¹Ut sa' li cutan a'an, li Jesús qui-el sa' li cab ut coxc'ojlâk chire li palau.

¹Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.

²Ut que'cuulac li q'uila tenamit riq'uin chirabinquil. Xban xq'uialeb li tenamit, li Jesús qui-oc sa' jun li jucub cuan sa' li palau ut quic'ojla chi sa'. Ut chixjunileb li tenamit xakxôqueb chire li ha'.

²Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal

³Ut nabal c'a'ak re ru quixtzoleb cui' riq'uin jaljôquil ru âtin, ut quixye reheb: -Abihomak li tinye êre. Jun aj acuinel cô chi âuc.

³ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Ut nak yô chixhirbal li iyaj, cuan quinak chire be. Que'chal li xul li neque'xic'an ut que'xcua' li iyaj.

⁴Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Ut cuan ajcui' li iyaj quinak sa' li pec ru bar mâc'a' cui' mas li ch'och'. Sa' junpât quimok, abanan inc'a' quixchap xxe' xban nak jay li ch'och' sa' xbên li pec.

⁵Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.

⁶Nak quichal li sak'e quichakic li acuîmk xban nak inc'a' cham naxic lix xe'.

⁶Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.

⁷Ut cuan cui'chic li iyaj quinak sa' xyânk li q'uix. Ut nak quichamo' li q'uix sa' xbên, quixnat' li acuîmk.

⁷Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.

⁸Ut cuan cui'chic li iyaj quinak sa' li châbil ch'och'. Quimok ut quiûchin. Cuan quixq'ue lajêtk xca'c'âl ru. Cuan quixq'ue oxtakc'âl ru, ut cuan cui'chic quixq'ue o'takc'âl ru li junjûnk.

⁸Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.

⁹Tojo'nak li Jesús quixye reheb: -Li ani na-abin, chixq'uehak retal li c'a'ru ninye, chan.

⁹Kel kõrvad on, kuulgu!'

¹⁰Mokon chic que'cuulac lix tzolom riq'uin li Jesús, ut que'xye re: -¿C'a'ut nak nacacuâtinaheb sa' jaljôquil ru âtin?-

¹⁰Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'

¹¹Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Q'uebil êre lâex re nak tênau xyâlal li mukmûquil na'leb chirix lix nimajcual cuanquilal li Dios. Aban eb a'an inc'a' q'uebil reheb re te'xnau li na'leb a'an.

¹¹Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,

¹²A' li ani naxtau ru lix yâlal, k'axal cui'chic nabal tâq'uehek' chixnau; a'ut li ani ca'ch'in ajcui' naxnau, tâisîk chiru li jo' q'uial naxnau.

¹²sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.

¹³Jo'can nak ninâtinac riq'uineb sa' jaljôquil ru âtin xban nak usta yôqueb chi iloc, abanan inc'a' te'xq'ue retal. Usta yôqueb chi abînc, abanan inc'a' te'xtau xyâlal.

¹³Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.

¹⁴Chi jo'can natz'akloc ru li quiyehe' xban li profeta Isaías nak quixye chi jo'ca'in: Cuulaj cuulajeb chirabinquil ut inc'a' neque'xtau xyâlal. Ut cuulaj cuulajeb chirilbal ut inc'a' neque'xq'ue retal li c'a'ru neque'ril.

¹⁴Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.

¹⁵Li tenamit a'in xe'âlo' lix ch'ôleb ut chanchan tz'aptz'o lix xiqueb ut chanchaneb li mutz'. Jo'can nak inc'a' neque'xnau lix yâlal. Cui ta mâcua' jo'can, te'ilok raj ut te'xq'ue raj retal li te'ril ut te'abînk raj ut te'xtau raj ru li neque'rabi ut te'yot'ek' raj xch'ôl ut te'xjal raj xc'a'uxeb ut lâin tebinq'uirtesi raj. (Isa. 6:9-10)

¹⁵Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'

¹⁶Us xak êre lâex xban nak nequex-iloc ut nequeq'ue retal li c'a'ru nequeril. Nequex-abin ut nequetau ru lix yâlal.

