¹Lix nimajcual cuanquilal li Dios chanchan jun li yucua'bej cuan sa' xjun cablal. Qui-el chak toj ek'ela chixsic'baleb aj c'anjel re te'c'anjelak sa' li racuîmk.

¹Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.

²Ut que'xsume c'anjelac chiru chi jun denario li cutan xtojbaleb. Ut quixtaklaheb sa' li racuîmk chi c'anjelac.

²Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.

³Ut nak qui-el cui'chic sa' belêb ôr, cuan cui'chic quixtauheb chak sa' c'ayil yal yôqueb chixbaybal rib.

³Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas

⁴Ut quixye reheb: -¿Ma inc'a' xeraj c'anjelac sa' li cuacuîmk ut texintoj chi tz'akal? chan reheb. Ut eb a'an côeb chi c'anjelac.

⁴ja ta ütles neilegi: 'Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!'

⁵Ca' sut chic cô xsic'baleb xtz'akobeb lix môs. Cô cua'leb ut cô cui'chic sa' oxib ôr.

⁵Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.

⁶Ut nak tânach'ok ôb ôr, cô cui'chic. Ut cuan cui'chic quixtauheb yôqueb chixbaybal rib. Ut quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixnumsinquil lê cutan arin chi mâc'a' lê trabaj? chan reheb.

⁶Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: 'Mis te siin kogu päeva jõude seisate?'

⁷Que'chak'oc li cuînk ut que'xye re: -Xban nak mâ ani naq'uehoc kac'anjel.- Ut li patrón quixye reheb: -¿Ma inc'a' xeraj c'anjelac lâex sa' li cuacuîmk? chan reheb.

⁷Nad ütlesid talle: 'Meid ei ole keegi palganud.' Ta ütles neile: 'Minge ka teie viinamäele!'

⁸Ut nak qui-ecuu, li patrón quixye re lix mertôm: -Bokeb laj c'anjel ut tâtojeb. Li tâtojeb xbên cua, a'aneb li toje' xe'oc, ut nak ac xatrake' xtojbaleb a'an, tojo'nak tâtojeb li xe'oc ek'ela.-

⁸Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: 'Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!'

⁹Ut nak que'chal, jun denario que'toje' cui' li junjûnk li que'oc chi c'anjelac sa' ôb ôr.

⁹Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.

¹⁰Ut que'toje' ajcui' li que'oc ek'ela. Sa' xch'ôleb a'an nak terto raj te'xc'ul chiru li que'oc ecuu. Abanan jun denario ajcui' que'xc'ul li junjûnk.

¹⁰Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.

¹¹Ut nak ac xe'xc'ul li tumin, que'oc chixcuech'bal li patrón.

¹¹Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:

¹²Ut que'xye: -Eb a'in li xe'oc mokon jun ôr ajcui' xe'c'anjelac. Ut juntak'êt lix tojbaleb xaq'ue riq'uin li xkac'ul lâo. Ut lâo xoc'anjelac chiru chixjunil li cutan ut xkacuy xtikcual li sak'e ut juntak'êt xoâtoj riq'uineb li jun ch'ôl chic li toj xe'oc ecuu.-

¹²'Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!'

¹³Ut quichak'oc li patrón ut quixye re jun reheb li que'oc xbên cua: -At cuamîg, lâin xatintoj chi tz'akal. ¿Ma inc'a' ta bi' xasume c'anjelac chi jun denario li cutan?

¹³Isand aga vastas ühele nendest: 'Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?

¹⁴C'am lâ tojbal ut ayu. Li jo' nimal xinq'ue âcue lâat, a'an ajcui' tinq'ue reheb li xe'oc mokon.

¹⁴Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!

¹⁵¿Ma inc'a' ta bi' lâin yal cue sa' xbên li c'a'ru cue? ¿C'a'ut nak nacatcakalin? ¿Ma xban nak châbilin lâin riq'uineb? chan li patrón.

¹⁵Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?'

¹⁶Jo'can nak nabaleb li cuanqueb xcuanquil anakcuan te'canâk chi mâc'a'ak xcuanquil mokon. Ut li mâc'a'eb xcuanquileb anakcuan, te'q'uehek' xcuanquileb mokon. Nabaleb li bokbileb, abanan inc'a' q'uiheb li te'xtau ru lix yâlal.

¹⁶Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]'

¹⁷Ut nak yô chi xic Jerusalén, li Jesús quirisiheb xjunes lix tzolom cablaju ut quixye reheb:

¹⁷Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:

¹⁸-Q'uehomak retal li c'a'ru tâc'ulmânk. Anakcuan yôco chi xic Jerusalén bar cui' tink'axtesîk lâin li C'ajolbej sa' ruk'eb li xbênil aj tij jo' ajcui' sa' ruk'eb laj tz'îb. Eb a'an te'xteneb câmc sa' inbên.

