¹Sa' jun li cutan li Jesús quixbokeb lix tzolom cablaju riq'uin ut quixq'ueheb xcuanquil chirisinquil li mâus aj musik'ej ut quixq'ueheb xcuanquil chixq'uirtesinquileb li yaj, a' yalak c'a'ru chi xyajelil ut raylal.

¹Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.

²A'an a'in lix c'aba'eb lix tzolom cablaju, li quixxakab chok' x-apóstol: li xbên, a'an laj Simón, Pedro nayeman re; ut laj Andrés li rîtz'in; laj Jacobo ut laj Juan li rîtz'in. Laj Zebedeo, a'an lix yucua'eb;

²Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,

³laj Felipe ut laj Bartolomé; laj Tomás ut laj Mateo laj titz'ol toj; laj Jacobo li ralal laj Alfeo ut laj Lebeo aj Tadeo xcab xc'aba',

³Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,

⁴laj Simón aj Canaán, ut laj Judas Iscariote, a' li quik'axtesin re li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.

⁴Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.

⁵Nak quixtaklaheb li cablaju a'in chi c'anjelac, li Jesús quixchak'rabiheb ut quixye reheb: -Mexxic sa' lix tenamiteb li mâcua'eb aj judío chi moco tex-oc sa' xtenamiteb aj Samaria.

⁵Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: 'Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,

⁶Texxic ban riq'uineb laj judío. A'aneb li ralal xc'ajol laj Israel. Chanchaneb li carner li sachenakeb.

⁶pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!

⁷Ut nak yôkex chi xic, yôkex chixch'olobanquil lix yâlal ut chixyebal, "cuulac re xk'ehil nak tâq'uehek' sa' xcuanquil xban li Dios li tâcuânk xcuanquil sa' xbêneb li ralal xc'ajol," cha'kex.

⁷Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal!

⁸Cheq'uirtesiheb li yaj, checuaclesiheb cui'chic chi yo'yo li camenak. Cheq'uirtesiheb li saklep rix ut cherisiheb li mâus aj musik'ej. Chi mâtan xec'ul lê cuanquil ut chi mâtan ajcui' têbânu li usilal.

⁸Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!

⁹Mâc'a' c'a'ru têc'am chêrix. Inc'a' têc'am li oro chi moco li plata, chi moco li coc' tumin k'an ru.

⁹Ärge soetage kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,

¹⁰Chi moco têc'am xna'aj li c'a'ak re ru tâc'anjelak êre sa' be, chi moco têc'am xjalbal lê rak', chi moco xjalbal êxâb, chi moco êxuk'. Mêc'am li c'a'ak re ru a'in xban nak laj c'anjel, a'an tento nak tâq'uehek' re lix tzacaêmk.

¹⁰ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua, sest töömees on oma elatist väärt!

¹¹Ut yalak bar tenamitil ut c'alebâl toxex-ocak cui', patz'omak ani tâc'uluk êre chi sa sa' xch'ôl, ut aran texhilânk riq'uin toja' yâl jok'e texxic.

¹¹Aga kuhu linna või külasse te iganes sisse astute, uurige, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, kuni te sealt lahkute!

¹²Ut nak tex-oc sa' li cab, q'uehomak xsahil xch'ôleb ut têtz'âma li tuktûquil usilal sa' xbêneb li cuanqueb sa' li cab.

¹²Majja astudes aga tervitage seda!

¹³Ut cui texc'ulek' sa' usilal, tâcanâk riq'uineb li tuktûquil usilal. Ut cui inc'a' texc'ulek' sa' usilal, inc'a' ajcui' tâcanâk riq'uineb li tuktûquil usilal. Tâsuk'îk cui'chic êriq'uin.

¹³Ja kui see maja väärib, tulgu teie rahu tema peale, kui ta aga ei vääri, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde!

¹⁴Ut yalak ani inc'a' tâc'uluk êre chi moco târabi lê râtin, nak tex-êlk sa' li cab a'an, malaj ut sa' li tenamit, têchik'chik'i li poks cuan chêrok chok' retalil nak inc'a' chic texc'oxlak chirix li na'ajej a'an.

¹⁴Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!

