¹Jun ch'ol eb aj tz'îb rochbeneb laj fariseo que'chal chak Jerusalén. Que'cuulac riq'uin li Jesús ut que'xye re:

¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

²-¿C'a'ut nak eb lâ tzolom neque'xk'et li chak'rab li canabanbil xbaneb li kaxe' katôn? ¿C'a'ut nak inc'a' neque'xch'aj li ruk'eb nak neque'cua'ac jo' tz'îbanbil sa' li kachak'rab? chanqueb.

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

³Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Ut lâex, ¿c'a'ut nak nequek'et li chak'rab q'uebil êre xban li Dios riq'uin xbânunquil lê najter na'leb li c'aynakex chixbânunquil?

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁴Li Dios quixye: -Cha-oxlok'i lâ na' âyucua'. Ut quixye ajcui': -Ani tixhob xna' xyucua', li jun a'an camsinbil nak tâosok'. (Ex. 20:12; 21:17)

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁵A'ut lâex nequeye cui cuan junak inc'a' naraj xtenk'anquil lix na' xyucua', li jun a'an tixye re lix na' xyucua', "ac mayejanbil chiru li Dios li c'a'ru raj târûk tatintenk'a cui'." Ut inc'a' chic tento tixtenk'a lix na' xyucua', chanquex.

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁶Jo'can nak lâex nequetz'ektâna xcuanquil li chak'rab q'uebil xban li Dios ut a' chic lê najter na'leb nequebânu.

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁷Lâex aj ca' pac'al u. Yâl ajcui' li quixye li profeta Isaías chêrix lâex nak quixtz'îba li c'a'ru quiyehe' re xban li Dios nak quixye:

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁸Li tenamit a'in niquine'xlok'oni ca'aj cui' riq'uin xtz'ûmal reheb. Moco neque'xbânu ta chi anchal xch'ôleb.

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁹Mâc'a' rajbal nak niquine'xlok'oni xban nak li tijleb li neque'xc'ut a'an yal xchak'rabeb li cuînk. (Isa. 29:13)

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹⁰Ut li Jesús quixbokeb li tenamit riq'uin ut quixye reheb: -Abihomak chêjunilex li c'a'ru tinye ut q'uehomak retal re nak têtau xyâlal.

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹¹Mâcua' li c'a'ru naxtzaca li cuînk namâco' cui'; aban li c'a'ru inc'a' us naxc'oxla sa' xch'ôl, a'an li namâco' cui'.-

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹²Que'jiloc lix tzolom riq'uin li Jesús ut que'xye re: -¿Ma xaq'ue retal nak eb laj fariseo ra xe'rec'a nak xe'rabi li âtin li xaye?-

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹³Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Chixjunil li acuîmk inc'a' aubil xban lin Yucua' cuan sa' choxa, a'an tâmich'mânk.

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁴Canabomakeb. A'aneb mutz'eb ut neque'xberesiheb li mutz'. Ut cui li mutz' neque'xberesi li rech mutz'il, chi xca'bichaleb te't'anek' sa' jul.-

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁵A'ut laj Pedro quichak'oc ut quixye: -Bânu usilal, ch'olob chiku lix yâlal li jaljôquil ru âtin a'in.-

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁶Ut li Jesús quixye re: -¿Ma toj mâc'a' ajcui' êna'leb lâex?

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁷¿Ma toj mâji' nequetau xyâlal nak chixjunil li c'a'ru naxtzaca junak, a'an moco sa' xch'ôl ta naxic? Tîc sa' xsa' naxic ut chirix a'an naxtz'ek cui'chic.

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

¹⁸Li inc'a' us na-el sa' xtz'ûmal re li junjûnk, a'an sa' lix ch'ôl nachal. Ut a'an a'in li namâco' cui'.

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

¹⁹Sa' lix ch'ôl junak nachal chak li mâus aj na'leb, li camsînc ras rîtz'in, li muxuc caxâr, li co'bêtac yumbêtac, li elk'ac, li k'abânc ut li majecuânc.

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²⁰Chixjunil li mâus aj na'leb a'in sa' xch'ôl junak nachal chak, ut a'an li namâco' cui' li junjûnk. Ut li cua'ac chi inc'a' ch'ajbil li uk'ej, mâcua' a'an li namâco' cui' li cuînk, chan.

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²¹Ut qui-el aran li Jesús ut cô sa' eb li na'ajej xcuênt Tiro ut xcuênt Sidón.

