¹Ut li Jesús qui-oc cui'chic sa' jun li jucub ut quik'axon jun pac'al li palau ut quicuulac sa' lix tenamit.

¹Ja Jeesus astus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna.

²Ut aran que'xc'am riq'uin li Jesús jun li cuînk sic li rok ut sic li ruk' yocyo chiru xcuarib. Ut li Jesús quixq'ue retal nak eb li cuînk a'an neque'xpâb nak naru tixq'uirtesi li yaj. Jo'can nak quixye re li yaj: -At cuînk cauhak taxak âch'ôl. Ac xcuyman xsachman lâ mâc.-

²Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: 'Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!'

³Ut cuanqueb junjûnk sa' xyânkeb laj tz'îb yôqueb chixyebal sa' xch'ôleb: -Li cuînk a'in naxjuntak'êta rib riq'uin li Dios, chanqueb.

³Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: 'See teotab Jumalat!'

⁴Li Jesús ac naxnau li c'a'ru yôqueb chixc'oxlanquil ut quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixc'oxlanquil li inc'a' us?

⁴Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Mispärast te mõtlete kurja oma südames?

⁵¿Bar cuan li us tinye re li yaj re nak tâc'utûnk chêru nak cuan incuanquil? ¿Ma tinye re, "Cuybil sachbil lâ mâc" malaj ut tinye re, "Cuaclin ut bên"?

⁵Sest kumb on kergem, kas öelda: 'Sinu patud on andeks antud!' või öelda: 'Tõuse püsti ja kõnni!'?

⁶Lâin tinc'ut chêru nak lâin li Cristo li C'ajolbej ut cuan incuanquil sa' ruchich'och' chixcuybal xsachbal li mâc, chan. Jo'can nak quixye re li yaj: -Cuaclin, c'am lâ ch'ât ut ayu sa' lâ cuochoch, chan.

⁶Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,' - siis ta ütles halvatule - 'tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!'

⁷Tojo'nak quicuacli li cuînk ut cô sa' rochoch.

⁷Ja too tõusis ning läks koju.

⁸Nak li q'uila tenamit que'ril li quic'ulman, que'xucuac ut que'xq'ue xlok'al li Dios li quiq'uehoc chak xcuanquil li Jesús chi q'uirtesînc ut chi cuyuc mâc.

⁸Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla.

⁹Ut li Jesús qui-el aran Capernaum ut quinume' sa' li na'ajej bar neque'c'uluc cui' toj. Quiril jun li cuînk aj Mateo xc'aba'. C'ojc'o aran xban nak a'an aj titz'ol toj. Ut li Jesús quixye re: -Chinâtâke.- Ut laj Mateo quicuacli ut quixtâke.

⁹Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: 'Järgne mulle!' Ja Matteus tõusis ning järgnes talle.

¹⁰Ut chirix a'an li Jesús cô sa' li rochoch laj Mateo chi cua'ac. C'ojc'o sa' mêx rochbeneb lix tzolom nak que'cuulac nabaleb laj titz'ol toj rochbeneb nabaleb chic li rech aj mâquil. Ut que'c'ojla sa' mêx chi cua'ac rochben li Jesús.

¹⁰Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega.

¹¹Ut nak que'ril a'an, eb laj fariseo que'xye reheb lix tzolom li Jesús: -¿C'a'ut nak nacua'ac laj tzolol êre rochbeneb laj titz'ol toj ut rochbeneb laj mâc? chanqueb.

¹¹Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: 'Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?'

¹²Nak quirabi li c'a'ru quipatz'e' reheb lix tzolom, li Jesús quixye: -Li cauheb mâc'a' na-oc cui' aj banonel reheb. Aban li yajeb, a'aneb li te'raj banec'.

¹²Aga seda kuuldes vastas Jeesus: 'Ei vaja arsti terved, vaid haiged.

¹³Cheq'uehak bi' êch'ôl chixtaubal ru lix yâlal li âtin a'in: "li k'axal lok' chicuu, a'an li uxtânânc u ut mâcua' li mayejac xul". Lâin inc'a' xinchal chixsic'bal li tîqueb xch'ôl. Xinchal ban chixsic'baleb laj mâc re nak te'yot'ek' xch'ôl te'xjal xc'a'ux, chan li Jesús.