¹⁶Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.

¹⁷Relic chi yâl tinye êre nak nabaleb li profeta ut nabaleb li tîqueb xch'ôl que'raj rilbal li c'a'ru yôquex chirilbal ut inc'a' que'ril. Ut que'raj rabinquil li c'a'ru yôquex chirabinquil ut inc'a' que'rabi.

¹⁷Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.

¹⁸Abihomak lix yâlal li jaljôquil ru âtin a'in chirix laj acuinel.

¹⁸Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.

¹⁹Li ani na-abin re lix yâlal chirix lix nimajcual cuanquilal li Dios ut inc'a' naxtau ru, a'an chanchan li iyaj li quinak chire be. Ut laj tza nachal ut naxmak' chiru lix yâlal ut sa' junpât nasach sa' xch'ôl.

¹⁹Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.

²⁰Ut li iyaj li quinak sa' li pec ru li inc'a' quixchap xxe', a'aneb li neque'abin re li râtin li Dios ut sa' junpât neque'xpâb chi saheb sa' xch'ôleb.

²⁰Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,

²¹Abanan inc'a' nacana sa' xch'ôleb. Nak nachal junak raylal, malaj ch'a'ajquilal sa' xbêneb xban lix pâbâleb, inc'a' neque'xcuy xnumsinquil. Sa' junpât neque'ch'inan xch'ôl.

²¹aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.

²²Ut li iyaj li quinak sa' xyânk li q'uix, a'aneb li neque'abin re li râtin li Dios. Abanan ca'aj cui' li c'a'ak re ru cuan sa' ruchich'och' neque'xc'oxla, jo' li biomal ut xrâbal ru li c'a'ak chic re ru. Ut a'an li naramoc lix yâlal chiruheb. Mâc'a' na-oc cui' li râtin li Dios chiruheb.

²²Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.

²³Ut li iyaj li quinak sa' li châbil ch'och', a'aneb li neque'rabi ut neque'xpâb ut neque'xtau ru chi tz'akal li râtin li Dios. Neque'q'ui chi us sa' lix pâbâleb, jo' li acuîmk li narûchin lajêtk xca'takc'âl ut li naxq'ue oxtakc'âl, ut li naxq'ue o'takc'âl ru li junjûnk.

²³Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'

²⁴Ut quixye jun chic li jaljôquil ru âtin reheb li tenamit: Lix nimajcual cuanquilal li Dios chanchan jun li cuînk quirau li châbil riyajil li trigo sa' lix ch'och'.

²⁴Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.

²⁵Ut nak ac xe'cuar chixjunileb, quicuulac li xic' na-iloc re laj êchal re li ch'och' ut sa' xyânk li trigo coxrau chak li riyajil li yibru pim chanchan ajcui' li trigo ut cô.

²⁵Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.

²⁶Ut nak quimok chak li acuîmk ut quiûchin, tojo'nak quic'utun ajcui' li pim.

²⁶Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.

²⁷Que'cuulac ut eb laj c'anjel riq'uin laj êchal re li ch'och' ut que'xye: -Kâcua', ¿ma mâcua' châbil iyaj li xacuau sa' li ch'och'? ¿Bar put xchal li pim cuan chi sa'?-

²⁷Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'

²⁸Ut a'an quixye reheb: -Jun li cuînk xic' na-iloc cue xbânun re a'in, chan. Ut eb laj c'anjel que'xye: -¿Ma tâcuaj toxic ut toxkamich'?-

²⁸Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'

²⁹Ut laj êchal re li ch'och' quixye: -Inc'a'. Mâre sa' xmich'bal li pim naru têmich' ajcui' li acuîmk.

²⁹Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.

³⁰Canabomak chi q'uîc chi xca'bichaleb toj sa' xk'ehil xsic'bal ru li trigo. Ut sa' xk'ehil li xsic'bal, tinye reheb laj sic'ol re: -Xocomak junxil li pim ut bac'omak chi jôb re xc'atbal. A'ut li trigo c'ûlahomak sa' li rochochil.-

³⁰Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''

³¹Li Jesús quixye jun chic li jaljôquil ru âtin reheb: Lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan li riyajil li nînki mostaza, li quixc'am jun li cuînk ut quirau sa' lix ch'och'.