¹⁵Relic chi yâl tinye êre nak toj cubenak ca'ch'in lix tojbal xmâqueb li tenamit Sodoma ut li tenamit Gomorra chiru lix tojbal xmâqueb li tenamit a'an sa' xk'ehil li rakba âtin.

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile: Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sellel linnal!

¹⁶Chenauhak nak lâin tintaklânk êre sa' xyânkeb li xic' neque'iloc êre. Chanchanakex li carner sa' xyânkeb laj xoj. Sêbak êch'ôl jo'cakex li c'anti' ut tîcak êch'ôl jo'cakex li paloma.

¹⁶Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid!

¹⁷Cauhak lê ch'ôl xban nak cuanqueb li te'k'axtesînk êre sa' ruk'eb laj rakol âtin. Ut chi mâc'a' êmâc texsaq'uek' xbaneb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

¹⁷Hoiduge inimeste eest, sest teid antakse ülemkohtute kätte ja teid piitsutatakse nende sünagoogides,

¹⁸Ut texc'amek' chiruheb li acuabej ut chiruheb li rey sa' inc'aba' lâin. Ut têch'olob lix yâlal chiruheb a'an, jo' ajcui' chiruheb li mâcua'eb aj judío.

¹⁸teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette neile ja rahvastele tunnistuseks.

¹⁹Ut nak toxexxakabâk chiruheb, mexc'oxlac chirix li c'a'ru têye, chi moco texc'oxlak chirix chanru tex-âtinak xban nak sa' li hônal a'an tâyehek' êre c'a'ru têye.

¹⁹Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida,

²⁰Mâcua' lâex li tex-âtinak. A' ban li Santil Musik'ej tââtinak. Yal tixto'oni lix tz'ûmal êre.

²⁰sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.

²¹Sa' eb li cutan a'an, cuan li asbej tixk'axtesi li îtz'inbej re tâcamsîk ut cuan li îtz'inbej tixk'axtesi li asbej. Ut cuan li yucua'bej tixk'axtesi li alalbej. Ut cuan li alalbej xic' te'rileb lix na' xyucua' ut te'xq'ueheb chi camsîc.

²¹Aga vend annab surma venna ja isa lapse, ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad neid surmata.

²²Ut chixjunileb xic' te'ilok êre sa' inc'aba'. Abanan li ani te'cuyuk xc'ulbal li raylal toj sa' roso'jic lix yu'am, eb a'an te'colek'.

²²Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.

²³Nak texrahobtesîk sa' jun li tenamit, texxic sa' jalan chic. Relic chi yâl ninye êre nak toj mâji' ajcui' nequechoy xbeninquil chixjunileb li tenamit cuanqueb Israel te'xnau nak xolinêlk lâin li C'ajolbej.

²³Siis aga, kui teid kiusatakse taga ühes linnas, põgenege teise! Sest tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.

²⁴Junak li yô chi tzoloc inc'a' naru tixk'ax xcuanquil li yô chi tzoloc re, chi moco li môs naxk'ax xcuanquil lix patrón.

²⁴Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.

²⁵Chic'ojlâk xch'ôl li yô chi tzoloc nak tâcuulak jo' laj tzolol re, ut li môs jo'cak lix patrón. Cui aj tza nayehe' re laj êchal cab, ¿ma toja' ta chic inc'a' te'yehek' aj tza reheb li ralal xc'ajol?

²⁵Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam siis tema peret!

²⁶Jo'can utan mexxucuac chiruheb li xic' neque'iloc êre. Mâ jun na'leb mukmu anakcuan chi inc'a' ta tâtaumânk ru mokon, ut mâc'a' mukmu anakcuan chi inc'a' tâc'utbesîk.

²⁶Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.

²⁷Li c'a'ru xexintzol cui' êjunes, a'an têye chiruheb chixjunileb, ut li c'a'ru xinye êre êjunes, a'an têye chi cau xyâb êcux chiruheb chixjunileb li tenamit.

²⁷Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!

²⁸Mexxucuac chiruheb laj camsinel xban nak li âmej inc'a' naru te'xcamsi. A' li têxucua ru, a'an li Kâcua' li cuan xcuanquil chixcamsinquil li tibelej ut chixtaklanquil li âmej sa' xbalba.