¹³Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!'

¹⁴Ut que'cuulac lix tzolom laj Juan riq'uin li Jesús ut que'xye re: -Lâo nakabânu ka-ayûn rajlal ut eb laj fariseo neque'xbânu x-ayûn. ¿C'a'ut nak lâ tzolom inc'a' neque'xbânu x-ayûn? chanqueb.

¹⁴Siis tulid ta juurde Johannese jüngrid ja küsisid: 'Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?'

¹⁵Ut li Jesús quichak'oc ut quixye reheb li tijleb a'in: -¿Ma naru ta bi' nak rahak sa' xch'ôleb li neque'boke' riq'uin sumlâc nak toj cuan li bêlomej sa' xyânkeb? Lâin jo' jun li bêlomej. Tâcuulak xk'ehil nak tin-isîk sa' xyânkeb tojo'nak te'xbânu x-ayûn eb lin tzolom, chan.

¹⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!

¹⁶Mâ ani naxxîti junak k'el t'icr riq'uin ac' t'icr. Cui ut naxxîti riq'uin ac' t'icr nak tixpuch', tâc'osk li ac' t'icr ut naxnimobresi xpejelal li k'el t'icr.

¹⁶Aga keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, sest paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks.

¹⁷Ut mâ ani naq'uehoc ac' vino sa' li k'el bôls tz'ûm. Cui tixq'ue li ac' vino sa' li k'el bôls tz'ûm, tâpuq'uek' li k'el tz'ûm, tâhoyek' li vino, ut tâosok' ajcui' li bôls tz'ûm. Li ac' vino sa' ac' bôls tz'ûm naq'ueman. Chi jo'can mâc'a' nasachman, chan li Jesús.

¹⁷Ei kallata ka värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid rebeneksid ja vein voolaks maha ning lähkrid muutuksid kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse, ja siis säilivad mõlemad.'

¹⁸Nak yô chixyebal li c'a'ak re ru a'in reheb, quicuulac riq'uin jun li cuînk xcomoneb li xbênil sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Quixcuik'ib rib chiru li Jesús ut quixye re: -Lin rabin toje' tâcâmk. Tatxic taxak ut tâq'ue raj lâ cuuk' sa' xbên, ut tâyo'lâk raj cui'chic, chan.

¹⁸Kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: 'Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!'

¹⁹Quicuacli li Jesús ut cô chirix rochbeneb lix tzolom.

¹⁹Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid.

²⁰Ut cuan jun li ixk cablaju chihab xticlajic xyajel. Junelic yô lix yajel li ixk a'an ut inc'a' chic natz'ap lix quiq'uel. Quijiloc chixc'atk li Jesús nak yô chi xic, ut quixch'e' li rak'.

²⁰Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust,

²¹Usta ca'aj cui' li rak' tinch'e', tinq'uirâk, chan sa' xch'ôl li ixk.

²¹sest naine mõtles endamisi: 'Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!'

²²Ut li Jesús quixakli ut qui-iloc chirix. Quiril li ixk ut quixye re: -Kana', cauhak taxak âch'ôl. Xban nak xapâb nak cuan incuanquil châq'uirtesinquil, jo'can nak xatq'uira, chan. Ut sa' ajcui' li hônal a'an, li ixk quiq'uira.

²²Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: 'Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!' Ja naine sai terveks selsamal hetkel.

²³Chirix chic a'an li Jesús cô sa' rochoch laj Jairo. Nak quicuulac sa' li rochoch, quirileb li yôqueb chixyâbasinquil li xôlb ut li japjôqueb re chi yâbac xban xcamic li xka'al.

²³Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka,

²⁴Ut quixye reheb: -Elenkex arin. Li xka'al a'in yal cuârc yô. Moco camenak ta, chan reheb. Ut li tenamit que'oc chixse'enquil.

²⁴siis ta ütles: 'Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!' Aga nad naersid tema üle.

