¹Sa' eb li cutan a'an laj Herodes li acuabej quirabi resil li c'a'ru yô chixbânunquil li Jesús.

¹Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.

²Ut a'an quixye reheb laj c'anjel chiru: -A'an tana laj Juan laj Cubsihom Ha'. A'an xcuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Jo'can nak cuan xcuanquil chixbânunquil li milagros, chan.

²Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'

³Ac junxil laj Herodes quixtakla xchapbal laj Juan. Que'xbac' riq'uin cadena ut que'xq'ue sa' tz'alam. Laj Herodes quixbânu chi jo'can yal xban nak jo'can quiraj lix Herodías. Lix Herodías a'an li rixakil laj Felipe li rîtz'in laj Herodes. Ut laj Herodes quixc'am chok' rixakil.

³Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,

⁴Toj mâji' naq'uehe' sa' tz'alam laj Juan laj Cubsihom Ha' nak quixye re laj Herodes chi jo'ca'in: -Nimla mâc xabânu nak xac'am chok' âcuixakil lix Herodías, chan laj Juan re.

⁴sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!'

⁵Jo'can nak laj Herodes quiraj raj xcamsinquil, aban quixucuac chiruheb li q'uila tenamit xban nak laj Juan profeta nak cuan chiruheb a'an.

⁵Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.

⁶Ut sa' xnink'einquil lix chihab laj Herodes, lix co' lix Herodías quixajoc chiruheb chixjunileb li ula'. Ut c'ajo' nak quicuulac chiru laj Herodes.

⁶Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,

⁷Jo'can nak laj Herodes quixyechi'i re riq'uin juramento nak tixq'ue re chixjunil li c'a'ru tixpatz'.

⁷nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.

⁸Ut li xka'al chi ac tacchi'inbil xban lix na', quixye re laj Herodes: -Q'ue cue arin sa' plato lix jolom laj Juan laj Cubsihom Ha', chan.

⁸Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'

⁹Mâ ca'ch'in nak quiraho' xch'ôl laj Herodes chirabinquil li quixye. Aban xban li juramento li ac quixye chiruheb li cuanqueb sa' mêx rochben, quixtakla xq'uebal re li xka'al li c'a'ru quixpatz'.

⁹Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.

¹⁰Quixtakla xch'otbal xcux laj Juan aran sa' tz'alam.

¹⁰Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.

¹¹Ut que'xc'am chak lix jolom laj Juan sa' jun plato ut quik'axtesîc re li xka'al. Ut li xka'al quixq'ue re lix na'.

¹¹Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.

¹²Nak que'rabi resil lix camic laj Juan, eb lix tzolom que'cuulac chixc'ambal li camenak ut coxe'xmuk. Ut coxe'xye chak resil re li Jesús.

¹²Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.

¹³Nak quirabi resil li quic'ulman, li Jesús qui-el aran. Qui-oc sa' jun li jucub ut cô sa' jun na'ajej cuan xjunes. Ut nak que'xq'ue retal li tenamit nak cô, que'el chak sa' lix tenamiteb ut que'côeb chi rokeb sa' ânil bar cô cui' li Jesús.

¹³Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.

¹⁴Ut li Jesús nak qui-el sa' li jucub, quiril li q'uila tenamit li ac que'cuulac xbên cua chiru a'an. Ut quixtok'oba ruheb ut quixq'uirtesiheb li yaj cuanqueb sa' xyânkeb.

¹⁴Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.

¹⁵Ut nak qui-ecuu, que'cuulac lix tzolom riq'uin li Jesús ut que'xye re: -Yô chi ecuûc ut mâc'a' cuan arin cuanco cui'. Jo'can nak tâtaklaheb li q'uila tenamit chixlok'bal lix cua sa' eb li coc' tenamit.-

¹⁵Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!'

¹⁶Li Jesús quixye reheb: -Moco tento ta nak te'xic eb a'an. Q'uehomak xcuaheb lâex.-

¹⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!'

¹⁷Ut eb a'an que'xye: -Mâc'a' cuan ke lâo arin, ca'aj cui' ôb chi caxlan cua ut cuib chi car.-

¹⁷Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.'

¹⁸Li Jesús quixye reheb: -C'amomak chak cuiq'uin.-

¹⁸Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!'

