix cab. Ca'aj cui' lix na' ut lix yucua' ut eb li oxib chi xtzolom que'oc rochben li Jesús bar cuan cui' li camenak.

⁴⁰Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.

⁴¹Quixchap chi ruk' li camenak ut quixye re sa' li râtinobâl: -Talita, cumi, chan. Li âtin a'an naraj naxye, "At ch'ina xka'al, lâin tinyehok âcue cuaclin".

⁴¹Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: 'Talita kuum!' See on tõlkes: 'Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!'

⁴²Sa' junpât quicuacli li xka'al ut quibêc. Li xka'al a'an cablaju chihab cuan re. Ut eb li cuanqueb aran quilaje'sach xch'ôl chirilbal li c'a'ru quixbânu li Jesús.A'ut li Jesús quixchak'rabiheb chi us nak mâ ani aj e te'xye li c'a'ru quic'ulman. Ut quixye reheb nak te'xq'ue chi cua'ac li xka'al.

⁴²Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.

⁴³A'ut li Jesús quixchak'rabiheb chi us nak mâ ani aj e te'xye li c'a'ru quic'ulman. Ut quixye reheb nak te'xq'ue chi cua'ac li xka'al.

⁴³Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.