²⁵Ut nak ac xrisiheb li tenamit chirix cab, li Jesús qui-oc cuan cui' li xka'al ut quixchap chi ruk' ut li xka'al quicuacli cui'chic chi yo'yo.

²⁵Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles.

²⁶Ut li c'a'ru quixbânu li Jesús, qui-el resil sa' chixjunil li na'ajej a'an.

²⁶Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.

²⁷Ut nak qui-el aran li Jesús, cuib li mutz' yôqueb chi tâkênc re ut japjôqueb re chixyebal: -Chacuuxtâna taxak ku, at ralal xc'ajol li rey David.-

²⁷Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: 'Taaveti Poeg, halasta meie peale!'

²⁸Nak ac x-oc li Jesús sa' li cab, que'oc ajcui' li mutz' riq'uin ut li Jesús quixye: -¿Ma nequepâb nak cuan incuanquil chêq'uirtesinquil? chan reheb. Ut eb a'an que'chak'oc ut que'xye: -Nakapâb, Kâcua'.-

²⁸Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: 'Kas te usute, et mina võin seda teha?' Nemad ütlesid talle: 'Jah, Issand!'

²⁹Tojo'nak li Jesús quixch'e' li xnak' ruheb ut quixye: -Chanru nak xepâb, jo'can ajcui' nak chi-uxk li c'a'ru têraj.-

²⁹Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: 'Teile sündigu teie usku mööda!'

³⁰Ut que'iloc li xnak' ruheb. Ut li Jesús quixye reheb: -Cherabi chi us li c'a'ru tinye êre. Mâ ani aj iq'uin têserak'i li c'a'ru xec'ul, chan reheb.

³⁰Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: 'Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!'

³¹Ca'aj cui' tz'akal que'el aran nak que'oc chixserak'inquil resil sa' chixjunil li na'ajej a'an li c'a'ru quixbânu li Jesús reheb.

³¹Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel maal.

³²Toje' ajcui' te'êlk eb a'an nak quic'ame' chak riq'uin li Jesús jun li cuînk mem. Cuan mâus aj musik'ej riq'uin.

³²Kui need olid lahkunud, vaata, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud.

³³Li Jesús quirisi li mâus aj musik'ej riq'uin ut li cuînk qui-oc chi âtinac. C'ajo' nak que'sach xch'ôl li tenamit ut que'xye: -Mâ jun cua kilom a'in sa' li katenamit Israel.-

³³Ja kui kuri vaim oli välja aetud, hakkas tumm rääkima. Rahvahulgad panid seda imeks ja ütlesid: 'Sellist asja ei ole Iisraelis iialgi nähtud!'

³⁴Aban eb laj fariseo que'xye: -Riq'uin xcuanquil laj tza narisiheb li mâus aj musik'ej li cuînk a'an, chanqueb.

³⁴Variserid aga ütlesid: 'Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil.'

³⁵Ut li Jesús yô xbeninquil sa' eb li tenamit junjûnk ut sa' eb ajcui' li c'alebâl. Quixc'ut lix yâlal chiruheb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío ut quixch'olob xyâlal lix nimajcual cuanquilal li Dios chiruheb. Ut yô chixq'uirtesinquil chixjunil li q'uila pây chi yajel ut li raylal.

³⁵Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.

³⁶Ut nak quirileb li q'uila tenamit, quixtok'obaheb ru xban nak tacuajenakeb ut raheb sa' xch'ôl. Chanchaneb li carner li mâc'a' aj ilol reheb.

³⁶Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.

³⁷Tojo'nak quixye reheb lix tzolom, -Relic chi yâl nabaleb li inc'a' neque'xnau lix yâlal. Abanan moco q'uiheb ta li te'xye lix yâlal reheb. Chanchaneb li ru li acuîmk li mâc'a' aj sic'ol re.Jo'can ut tinye êre nak têtz'âma chiru li Kâcua' re nak a'an tixtaklaheb laj c'anjel chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb, chan li Jesús.

³⁷Siis ta ütles oma jüngritele: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.

³⁸Jo'can ut tinye êre nak têtz'âma chiru li Kâcua' re nak a'an tixtaklaheb laj c'anjel chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb, chan li Jesús.

³⁸Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!'