¹Nak quicube chak li Jesús chiru li tzûl, quitâkêc xbaneb li q'uila tenamit.

¹Kui siis Jeesus tuli mäelt alla, järgnesid talle suured rahvahulgad.

²Ut quichal jun li saklep rix ut quixcuik'ib rib chiru li Jesús ut quixye re: -Kâcua', lâin ninnau nak lâat naru tinâq'uirtesi. Cui tâbânu li usilal, chinâq'uirtesi, chan.

²Ja vaata, tema juurde astus pidalitõbine, kummardas teda ja ütles: 'Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

³Li Jesús quixye' li ruk', quixch'e' li cuînk ut quixye re: -Nacuaj âq'uirtesinquil. Anakcuan tatinq'uirtesi, chan. Ut sa' junpât quiq'uira li saklep rix.

³Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!' Ja ta sai otsekohe oma pidalitõvest puhtaks.

⁴Tojo'nak li Jesús quixye re: -Abi li tinye âcue. Mâ ani aj e tâserak'i li xac'ul. Ayu ban ut c'ut âcuib chiru laj tij. Ut tâq'ue li mayej jo' naxye sa' lix chak'rab laj Moisés re xc'utbal chiruheb nak xatq'uira.- (Lev. 13:49)

⁴Ja Jeesus ütles talle: 'Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda and, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

⁵Ut nak quicuulac li Jesús aran Capernaum, quichal jun li capitán aj Roma riq'uin. Quixtz'âma usilal chiru ut quixye re:

⁵Aga kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda:

⁶-Kâcua', lin môs t'ant'o sa' cab. Sic ut k'axal ra cuan, chan.

⁶'Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!'

⁷Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Tinxic lâin ut toxinq'uirtesi.-

⁷Jeesus ütles talle: 'Kas ma tulen ja teen ta terveks?'

⁸Li capitán quixye re li Jesús: -Kâcua', moco inc'ulub ta nak tatxic sa' li cuochoch. Ca'aj cui' nacuaj nak tâye nak tâq'uirâk lin môs ut ninnau nak tâq'uirâk.

⁸Ent väeülem vastas: 'Ei, Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!

⁹Lâin ninnau nak naru tâbânu a'an xban nak lâin cuan ani nataklan cue ut cuanqueb lin soldado rubel lin cuanquil. Ut ninye re li jun, "ayu" ut naxic. Ut ninye re li jun chic, "quim", ut nachal. Ut ninye re lin môs, "bânu a'in", ut naxbânu, chan li capitán.

⁹Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenijale: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

¹⁰Ut nak li Jesús quirabi li quixye, quisach xch'ôl ut quixye reheb li yôqueb chi ochbenînc re: -Relic chi yâl tinye êre nak mâ jun intauhom chi moco sa' xyânkeb laj Israel tz'akal re ru xpâbâl jo' li jun a'in, usta mâcua' aj judío.

¹⁰Aga seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes temaga kaasas käisid: 'Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!

¹¹Ut lâin tinye êre nak nabaleb li mâcua'eb aj judío yalak bar sa' ruchich'och' te'pâbânk. Ut eb a'an te'êchanînk re lix nimajcual cuanquilal li Dios rochbeneb laj Abraham, laj Isaac, ut laj Jacob.

¹¹Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis,

¹²A'ut nabaleb laj judío li te'êchanînk raj re lix nimajcual cuanquilal li Dios, eb a'an chic li te'isîk ut te'q'uehek' sa' li k'ojyîn. Ut aran tâcuânk li yâbac ut li c'uxuxînc ruch e, chan li Jesús reheb li tenamit.

¹²Kuningriigi lapsed aga tõugatakse välja kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.'

¹³Tojo'nak li Jesús quixye re li capitán: -Ayu sa' lâ cuochoch. Chanru nak xapâb, jo'can ajcui' nak chi-uxk li c'a'ru xatz'âma, chan. Ut sa' ajcui' li hônal a'an quiq'uira lix môs li capitán.

¹³Ja Jeesus ütles väeülemale: 'Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!' Ja tema teener paranes selsamal tunnil.

¹⁴Ut quicuulac li Jesús sa' rochoch laj Pedro. Ut aran quixtau lix na' li rixakil laj Pedro yocyo sa' xch'ât ut yô xtik.

¹⁴Ja Jeesus, tulnud Peetruse majja, nägi tema ämma lamavat palavikus.

¹⁵Ut li Jesús quixchap li ruk' ut quinume' lix tik. Ut a'an quicuacli, ut quic'anjelac chiru.

¹⁵Ja Jeesus puudutas ta kätt, ning palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ning teenis teda.

¹⁶Nak ac oc re li k'ojyîn, nabaleb li cristian que'c'ame' chak riq'uin li Jesús. Cuanqueb mâus aj musik'ej riq'uineb. Ut yal riq'uin râtin, li Jesús quirisi li mâus aj musik'ej riq'uineb, ut quixq'uirtesi chixjunileb li yaj.

¹⁶Aga õhtu jõudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged,

¹⁷A'in quic'ulman jo' quixye li profeta Isaías, nak quixye chi jo'ca'in: A'an quic'amoc re li kayajel, ut a'an quic'uluc re li karaylal. (Isa. 53:4)

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: 'Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved.'

¹⁸Ut nak quiril li Jesús nak sutsu xbaneb li q'uila tenamit, quixye: -Tento toxic jun pac'al li palau, chan reheb lix tzolom.

¹⁸Aga kui Jeesus nägi rahvahulka enese ümber, käskis ta minna vastaskaldale.

