¹Ut nak quirake' chixyebal li âtin a'in, li Jesús qui-el Galilea ut cô jun pac'al li nima' Jordán sa' eb li na'ajej xcuênt Judea.

¹Ja sündis, et kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit.

²Ut quitâkêc xbaneb li q'uila tenamit ut nabaleb li yaj quixq'uirtesiheb aran.

²Ja talle järgnesid rahvahulgad, ning ta tegi nad seal terveks.

³Cuanqueb laj fariseo que'cuulac chi patz'oc riq'uin yal re xyalbal rix ut que'xye re: -¿C'a'ru nacaye lâat? ¿Ma târûk tixjach rib li cuînk riq'uin li rixakil yal riq'uin c'a'ak re ru?-

³Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid teda kiusates: 'Kas tohib oma naist minema ajada mis tahes põhjusel?'

⁴Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -¿Ma inc'a' êrilom li tz'îbanbil sa' li Santil Hu nak li Dios quiyo'obtesin chak re li cristian sa' xticlajic, cuînk ut ixk nak quixyo'obtesiheb chak?

⁴Tema aga vastas: 'Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?'

⁵Jo'can nak li cuînk tixcanab xna' xyucua' ut tixlak'ab rib riq'uin li rixakil. Ut chi xca'bichaleb junajakeb aj chic.

⁵ja ütles: 'Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.

⁶Jo'can nak moco cuibakeb ta chic. Junajakeb aj ban chic. Jo'can ut nak li ani naxlak'ab li Dios, mâ ani chic naru najachoc re, chan.

⁶Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'

⁷Ut que'xye cui'chic re li Jesús: -¿C'a'ut nak quixye laj Moisés nak târûk xyîbanquil junak li hu re nak tixjach rib li cuînk riq'uin li rixakil?-

⁷Nad ütlesid talle: 'Mispärast siis Mooses on käskinud anda lahutustunnistuse, kui tahetakse naist minema ajada?'

⁸Li Jesús quichak'oc ut quixye: -Xban nak k'axal cau êch'ôl, jo'can nak laj Moisés quixsume chêru nak târûk têjach êrib riq'uin lê rixakil. Aban moco jo'can ta chak sa' xticlajic nak li Dios quixyo'obtesiheb li cristian.

⁸Jeesus vastas neile: 'Teie kõva südame pärast lubas Mooses teid oma naist minema ajada, algul aga ei olnud see nõnda.

⁹Ut lâin tinye êre nak yalak ani tixcanab rixakil chi mâcua' xmâc yumbêtac, ut tixc'am jalan chic ixk, li jun a'an tixmux ru lix sumlajic. Ut li ani tixc'am chok' rixakil li ixk li canabanbil, li jun a'an tixmux ajcui' ru lix sumlajic, chan li Jesús.

⁹Aga mina ütlen teile: Kes iganes ajab minema oma naise muidu kui liiderdamise pärast ja abiellub teisega, rikub abielu [ja kes abiellub minema aetud naisega, rikub abielu].'

¹⁰Ut eb lix tzolom que'xye: -Cui yâl nak jo'can tâc'ulmânk, k'axal us raj nak inc'a' tixsic' rixakil li cuînk, chanqueb.

¹⁰Jüngrid ütlesid talle: 'Kui naisevõtmisega on lugu nõnda, siis on kasulikum jätta abiellumata.'

¹¹Ut li Jesús quixye reheb: -Moco chixjunileb ta neque'xc'ul xch'ôl li âtin a'in, ca'aj cui' li ani q'uebil re xban li Dios re xtaubal ru lix yâlal a'in.

¹¹Tema aga ütles neile: 'Seda sõna ei taipa igaüks, vaid ainult need, kellele antakse.

¹²Cuanqueb cuînk chalen sa' xyo'lajiqueb ac reheb nak inc'a' te'cuânk rixakil, ut cuanqueb yal pok'bileb xbaneb li rech cuînkilal re inc'a' te'cuânk rixakileb, ut cuanqueb cui'chic yal inc'a' neque'xc'ul xch'ôleb nak te'xc'am rixakil xban nak neque'xk'axtesi rib chi c'anjelac chiru li Dios. Li ani târûk tixtau ru lix yâlal a'in, chixtauhak ru, chan li Jesús.

¹²On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!'

¹³Ut chirix chic a'an cuanqueb coc'al que'c'ame' chak riq'uin li Jesús re nak tixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut tâtijok. Ut eb lix tzolom que'xk'us li que'c'amoc chak reheb li coc'al.

¹³Siis toodi Jeesuse juurde lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks. Jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁴Nak li Jesús quiril li yôqueb chixbânunquil, quixye reheb lix tzolom: -Canabomakeb chi châlc cuiq'uin li coc'al. Mêram chiruheb xban nak lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an reheb li k'uneb xch'ôl jo' li coc'al, chan.

