¹Eb laj fariseo que'cuulac riq'uin li Jesús rochbeneb cuib oxib laj tz'îb li que'chal chak aran Jerusalén.

¹Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,

²Ut eb a'an que'xq'ue retal nak cuan lix tzolom li Jesús que'cua'ac chi inc'a' que'xch'aj li ruk'eb chi tz'akal jo' c'aynakeb chixbânunquil laj fariseo.

²nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.

³Eb laj fariseo ut chixjunileb laj judío inc'a' neque'cua'ac cui inc'a' te'xch'aj li ruk'eb jo' naxye li chak'rab li canabanbil reheb xbaneb lix xe'tônil yucua'.

³Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.

⁴Ut nak neque'suk'i chak sa' c'ayil inc'a' neque'cua'ac cui inc'a' neque'ch'ajoc jo' naxye lix chak'rabeb. Ut cuan cui'chic nabal li na'leb li neque'xbânu jo' canabanbil reheb xbaneb li xe'tônil yucua', jo' li xch'ajbal lix sec', lix xar, li uc'al ch'îch' ut lix ch'ât.

⁴Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.

⁵Eb laj fariseo ut eb laj tz'îb que'xpatz' re li Jesús: -¿C'a'ut nak eb lâ tzolom inc'a' neque'xbânu li kachak'rabinquil canabanbil ke xbaneb li kaxe' katôn? Eb a'an neque'cua'ac chi inc'a' neque'xch'aj li ruk'eb jo' naxye li kachak'rabinquil, chanqueb.

⁵Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: 'Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?'

⁶Nak quichak'oc li Jesús quixye reheb: -Yâl ajcui' li quixye laj Isaías chêrix lâex aj ca' pac'al u nak quixye chi jo'ca'in: Li tenamit a'in niquine'x-oxlok'i ca'aj cui' riq'uin xtz'ûmaleb re. Moco neque'xbânu ta chi anchal xch'ôleb.

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: 'See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁷Mâc'a' aj e nak niquine'xlok'oni xban nak li tijleb li neque'xc'ut a'an yal xchak'rab eb li cuînk. (Isa. 29:13)

⁷Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

⁸Lâex nequetz'ektâna lix chak'rab li Dios, ut a' chic lê najter na'leb nequebânu, jo' riq'uin xch'ajbal li sec' ut li xar ut li c'a'ak ru chi chak'rabil reheb li cuînk.-

⁸Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.'

⁹Li Jesús quixye ajcui' reheb: -Lâex nequetz'ektâna lix chak'rab li Dios re nak têbânu li najter na'leb canabanbil êre xbaneb lê xe'tônil yucua'.

⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!

¹⁰Laj Moisés quixye, "Cha-oxlok'i lâ na' lâ yucua' ut ani tixhob xna' xyucua', tâcamsîk."

¹⁰Mooses ütles ju: 'Austa oma isa ja oma ema!' ja 'Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!',

¹¹A'ut lâex nequeye cui cuan junak li cuînk inc'a' naraj xtenk'anquil lix na' xyucua', a'an naru tixye, "Corbán", chirix li c'a'ak re ru tixtenk'a cui' raj lix na' xyucua'. Li âtin a'an naraj naxye "yechi'inbil re li Dios".

¹¹teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: 'Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban', see tähendab: templile pühendatud ohvriand,

¹²Riq'uin xbânunquil a'an li cuînk inc'a' chic naru tixtenk'a lix na' xyucua', chanquex.

¹²siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,

¹³Ut cuan nabal chic c'a'ak re ru chi na'lebil nalajêbânu. Riq'uin xbânunquil li najter na'leb canabanbil êre, yôquex chixtz'ektânanquil lix chak'rab li Dios, chan li Jesús reheb.

¹³muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.'

¹⁴Ut li Jesús quixbokeb li tenamit ut quixye reheb: -Abihomak chêjunilex li c'a'ru tinye ut q'uehomak retal re nak têtau xyâlal.

¹⁴Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge mind kõik ja mõistke!

¹⁵Mâcua' li c'a'ru naxtzaca li cuînk namâco' cui'; aban li c'a'ru inc'a' us naxc'oxla, a'an namâco' cui'.

¹⁵Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.

¹⁶Li ani naraj rabinquil, chixq'uehak retal li ninye.-

¹⁶[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]'

¹⁷Nak li Jesús qui-el sa' xyânkeb li q'uila tenamit, qui-oc sa' cab. Ut eb lix tzolom que'xpatz' re: -¿C'a'ru xyâlal li âtin xaye?-

¹⁷Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.

¹⁸Ut li Jesús quixye reheb: -¿Ma inc'a' ajcui' xetau ru lâex li xinye? ¿Ma inc'a' nequenau nak mâcua' li c'a'ru naxtzaca junak namâco' cui'?