¹⁹Ut nak ac xtaklaheb li q'uila tenamit chi c'ojlâc sa' li pach'aya', quixchap li ôb chi caxlan cua ut li cuib chi car, qui-iloc takec' ut quixbantioxi chiru li Dios. Ut quixjachi ut quixq'ue li caxlan cua reheb lix tzolom ut que'xjeq'ui reheb li q'uila tenamit.

¹⁹Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.

²⁰Ut que'cua'ac chixjunileb toj retal que'c'ojla xch'ôleb. Ut que'xxoc li jo' q'uial qui-ela'an. Cablaju chacach nujenak li rela' qui-ela'an.

²⁰Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

²¹Eb li que'cua'ac cuanqueb ôb mil chi cuînk chi inc'a' q'uebileb sa' ajl li ixk ut eb li coc'al.

²¹Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

²²Tojo'nak li Jesús quixtaklaheb lix tzolom chi oc sa' li jucub re nak a'aneb xbên cua te'xic jun pac'al li palau roybeninquil nak tixchak'rabiheb li q'uila tenamit.

²²Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.

²³Ut nak ac xchak'rabiheb li tenamit, yô chi oc li k'ojyîn nak li Jesús cô chiru tzûl chi tijoc. Ut aran cuan xjunes.

²³Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.

²⁴Ut li jucub li yôqueb chi xic cui' lix tzolom tâcuulak sa' xyi li palau, ut lix cau ok li palau cau nocoxquet rib chiru li jucub, xban nak chiru yô chak chi châlc li ik'.

²⁴Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.

²⁵Sakêuc re nak quicuulac li Jesús bar cuanqueb cui' ut yô chi bêc chiru li ha'.

²⁵Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.

²⁶Nak que'ril lix tzolom nak cuan jun yô chi bêc chiru ha', que'xucuac ut que'xjap re ut que'xye: -Anum a'an.-

²⁶Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama.

²⁷A'ut li Jesús ticto quirâtinaheb ut quixye reheb: -Mexxucuac. Lâin li yôquex chicuilbal. Cacuubresihomak êch'ôl, chan reheb.

²⁷Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'

²⁸Quichak'oc laj Pedro ut quixye: -Kâcua', cui lâat, ye nak tinxic ajcui' lâin âcuiq'uin chiru li ha'.-

²⁸Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!'

²⁹Li Jesús quixye re: -Quim.- Ut laj Pedro qui-el chak sa' li jucub ut qui-oc chi bêc chiru li ha' re tâxic riq'uin li Jesús.

²⁹Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.

³⁰Abanan nak quixq'ue retal li câk-sut-ik', quixucuac, ut qui-oc chi subec' sa' li ha' ut quixjap re ut quixye: -¡Kâcua', chinâcolak! chan.

³⁰Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!'

³¹Ut li Jesús sa' junpât quixye' li ruk', quixchap ut quixye re: -At cuînk, inc'a' nacatpâban chi tz'akal. ¿C'a'ut nak xacuiba âch'ôl?-

³¹Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?'

³²Ut nak que'oc sa' li jucub, quich'ana li ik'.

³²Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.

³³Ut eb li cuanqueb sa' li jucub que'xcuik'ib rib chiru li Jesús ut que'xlok'oni ut que'xye re: -Relic chi yâl nak lâat li Ralal li Dios, chanqueb re.

³³Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'

³⁴Nak quicuulac li Jesús rochbeneb lix tzolom jun pac'al li palau, coxe'el sa' li na'ajej Genesaret.

³⁴Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.

³⁵Eb li cuînk cuanqueb aran ticto que'xq'ue retal nak a'an li Jesús ut que'xye resil sa' chixjunil li na'ajej a'an. Ut quilaje'xc'am li yaj riq'uin re nak tixq'uirtesiheb.Ut que'xtz'âma chiru nak tixcanabeb li yaj chixch'e'bal li rak'. Ut chixjunileb li que'ch'e'oc re li rak' quilaje'q'uira.

³⁵Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged

³⁶Ut que'xtz'âma chiru nak tixcanabeb li yaj chixch'e'bal li rak'. Ut chixjunileb li que'ch'e'oc re li rak' quilaje'q'uira.

³⁶ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.