¹⁴Aga Jeesus ütles: 'Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!'

¹⁵Ut li Jesús quixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut quitijoc. Ut chirix a'an qui-el sa' li na'ajej a'an.

¹⁵Ja ta pani oma käed laste peale. Ning läks sealt ära.

¹⁶Ut quicuulac jun li cuînk riq'uin li Jesús ut quixye re: -At châbil tzolonel, ¿C'a' raj ru us tinbânu re nak tincuêchani li junelic yu'am? chan.

¹⁶Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: 'Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?'

¹⁷Ut li Jesús quixye re: -¿C'a'ut nak nacaye châbil cue cui inc'a' nacanau anihin? Jun ajcui' li châbil cuan ut a'an li Dios. Cui tâcuaj nak tâcuânk lâ yu'am chi junelic bânu li c'a'ru naxye li chak'rab.-

¹⁷Tema ütles talle: 'Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!'

¹⁸Ut li cuînk quixye: -¿C'a'ru li chak'rab li nacaye?- Ut li Jesús quixye re: -Mâcamsi âcuas âcuîtz'in. Matmuxuc caxâr. Mat-elk'ac. Matk'aban.

¹⁸Mees küsis temalt: 'Millised?' Jeesus lausus: 'Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,

¹⁹Cha-oxlok'i lâ na' âyucua' ut chara lâ cuas âcuîtz'in jo' nak nacara âcuib lâat, chan.

¹⁹austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!'

²⁰Ut li cuînk quichak'oc ut quixye: -At tzolonel, chixjunil a'in xinbânu chalen chak sa' inca'ch'inal. ¿C'a' chic ru mâji' ninbânu?-

²⁰Noormees ütles talle: 'Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?'

²¹Quixye li Jesús re: -Cui tâcuaj nak tz'akalak re ru lâ yu'am, ayu ut c'ayi li c'a'ru cuan âcue ut si lix tz'ak li tâc'ul reheb li neba'. Ut tâcuânk âbiomal sa' choxa. Ut nak ac xabânu a'an tatchâlk ut tinâtâke, chan li Jesús re.

²¹Jeesus lausus talle: 'Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²²Ut nak quirabi a'an, li cuînk cô chi ra sa' xch'ôl xban nak nabal lix biomal cuan.

²²Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.

²³Tojo'nak quixye li Jesús reheb lix tzolom: -Relic chi yâl tinye êre, k'axal ch'a'aj chok' re junak biom nak tâoc rubel xcuanquil li Dios.

²³Siis Jeesus ütles oma jüngritele: 'Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga.

²⁴Tinye ajcui' êre nak inc'a' raj ch'a'aj nak tânumek' junak nimla xul camello sa' ru junak cûx chiru nak tâoc junak biom rubel xcuanquil li Dios.

²⁴Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.'

²⁵Ut eb lix tzolom nak que'rabi a'an, c'ajo' nak que'sach xch'ôl ut que'xye: -¿Ani put târûk tâcolek'? chanqueb.

²⁵Aga seda kuuldes jüngrid hämmastusid väga ja ütlesid: 'Kes siis küll võib pääseda?'

²⁶Ut li Jesús quixca'yaheb ut quixye reheb: -Chiru junak yal cuînk a'an mâmin târûk, abanan chiru li Dios chixjunil naru xbânunquil.

²⁶Jeesus aga ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.'

²⁷Quichak'oc laj Pedro ut quixye re: -Lâo xkacanab chixjunil li c'a'ru cuan ke xban âtâkenquil. ¿C'a'ru tâcuânk ke?-

²⁷Siis kostis Peetrus: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?'

²⁸Ut li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre nak lâin li C'ajolbej tinc'ojlâk sa' lin lok'laj c'ojaribâl sa' li ac' ruchich'och', lâex li xextâken cue, texc'ojlâk ajcui' sa' li cablaju chi c'ojaribâl re texrakok âtin sa' xbêneb li cablaju xtêpaleb laj Israel.

²⁸Aga Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.

²⁹Li ani naxcanab rochoch, ras rîtz'in, xna' xyucua', rixakil, ralal xc'ajol, malaj xch'och' sa' inc'aba' lâin, li jun a'an k'axal cui'chic nabal li tixc'ul chiru li quixcanab ut târêchani li junelic yu'am.Ut nabaleb li neque'xsic' xcuanquil anakcuan, mokon mâc'a'ak chic xcuanquileb. Ut li ani inc'a' neque'xsic' xcuanquil anakcuan, a'aneb chic li te'cuânk xcuanquil mokon, chan li Jesús.

²⁹Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.

³⁰Ut nabaleb li neque'xsic' xcuanquil anakcuan, mokon mâc'a'ak chic xcuanquileb. Ut li ani inc'a' neque'xsic' xcuanquil anakcuan, a'aneb chic li te'cuânk xcuanquil mokon, chan li Jesús.

³⁰Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.