¹⁸Ja tema ütles neile: 'Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,

¹⁹Li c'a'ru naxtzaca junak, a'an moco sa' râm ta naxic. Tîc sa' xsa' naxic ut chirix a'an naxtz'ek cui'chic, chan. Jo'can nak quixye nak chixjunil li natzacaman moco mâc ta xtzacanquil.

¹⁹sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?' Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.

²⁰Ut quixye ajcui' li Jesús reheb: -Li inc'a' us naxc'oxla sa' xch'ôl, a'an namâcob cui'.

²⁰Aga ta ütles: 'Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,

²¹Sa' xc'a'ux junak nachal chak li mâus aj na'leb, li muxuc caxâr, li co'bêtac yumbêtac, ut li xcamsinquil ras rîtz'in.

²¹sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,

²²Ut sa' xc'a'ux ajcui' nachal li elk'ac, lix rahinquil ru c'a'ru re ras rîtz'in, li mâusilal, li balak'înc, li xbânunquil li xutânalil na'leb, li cakalînc, li majecuânc, li k'etk'etil, ut lix majelil na'leb.

²²abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -

²³Chixjunil li mâus aj na'leb a'in sa' xc'a'ux junak nachal chak ut a'an namâcob cui' li junjûnk.-

²³kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.'

²⁴Li Jesús cô sa' jalan na'ajej xcuênt Tiro ut xcuênt Sidón. Cox-oc sa' jun li cab. Inc'a' raj quiraj quinauhe' nak cuan aran. Abanan inc'a' quiru quixmuk rib.

²⁴Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,

²⁵Sa' junpât qui-abîc resil xban jun li ixk nak cuan aran. Li ixk a'an cuan jun lix co' cuan mâus aj musik'ej riq'uin. Cô riq'uin li Jesús ut quixcuik'ib rib chiru.

²⁵sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.

²⁶Li ixk a'an mâcua' aj judío, a'an aj Sirofenicia. Quixtz'âma chiru li Jesús nak târisi li mâus aj musik'ej riq'uin lix co'.

²⁶Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.

²⁷Ut li Jesús quixye re: -Cua'akeb cuan junxil li coc'al. Inc'a' us xmak'bal xcuaheb li coc'al ut xq'uebal reheb li tz'i', chan.

²⁷Ja Jeesus ütles talle: 'Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!'

²⁸Ut li ixk quichak'oc ut quixye re: -Yâl li nacaye, Kâcua', abanan eb li tz'i' neque'xxoc xc'aj xcua li coc'al rubel li mêx nak yôqueb chi cua'ac, chan.

²⁸Naine aga vastas talle: 'Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!'

²⁹Li Jesús quixye re li ixk: -Us li xaye. Ayu sa' lâ cuochoch. Ac x-el li mâus aj musik'ej riq'uin lâ co', chan.

²⁹Ja Jeesus ütles talle: 'Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!'

³⁰Cô li ixk sa' li rochoch ut coxtau lix co' chi yocyo chiru lix ch'ât. Mâc'a' chic li mâus aj musik'ej riq'uin.

³⁰Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.

³¹Nak qui-el li Jesús rochbeneb lix tzolom sa' li na'ajej xcuênt Tiro, que'nume' sa' li tenamit Sidón. Ut que'nume' ajcui' sa' li na'ajej xcuênt Decápolis, ut que'cuulac cuan cui' li palau Galilea.

³¹Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

³²Ut quic'ame' chak jun li cuînk riq'uin li Jesús tz'ap xic ut tat re. Que'xtz'âma chiru nak tixq'ue li ruk' sa' xbên.

³²Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

³³Li Jesús quirisi li cuînk sa' xyânkeb li tenamit ut quixc'am xjunes. Quixch'ic li ru'uj ruk' sa' xxic li cuînk. Quixt'akresi li ru'uj ruk' riq'uin li xya'al re ut quixch'e' li ru'uj rak' li cuînk.

³³Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt

³⁴Qui-iloc sa' choxa, quixjik' xch'ôl ut quixye: -Efata.- Sa' li râtinobâl naraj naxye, "Chitelîk lâ xic ut chat-abînk."

³⁴ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: 'Effata!', see on 'Avane!'

³⁵Sa' junpât quiteli lix xic ut na-abin chic ut sa chic naâtinac.

³⁵ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

³⁶Ut li Jesús quixye reheb li q'uila tenamit: -Mâ ani aj e têserak'i li c'a'ru yôquin chixbânunquil, chan. Quixk'useb chi us. Abanan eb a'an k'axal cui'chic nak que'oc chixserak'inquil.C'ajo' nak que'sach xch'ôleb chirilbal ut que'xye: -Châbil chixjunil li naxbânu. Naxq'ue chi abînc li tz'ap xic ut naxq'ue chi âtinac li mem, chanqueb.

³⁶Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

³⁷C'ajo' nak que'sach xch'ôleb chirilbal ut que'xye: -Châbil chixjunil li naxbânu. Naxq'ue chi abînc li tz'ap xic ut naxq'ue chi âtinac li mem, chanqueb.

³⁷Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: 'Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!'