³¹Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.

³²Li riyajil li mostaza coc' chiruheb chixjunil li iyaj cuan. Ut nak naq'ui, nînk chi us nacuulac. Naxk'ax xteram li acuîmk. Chanchan jun tôn li che' ut eb laj xic'anel xul neque'xyîb lix soc sa' eb li ruk'.

³²See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'

³³Jun chic li jaljôquil ru âtin quixye: Jun li ixk quixq'ue ca'ch'in lix ch'amal caxlan cua sa' xyânk li oxib bisoc li c'aj ut quisîpo' li k'em xban, ut nabal chic li caxlan cua qui-el. Lix nimajcual cuanquilal li Dios chanchan ajcui' a'an. Nak neque'rabi resil, nabal neque'pâban re.

³³Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'

³⁴Chixjunil a'in sa' jaljôquil ru âtin quixye li Jesús reheb li q'uila tenamit. Ut mâc'a' quixye reheb chi mâcua' ta sa' jaljôquil ru âtin.

³⁴Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,

³⁵Nak quixbânu chi jo'can quitz'akloc ru li quixye li profeta nak quixye chi jo'ca'in: Tinâtinak riq'uineb sa' jaljôquil ru âtin. Tinch'olob xyâlal li c'a'ak re ru mukmu chak chalen sa' xticlajic li ruchich'och'. (Sal. 78:2)

³⁵et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'

³⁶Ut nak quixchak'rabiheb li tenamit, li Jesús qui-oc sa' cab. Ut nak que'cuulac eb lix tzolom riq'uin, que'xye re: -Kâcua', ch'olob chiku lix yâlal li jaljôquil ru âtin chirix li yibru pim sa' li acuîmk, chanqueb.

³⁶Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'

³⁷Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Li na-acuoc re li châbil iyaj, a'an lâin li C'ajolbej.

³⁷Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.

³⁸Ut li ch'och', a'an li ruchich'och'. Ut li châbil iyaj, a'aneb li cuanqueb rubel xcuanquil li nimajcual Dios. Ut li yibru pim, a'aneb li cuanqueb rubel xcuanquil laj tza.

³⁸Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.

³⁹Ut li xic' na-iloc, a'an li qui-acuoc re li yibru pim. A'an laj tza. Ut lix k'ehil xsic'bal ru li acuîmk, a'an li roso'jic li ruchich'och'. Ut eb laj sic'ol re, a'aneb lix ángel li Dios.

³⁹Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.

⁴⁰Ut jo' ajcui' nak nach'utubâc ut nac'ate' sa' xam li pim, jo'can ajcui' nak toxrakek' li ruchich'och' a'in.

⁴⁰Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.

⁴¹Lâin li C'ajolbej tintaklaheb chak lin ángel ut eb a'an tole'isînk reheb chixjunileb laj mâc sa' xyânkeb li cuanqueb rubel xnimajcual cuanquilal li Dios. Ut te'isîk ajcui' chixjunileb li neque'q'uehoc re chi mâcobc li tenamit.

⁴¹Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad

⁴²Ut te'q'uehek' sa' li horno li lochlo cui' li xam. Ut aran tâcuânk li yâbac ut li c'uxuxînc ruch e xban li raylal li te'xc'ul.

⁴²ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁴³Ut li tîqueb xch'ôl te'q'uehek' xlok'al. Chanchanakeb li sak'e sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios lix Yucua'eb. Li ani na-abin re li yôquin chixyebal chixq'uehak retal chi us li ninye.

⁴³Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!

⁴⁴Lix nimajcual cuanquilal li choxa, a'an chanchan li tumin mukbil sa' ch'och'. Quitauman xban jun li cuînk. Ut li cuînk a'an quixmuk cui'chic xca' sut li tumin. K'axal quisaho' sa' xch'ôl nak coxc'ayi chixjunil li c'a'ru cuan re ut quixlok' li ch'och' li mukmu cui' li tumin.

