¹Mâ ani têtz'il âtin chirix re nak inc'a' tâtz'ilek' âtin chêrix lâex.

¹Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut,

²Xban nak chanru nak nequextz'iloc âtin, jo'can ajcui' tâuxk êre lâex. Ut riq'uin li bisleb li nequexbisoc cui', riq'uin ajcui' a'an texbisek' lâex.

²sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!

³¿C'a'ut nak nacaq'ue retal li c'aj che' cuan sa' xnak' ru lâ cuas âcuîtz'in ut inc'a' nacacuil li tz'amba cuan sa' xnak' âcuu lâat?

³Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

⁴¿Chanru nak tâye re lâ cuas âcuîtz'in: "Cuisihak li c'aj che' sa' xnak' âcuu", ut toj cuan li tz'amba sa' xnak' âcuu lâat?

⁴Või kuidas sa võid oma vennale öelda: 'Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!' ja ennäe, sul endal on silmas palk?

⁵At aj ca' pac'al u, xbên cua isi li tz'amba cuan sa' li xnak' âcuu, tojo'nak tat-ilok chi tz'akal re risinquil li c'aj che' cuan sa' xnak' ru lâ cuas âcuîtz'in.

⁵Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!

⁶Mêq'ue reheb li tz'i' li c'a'ru k'axal lok' xban nak naru neque'chal sa' êbên ut textiu. Chi moco têq'ue li pec li k'axal terto xtz'ak chiruheb li âk re te'xyek'i.

⁶Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!

⁷Nak tâpaltok c'a'ru êre, chextz'âmânk chiru li Dios ut a'an tixq'ue êre; chesic'ak ut têtau, chebokak ut li puerta tâtehek' chêru.

⁷Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

⁸Chebânu a'an xban nak li ani natz'âman chiru li Dios naq'uehe' re. Li ani naxsic', naxtau. Ut li ani nabokoc, li puerta natehe' chiru.

⁸sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

⁹¿Ma cuan ta bi' junak yucua'bej sa' êyânk tixq'ue junak pec re li ralal nak tixpatz' xcua re?

⁹Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi?

¹⁰Ut nak tixpatz' junak xcar re, ¿ma c'anti' ta bi' tixq'ue re?

¹⁰Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?

¹¹Cui lâex li moco châbilex ta nequenau xq'uebal li c'a'ru châbil re lê ralal êc'ajol, ¿ma toja' ta chic lê Yucua' li cuan sa' choxa inc'a' tixq'ue li k'axal châbil re li ani tixtz'âma chiru?

¹¹Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!

¹²Jo'can nak li c'a'ru nequeraj lâex nak te'xbânu raj lê ras êrîtz'in, chebânuhak lâex reheb a'an, xban nak a'an a'in xyâlal li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés, ut a'an ajcui' lix yâlal lix yehomeb li profeta.

¹²Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.

¹³Chex-oc sa' li oquebâl li ca'ch'in ru xban nak nim ru li oquebâl ut nim ru li be li naxic sa' li tojba mâc ut nabaleb li neque'xic aran.

¹³Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!

¹⁴Abanan li oquebâl ut li be li naxic sa' li junelic yu'am, a'an ca'ch'in ru ut inc'a' q'uiheb li neque'oc aran.

¹⁴Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.

¹⁵Chenauhak xcolbal êrib chiruheb li profeta aj balak'. Chanchan nak châbileb jo' li carner nak neque'c'utun. Abanan moco yâl ta. Chanchaneb li josk' aj xoj nak neque'chal chi balak'înc.

¹⁵Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!

¹⁶Yal riq'uin lix na'lebeb tênau ruheb. Lâex nequeq'ue retal nak li q'uix inc'a' narûchin li uva ut li tun q'uix inc'a' narûchin li higo.

¹⁶Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?

¹⁷Jo'can nak li châbil che', châbil ajcui' li ru naxq'ue. Ut li che' li inc'a' us, inc'a' ajcui' us li ru naxq'ue.

¹⁷Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.

¹⁸Li châbil che' inc'a' naru narûchin li inc'a' us, chi moco li che' inc'a' us narûchin li châbil.

¹⁸Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.

¹⁹Chixjunil li che' li inc'a' châbil li ru naxq'ue nayoc'man ut naq'ueman sa' xam.

¹⁹Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.

²⁰Jo'can ut nak riq'uin lix na'lebeb li profeta tênau ru aniheb.

²⁰Küllap te tunnete nad ära nende viljast!

²¹Moco chixjunileb ta li neque'yehoc "Kâcua', Kâcua'" cue, te'oc sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios. Aban li neque'bânun re li naraj lin Yucua' cuan sa' choxa, a'aneb li te'oc sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios.

²¹Mitte igaüks, kes mulle ütleb: 'Issand, Issand!', ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.

²²Nabaleb li te'yehok cue sa' xk'ehil li rakba âtin, "Kâcua', Kâcua', ¿ma mâcua' ta bi' sa' âc'aba' coâtinac jo' profeta? ¿Ma mâcua' ta bi' sa' âc'aba' co-isin mâus aj musik'ej? Lâo nabal li milagro quilajkabânu sa' âc'aba'", cha'keb.

²²Paljud ütlevad mulle tol päeval: 'Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?'

²³Ut lâin tinye reheb, "Lâex mâcua'ex cualal inc'ajol. Lâin inc'a' ninnau êru. Elenkex chicuu, ex aj bânuhom mâusilal."

²³Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!

²⁴Jo'can nak yalak ani tâabînk reheb li cuâtin a'in ut cui tixbânu li c'a'ru xinye, li jun a'an tinjuntak'êta riq'uin li cuînk cuan xna'leb li quixyîb li rochoch sa' xbên pec.

²⁴Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.

²⁵Ut quichal li hab ut quicuan li but'i ha', ut quichal li câk-sut-ik'. Coxsac' rib chiru li cab a'an, ut inc'a' quit'ane' li cab xban nak yîbanbil chi us sa' xbên pec.

²⁵Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.

²⁶Ut yalak ani tâabînk re li cuâtin ut inc'a' tixbânu li c'a'ru xinye, li jun a'an tinjuntak'êta riq'uin li cuînk li mâc'a' xna'leb. Inc'a' quixyîb li rochoch chi châbil. Yal sa' xbên samaib quixq'ue.

²⁶Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.

²⁷Ut quichal li hab, quicuan li but'i ha' ut quichal li câk-sut-ik'. Coxsac' rib chiru ut li cab a'an quit'ane' ut aran qui-oso'.

²⁷Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.'

²⁸Ut nak quirake' li Jesús chixyebal li âtin a'in, sachsôqueb xch'ôl que'cana li q'uila tenamit chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal.Que'sach xch'ôleb xban nak quixc'ut chi tz'akal lix yâlal chiruheb riq'uin xcuanquil ut moco jo' ta eb laj tz'îb.

²⁸Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,

²⁹Que'sach xch'ôleb xban nak quixc'ut chi tz'akal lix yâlal chiruheb riq'uin xcuanquil ut moco jo' ta eb laj tz'îb.

²⁹sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.