¹⁸'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma

¹⁹Ut tine'xk'axtesi sa' ruk'eb li mâcua'eb aj judío. Ut eb a'an tine'xhob, tine'xsac', ut tine'xcamsi chiru cruz. Abanan sa' rox li cutan tincuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, chan li Jesús.

¹⁹ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.'

²⁰Laj Jacobo ut laj Juan, a'aneb li ralal laj Zebedeo. Que'cuulac riq'uin li Jesús rochben lix na'eb. Ut li na'bej quixcuik'ib rib chiru li Jesús chixtz'âmanquil jun usilal chiru.

²⁰Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.

²¹Li Jesús quixye re: -¿C'a'ru tâcuaj tinbânu âcue?- Ut li ixk quichak'oc ut quixye re: -Ye nak eb lin yum a'in te'c'ojlâk châc'atk sa' lâ nimajcual cuanquilal, jun sa' lâ nim ut jun sa' lâ tz'e, chan.

²¹Jeesus küsis: 'Mida sa tahad?' Naine ütles talle: 'Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!'

²²Ut li Jesús quixye re: -Inc'a' nequenau xyâlal li c'a'ru yôquex chixtz'âmanquil. ¿Ma têcuy xc'ulbal li raylal li oc cue chixc'ulbal lâin? ¿Ma têcuy xnumsinquil li rahobtesîc li tinc'ul lâin?- Eb a'an que'xye: -Takacuy, chanqueb.

²²Aga Jeesus kostis: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?' Nad vastasid talle: 'Võime küll!'

²³Ut li Jesús quixye reheb: -Yâl ajcui' nak lâex têc'ul li raylal jo' li tinc'ul lâin. Ut têcuy xnumsinquil li rahobtesîc jo' li tincuy xnumsinquil lâin. Abanan li na'ajej sa' lin nim ut sa' lin tz'e mâcua' lâin tinq'uehok re li na'ajej a'an xban nak ac ch'olch'o chiru lin yucua' ani aj e tixq'ue li na'ajej a'an, chan li Jesús reheb.

²³Tema ütles neile: 'Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud.'

²⁴Ut nak que'rabi li lajêb chic lix tzolom li Jesús li c'a'ru que'xtz'âma li rîtz'ineb rib, que'po' riq'uineb.

²⁴Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.

²⁵Ut li Jesús quixbokeb riq'uin ut quixye reheb: -Lâex nequenau nak li neque'taklan sa' li ruchich'och' neque'numta sa' xbêneb li tenamit. Li nînkeb xcuanquil, a'aneb li neque'taklan.

²⁵Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: 'Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.

²⁶Abanan mâcua' jo'can têbânu lâex. Li ani târaj cuânk xcuanquil sa' êyânk, tento nak tixcubsi rib ut tâc'anjelak chêru.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

²⁷Ut li ani naraj nimâk xcuanquil sa' êyânk, tento nak tixcubsi rib ut tâc'anjelak chêru.

²⁷ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,

²⁸Lâin li C'ajolbej. Abanan inc'a' xinchal re nak te'xc'anjela cuu. Xinchal ban re tinc'anjelak chiruheb chixjunil ut re xq'uebal lin yu'am re xtojbal rix lix mâqueb chixjunileb.-

²⁸nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

²⁹Nak yôqueb chi êlc Jericó, nabaleb li tenamit que'tâken re li Jesús.

²⁹Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.

³⁰Ut cuanqueb cuibeb li mutz' chunchûqueb chire li be. Nak que'rabi nak yô chi châlc li Jesús, que'xjap re chixyebal: -Kâcua', Ralalat xc'ajol laj David. ¡Chacuuxtâna taxak ku!-

³⁰Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³¹Ut eb li tenamit que'xch'ilaheb ut que'xye reheb nak inc'a' te'chokînk. A'ut eb a'an k'axal cui'chic cau que'xjap re chixyebal: -¡Kâcua', ralalat xc'ajol laj David, chacuuxtâna taxak ku!-

³¹Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³²Quixakli li Jesús, quixbokeb ut quixye reheb: -¿C'a'ru têraj tinbânu êre? chan reheb.

³²Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³³Ut eb li mutz' que'xye: -Kâcua', takaj tâilok li xnak' ku.-Ut li Jesús quiril xtok'obâleb ru, quixch'e' li xnak' ruheb. Ut sa' junpât que'iloc li ruheb ut que'xtâke li Jesús.

³³Nemad ütlesid talle: 'Issand, et meie silmad avaneksid!'

³⁴Ut li Jesús quiril xtok'obâleb ru, quixch'e' li xnak' ruheb. Ut sa' junpât que'iloc li ruheb ut que'xtâke li Jesús.

³⁴Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.