²⁸Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!

²⁹¿Ma inc'a' ta bi' nac'ayîc cuib chi tzentzeyul chi jun centavo? K'axal cubenak xtz'ak, abanan mâ jun li ch'ina tzentzeyul nacam chi inc'a' ta tixnau li Dios lê Yucua'.

²⁹Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.

³⁰Jo'can ajcui' li rismal lê jolom ajlanbileb chixjunil xban li Dios.

³⁰Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.

³¹Jo'can nak mexxucuac chiruheb li xic' neque'iloc êre xban nak lâex k'axal terto êtz'ak chiruheb nabal chi tzentzeyul.

³¹Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.

³²Li ani naxye chiruheb li tenamit nak niquinixpâb, lâin tinye chiru lin Yucua' cuan sa' choxa nak a'an li cualal.

³²Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³³Ut li ani tâtz'ektânânk cue chiruheb li tenamit, lâin tintz'ektâna ajcui' a'an chiru lin Yucua' cuan sa' choxa.

³³Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³⁴Mêc'oxla nak xinchal ta chixq'uebal li tuktûquil usilal sa' ruchich'och'. Xinchal ban chixch'olobanquil lix yâlal; ut xban lix yâlal li nach'olobâc, nacuan li ch'a'ajquilal.

³⁴Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,

³⁵Xinchal ut chixch'olobanquil lix yâlal ut li ani tâpâbânk cue, te'xc'ul li raylal. Li alalbej tâcuânk sa' ra xîc' riq'uin lix yucua', ut li co'bej tâcuânk sa' ra xîc' riq'uin lix na', ut li alibej tâcuânk sa' ra xîc' riq'uin li na'bej sa' inc'aba' lâin.

³⁵sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,

³⁶Li cuanqueb sa' jun cabal, xic' te'ril rib sa' inc'aba' lâin.

³⁶ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.

³⁷Ut ani k'axal naxra xna' xyucua' chicuu lâin, moco xc'ulub ta nak tinc'ul chok' cualal. Ut ani k'axal naxra li ralal xc'ajol chicuu lâin, moco xc'ulub ta nak tinc'ul chok' cualal.

³⁷Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.

³⁸Li ani tixcuy intâkenquil usta tixc'ul li camsîc sa' inc'aba', li jun a'an xc'ulub nak tinc'ul chok' cualal. Abanan li ani inc'a' tixcuy intâkenquil, li jun a'an moco xc'ulub ta nak tinc'ul chok' cualal.

³⁸Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.

³⁹Li ani naxra lix yu'am arin sa' ruchich'och', a'an tixsach li junelic yu'am. Ut li ani tixsach lix yu'am arin sa' ruchich'och' sa' inc'aba' lâin, a'an târêchani li junelic yu'am.

³⁹Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.

⁴⁰Li ani tâc'uluk êre lâex, tinixc'ul ajcui' lâin. Ut li ani tâc'uluk cue, tixc'ul ajcui' li xtaklan chak cue.

⁴⁰Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.

⁴¹Li ani tâc'uluk re junak profeta chi anchal xch'ôl xban nak a'an naxye râtin li Dios, li jo' q'uial lix k'ajcâmunquil li tixc'ul li profeta, a'an ajcui' li tixc'ul li tâc'uluk re. Ut li ani tâc'uluk re li tîc xch'ôl xban nak a'an tîc xch'ôl, li jo' q'uial lix k'ajcâmunquil li tixc'ul li tîc xch'ôl, a'an ajcui' li tixc'ul li tâc'uluk re.Li ani tixq'ue jun sec'ak ruc'a junak reheb lin tzolom usta cubenak xcuanquil, cui tixq'ue li ruc'a xban nak a'an intzolom, relic chi yâl ninye êre nak li jun a'an tixc'ul lix k'ajcâmunquil.

⁴¹Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.

⁴²Li ani tixq'ue jun sec'ak ruc'a junak reheb lin tzolom usta cubenak xcuanquil, cui tixq'ue li ruc'a xban nak a'an intzolom, relic chi yâl ninye êre nak li jun a'an tixc'ul lix k'ajcâmunquil.

⁴²Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.'