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²²Ut cuan jun li ixk aj Canaán quichal sa' li na'ajej a'an. Japjo re chixyebal: -Kâcua', Ralalat laj David, chacuuxtâna taxak cuu. Lin co' c'ajo' nak yô chi tacuasîc xban li mâus aj musik'ej, chan.

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²³A'ut li Jesús mâ jun li âtin quixye re. Ut eb lix tzolom que'nach'oc riq'uin li Jesús ut que'xye re: -Kâcua', bânu li usilal re, re nak tixcanab xjapbal re, chanqueb.

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁴Li Jesús quichak'oc ut quixye: -Mâ bar chic taklanbilin chak, ca'aj cui' riq'uineb laj Israel. Chanchaneb li carner sachenak, chan.

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁵Ut li ixk quixcuik'ib rib chiru li Jesús ut quixye cui'chic: -Kâcua', chacuuxtâna taxak cuu.-

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁶Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Inc'a' us xmak'bal xcuaheb li coc'al ut xq'uebal reheb li tz'i', chan li Jesús.

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁷Ut li ixk quichak'oc ut quixye re: -Yâl li nacaye, Kâcua', abanan eb li tz'i' neque'xxoc xc'aj xcuaheb li coc'al li nat'ane' rubel li mêx nak yôqueb chi cua'ac, chan.

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

²⁸Ut li Jesús quixye re: -Kana', lâat relic chi yâl xatau ru lix yâlal ut chi anchal âch'ôl xatpâban. Chi-uxk li c'a'ru xatz'âma, chan. Ut sa' ajcui' li hônal a'an quiq'uira lix co'.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

²⁹Qui-el chak li Jesús aran, ut quinume' chire li palau Galilea sa' xna'ajeb li mâcua'eb aj judío. Tojo'nak quitake' chiru jun li tzûl ut aran quic'ojla.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³⁰Ut que'cuulac li q'uila tenamit riq'uin. Cuanqueb nabal li yaj li que'c'ame' riq'uin. Cuanqueb li yêk rok, cuanqueb li mutz', cuanqueb li mem ut li tokol ruk'eb, ut cuanqueb ajcui' nabaleb li yaj rochbeneb. Ut cole'q'uehek' chiru li Jesús ut a' yal c'a'ru lix yajel li junjûnk, li Jesús quixq'uirtesiheb.

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³¹Jo'can nak que'sach xch'ôleb li tenamit chirilbal nak li mem neque'âtinac chic ut li tokoleb ruk' que'q'uira ut li yêkeb rokeb neque'bêc chic ut eb li mutz' ruheb neque'iloc chic. Ut que'xnima xlok'al lix Dioseb laj Israel.

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³²Ut li Jesús quixbokeb lix tzolom riq'uin ut quixye reheb: -Neque'cuil xtok'obâl ruheb li tenamit. Ac oxib cutan xchaliqueb chicuix ut mâc'a' xcuaheb. Ut inc'a' nacuaj xtaklanquileb sa' rochocheb chi inc'a' te'cua'ak. Naru neque'lub sa' be, chan.

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³³Ut eb lix tzolom que'xye re: -¿Bar takatau cua sa' li na'ajej a'in re takaq'ueheb chi cua'ac li q'uila tenamit a'in? Arin mâc'a' cuan, chanqueb.

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁴Ut li Jesús quixye reheb: -¿Jarub li caxlan cua cuan êriq'uin? chan. -Cuukub ajcui' li caxlan cua ut cuib oxib li coc' car, chanqueb re.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁵Ut li Jesús quixtaklaheb li tenamit chi c'ojlâc chiru ch'och'.

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁶Ut quixchap li cuukub chi caxlan cua ut eb li car, quixbantioxi chiru li Dios ut quixjachi. Ut quixq'ue reheb lix tzolom re nak te'xjeq'ui reheb li tenamit.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁷Que'cua'ac chixjunileb toj retal que'c'ojla xch'ôleb. Ut que'xc'ûla li qui-ela'an. Cuukub chacach nujenak li rela' xc'aj li caxlan cua li qui-ela'an.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁸Ut eb li que'cua'ac, a'aneb câhib mil chi cuînk chi mâc'a'eb sa' ajl li ixk chi moco li coc'al.Nak ac quixchak'rabiheb li tenamit, li Jesús qui-oc cui'chic sa' li jucub ut cô cui'chic jun pac'al li palau sa' li na'ajej xcuênt Magdala.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹Nak ac quixchak'rabiheb li tenamit, li Jesús qui-oc cui'chic sa' li jucub ut cô cui'chic jun pac'al li palau sa' li na'ajej xcuênt Magdala.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.