⁴⁴Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

⁴⁵Ut lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan ajcui' jun li cuînk aj yaconel li naxsic' li tertôquil pec perla xc'aba'.

⁴⁵Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.

⁴⁶Ut nak quixtau jun li perla k'axal châbil, quixc'ayi chixjunil li c'a'ru cuan re ut quixlok' li perla li k'axal terto xtz'ak.

⁴⁶Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

⁴⁷Jo'can ajcui' lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan li yoy li quiq'ueman sa' li palau ut q'uila pây chi car quirisi chak.

⁴⁷Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.

⁴⁸Ut nak quinujac, que'risi chire li ha' ut que'oc chixsic'bal ru li car. Li châbil que'xxoc ut que'xq'ue sa' li chacach ut li inc'a' us que'xtz'ek.

⁴⁸Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.

⁴⁹Jo'can ajcui' tâuxmânk sa' roso'jic li ruchich'och'. Te'châlk eb li ángel ut a'an tole'isînk reheb li inc'a' useb xna'leb sa' xyânkeb li tîqueb xch'ôl.

⁴⁹Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt

⁵⁰Ut te'q'uehek' li inc'a' useb xna'leb sa' li horno li lochlo cui' li xam. Ut aran tâcuânk li yâbac ut li c'uxuxînc ruch e xban li raylal li te'xc'ul.

⁵⁰ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁵¹Li Jesús quixpatz' reheb: -¿Ma xetau xyâlal chixjunil li jaljôquil ru âtin a'in?- Eb a'an que'chak'oc ut que'xye re: -Kâcua', xkatau xyâlal, chanqueb.

⁵¹Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'

⁵²Li Jesús quixye reheb: -Jo'can nak chixjunileb li neque'xnau c'a'ru naxye sa' li chak'rab ut neque'xtzol rib cuiq'uin, eb a'an chanchaneb laj êchal cab li narisi sa' lix c'ûlebâl li c'a'ru ac' jo' ajcui' li c'a'ru k'el, chan li Jesús. (Quixye chi jo'can xban nak cuan xlok'al li na'leb q'uebil najter xban li Dios ut cuan ajcui' xlok'al li ac' na'leb q'uebil xban li Jesús.)

⁵²Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'

⁵³Ut nak quirake' xyebal li jaljôquil ru âtin a'in, li Jesús qui-el sa' li tenamit Capernaum.

⁵³Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt

⁵⁴Ut nak quicuulac sa' lix tenamit Nazaret, quixtzoleb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut eb a'an que'sach xch'ôleb chirabinquil li quixye li Jesús, ut que'xye chi ribileb rib: -¿Bar naxtau lix na'leb li cuînk a'in? ¿Chanru nak naru xbânunquil li milagro a'in li nalajxbânu?

⁵⁴ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?

⁵⁵¿Ma mâcua' ta bi' a'an li ralal laj pech'? ¿Ma mâcua' ta bi' lix María lix na'? Ut, ¿ma mâcua' ta bi' a'an li raseb laj Jacobo ut laj José, laj Simón ut laj Judas?

⁵⁵Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?

⁵⁶Ut, ¿ma mâcua' ta bi' sa' kayânk cuanqueb li ranab? ¿Bar ta cui' xtau chixjunil lix na'leb? chanqueb.

⁵⁶Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'

⁵⁷Ut inc'a' que'raj rabinquil ut que'xtz'ektâna. A' ut li Jesús quixye reheb: -Junak profeta q'uebil xlok'al. Abanan sa' lix tenamit ut sa' li rochoch inc'a' q'uebil xlok'al, chan.Ut inc'a' q'ui li milagros li quixbânu aran xban nak inc'a' que'raj pâbânc li tenamit.

⁵⁷Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'

⁵⁸Ut inc'a' q'ui li milagros li quixbânu aran xban nak inc'a' que'raj pâbânc li tenamit.

⁵⁸Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.