¹⁹Ut sa' li hônal a'an quicuulac riq'uin li Jesús jun aj tz'îb ut quixye re: -At tzolonel, tincuaj âtâkenquil yalak bar tatxic, chan re.

¹⁹Ja üks kirjatundja ütles tema juurde astudes: 'Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu sa ka iganes läheksid!'

²⁰Ut li Jesús quichak'oc ut quixye re: -C'oxla chi us ma tâcuy intâkenquil. Li yac cuanqueb xjul sa' pec, ut li xul li neque'rupupic chiru choxa cuanqueb xsoc, abanan lâin li C'ajolbej mâc'a' inna'aj bar târûk tinyocob cui' cuib, chan.

²⁰Ja Jeesus vastas talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

²¹Ut jun reheb lix tzolom quixye re li Jesús: -Kâcua', chinâcuy. Inmukak cuan inyucua' tojo'nak tinxic châcuix, chan.

²¹Üks teine tema jüngritest ütles talle: 'Issand, luba mul enne minna matma oma isa!'

²²Ut li Jesús quixye re: -Tâkehin, canabeb li toj camenakeb sa' li mâc xmukakeb cuan lix camenak, chan re.

²²Aga Jeesus vastas talle: 'Järgne mulle ja lase surnuil oma surnud matta!'

²³Ut li Jesús qui-oc sa' li jucub rochbeneb lix tzolom.

²³Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.

²⁴Nak ac cuanqueb chiru ha', sa' junpât quichal jun li nimla câk-sut-ik'. Ut yô chi oc lix cau ok li ha' sa' li jucub. Ut li Jesús sa xcuara.

²⁴Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.

²⁵Eb lix tzolom que'jiloc riq'uin, que'rajsi, ut que'xye re: -Kâcua', choâcol. Osoc' ke, chanqueb re.

²⁵Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: 'Issand, aita! Me hukkume!'

²⁶Ut li Jesús quichak'oc ut quixye: -Lâex inc'a' nequexpâban chi tz'akal. Jo'can nak nequexxucuac, chan reheb. Tojo'nak quicuacli, quixk'us li ik', ut li palau, ut sa' junpât quich'ana li ik' ut quitukla ru li ha'.

²⁶Tema ütles neile: 'Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?' Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.

²⁷Ut c'ajo' nak que'sach xch'ôl lix tzolom nak que'ril li quixbânu ut que'xye chi ribileb rib: -¿Chanru nak cuan xcuanquil li cuînk a'in nak naxk'us li ik' ut li palau ut neque'abin chiru? chanqueb.

²⁷Inimesed aga imestasid, öeldes: 'Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?'

²⁸Ut nak ac xk'axon li Jesús jun pac'al li palau sa' xch'och'eb laj Gadara, cuib li cuînk que'chal chixc'ulbal. Que'chal chak sa' li na'ajej bar neque'muke' cui' li camenak. Cuan mâus aj musik'ej riq'uineb. K'axal xiu xiu rilbaleb ut mâ ani naru nanume' sa' li be a'an.

²⁸Ja kui Jeesus jõudis vastaskaldale gadaralaste maale, juhtus talle vastu kaks hauakambreist tulnud kurjast vaimust vaevatut, kes olid hirmsad ja väga ohtlikud, nii et keegi ei saanud käia seda teed.

²⁹Ut eb a'an que'xjap re chixyebal: -¿C'a'ru tâcuaj kiq'uin, at Jesús? Lâat ralalat li nimajcual Dios. ¿Ma xatchal arin chikach'i'ch'i'inquil chi toj mâji' xk'ehil li rakba âtin? chanqueb.

²⁹Ja vaata, need karjusid: 'Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?'

³⁰Ut najt ca'ch'in riq'uineb cuan chak jun tûb li âk, yôqueb chi ichajibc.

³⁰Aga tükk maad neist eemal oli suur seakari söömas.

³¹Ut eb li mâus aj musik'ej que'xtz'âma chiru li Jesús ut que'xye re: -Cui toâcuisi riq'uineb li cuînk a'in, choâcanab chi oc riq'uineb li jun tûb chi âk li cuanqueb aran.

³¹Kurjad vaimud palusid siis teda: 'Kui sa meid välja ajad, siis läkita meid seakarja sisse!'

³²Ut li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Ayukex. Ut eb a'an que'el ut côeb riq'uineb li jun tûb chi âk. Ut eb li âk que'oc chi âlinac ut que'xrum chak rib sa' xbên ûl ut toj sa' li palau coxe'nak ut aran que'oso'.

³²Ja ta ütles neile: 'Minge!' Siis need tulid välja ja läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari sööstis järsakult järve ja uppus.

³³Ut eb laj ilol âk que'xucuac ut que'côeb sa' ânil sa' li tenamit chixyebal resil chixjunil li c'a'ru quic'ulman. Ut que'xserak'i li c'a'ru quic'ulman riq'uineb li cuînk li cuanqueb mâus aj musik'ej riq'uineb.Ut chixjunileb li tenamit que'el chak chixc'ulbal li Jesús. Ut nak que'ril ru, que'xtz'âma chiru nak chiêlk sa' lix tenamiteb.

³³Karjased aga põgenesid ja läksid linna ja kuulutasid kõike ning kurjast vaimust vaevatute lugu.

³⁴Ut chixjunileb li tenamit que'el chak chixc'ulbal li Jesús. Ut nak que'ril ru, que'xtz'âma chiru nak chiêlk sa' lix tenamiteb.

³⁴Ja vaata, kogu linn tuli välja Jeesusele vastu. Ja teda nähes nad palusid, et ta lahkuks nende paikkonnast.