¹Nak ac cuulaqueb re Jerusalén, que'cuulac chire li tenamit Betfagé bar cuan cui' li tzûl Olivos. Ut li Jesús quixtaklaheb cuibeb lix tzolom ut quixye reheb:

¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit

²-Ayukex sa' li ch'ina tenamit a'an. Ut nak texcuulak, têtau jun li bûr bac'bo aran cuan ral. Têhit ut têc'ameb chak cue.

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!

³Ut cui c'a'ru tâyehek' chak êre, têye re, "Li Kâcua' tâajok re li bûr ut a' que ajcui' tixtakla chak hôn", cha'akex re.

³Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'

⁴Ut chixjunil a'in quic'ulman jo' quiyehe' xban li profeta nak quixye chi jo'ca'in:

⁴Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:

⁵Ye reheb li tenamit aj Sión: -Cue' chak lê Rey xchal êriq'uin. Tûlan ut c'ojc'o chak chirix jun li bûr. Chirix jun ch'ina ral bûr xcomon li neque'îkan yô chak chi châlc.- (Zac. 9:9; Isa. 62:11)

⁵'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''

⁶Ut côeb lix tzolom ut que'xbânu jo' que'yehe' reheb xban li Jesús.

⁶Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:

⁷Que'xc'am chak li bûr rochben li ral ut que'xq'ue li rak'eb sa' xbêneb. Ut li Jesús quitake' chirix li ch'ina bûr.

⁷tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.

⁸Ut li q'uila tenamit k'axal nabaleb. Cuan li yôqueb chixhelbal lix t'icr sa' be bar tânumek' cui' li Jesús. Ut cuan li que'xyoc' chak ruk' che' ut que'xq'ue li xak sa' be.

⁸Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.

⁹Nak yô chi xic li Jesús cuan yôqueb chi xic chiru ut cuan yôqueb chi xic chirix. Japjôqueb re chixyebal: -Lok'oninbil taxak laj Colol ke, li ralal xc'ajol li rey David. Osobtesinbil taxak li yô chak chi châlc sa' xc'aba' li Kâcua' Dios. Aj Colol ke taxak li xchal chak riq'uin li Dios, chanqueb.

⁹Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'

¹⁰Ut nak cox-ocak li Jesús sa' li tenamit Jerusalén, que'xtububi rib chixjunil ut nabaleb li tenamit yôqueb chixyebal: -¿Ani a'in? chanqueb.

¹⁰Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'

¹¹Ut eb li tenamit li yôqueb chi xic chirix yôqueb chixyebal: -A'an a'in li Jesús li profeta, aj Nazaret re Galilea, chanqueb.

¹¹Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'

¹²Ut chirix chic a'an li Jesús qui-oc sa' li rochoch li Dios ut quixyolesiheb li yôqueb chi c'ayînc ut li yôqueb chi lok'oc. Quixbalk'usi lix mêxeb laj jalol ru tumin ut quixbalk'usi ajcui' lix temeb li yôqueb chi c'ayînc paloma.

¹²Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.

¹³Quixye reheb: -Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu chirix li rochoch li Dios: Li cuochoch a'in re te'tijok cui' li tenamit nak cuan. Abanan lâex xeq'ue li rochoch li Dios chok' xna'ajeb laj êlk', chan li Jesús reheb.

¹³Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'

¹⁴Ut que'c'ame' riq'uin li Jesús sa' rochoch li Dios li mutz' ut eb li yêk rok ut li Jesús quilajxq'uirtesiheb.

¹⁴Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.

¹⁵Ut eb lix bênil aj tij ut eb laj tz'îb que'ril li sachba ch'ôlej li yô chixbânunquil. Ut que'ril nak eb li sâj al japjôqueb re chixyebal sa' li rochoch li Dios: -Lok'oninbil taxak laj Colol ke, li ralal xc'ajol li rey David, chanqueb. Ut c'ajo' nak que'po' laj tij ut eb laj tz'îb.

¹⁵Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks

¹⁶Ut que'xye re li Jesús: -¿Ma yôcat chirabinquil li yôqueb chixyebal li sâj al?- Ut li Jesús quixye reheb: -Yôquin chirabinquil. ¿Ma mâ jun cua êrilom li tz'îbanbil sa' li Santil Hu li naxye chi jo'ca'in: "Eb li coc'al ut li toj neque'tu'uc neque'xq'ue xlok'al li Dios chi tz'akal"? (Sal. 8:2)

¹⁶ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'

¹⁷Ut li Jesús quixcanabeb ut qui-el sa' li tenamit ut cô toj Betania bar quihilan cui'.

¹⁷Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.

¹⁸Ut ek'ela nak yô cui'chic chi xic Jerusalén, quichal xtz'ocajic li Jesús.

¹⁸Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,

¹⁹Ut quiril jun tôn li che' higo chire li be. Nak quicuulac cuan cui' li che' quiril nak mâc'a' ru. Junes xak cuan. Quixye re li jun tôn chi higo: -Mâ jun cua chic tatûchînk, chan. Ut sa' junpât quichakic li che'.

¹⁹ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

²⁰Ut nak que'ril a'an, lix tzolom que'sach xch'ôl ut que'xye: -¿Chanru nak xchakic sa' junpât lix tônal li higo? chanqueb.

²⁰Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'

²¹Quichak'oc li Jesús ut quixye: -Relic chi yâl tinye êre nak cui têpâb chi tz'akal nak li Dios tixbânu, ut inc'a' tâcuibânk êch'ôl, târûk ajcui' têbânu jo' xinbânu lâin re li che'. Ut moco ca'aj cui' ta raj a'an têbânu. Târûk ajcui' têye re li tzûl a'in, "Elen ut cut âcuib sa' li palau" ut tâuxk ajcui' chêru.

²¹Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.

²²Ut chixjunil li c'a'ru têtz'âma nak textijok, cui têpâb nak têc'ul, tâq'uehek' êre.

²²Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'

²³Ut qui-oc cui'chic li Jesús sa' rochoch li Dios. Ut nak yô chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li tenamit, que'cuulac riq'uineb li xbênil aj tij ut que'cuulac ajcui' eb li xakabanbileb chi c'anjelac sa' li rochoch li Dios. Ut que'xye re: -¿Ani xtaklan chak âcue chixbânunquil li c'a'ru yôcat chixbânunquil? Ut, ¿ani xq'uehoc âcuanquil?-

²³Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'

²⁴Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Lâin tincuaj ajcui' patz'oc êre. Cui têsume li c'a'ru tinpatz' êre, lâin tinye êre ani xq'uehoc lin cuanquil chixbânunquil li c'a'ru ninbânu.

²⁴Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

²⁵¿Ani quitaklan chak re laj Juan chi cubsînc ha'? ¿Ma li Dios malaj ut cuînk quitaklan re? chan reheb. Eb a'an que'xc'oxla ut que'xye chi ribileb rib: -¿C'a'ru takasume cui'? Cui takaye nak a' li Dios xtaklan chak re, a'an tixye ke c'a'ut nak inc'a' xkapâb li c'a'ru quixye laj Juan.

²⁵Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

²⁶Ut cui takaye nak cuînk xtaklan chak re, te'pok' li tenamit sa' kabên ut xiu xiu chic cuânko xban nak chixjunileb neque'yehoc re nak laj Juan, a'an tz'akal profeta.-

²⁶Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'

²⁷Ut eb a'an que'chak'oc ut que'xye re li Jesús: -Lâo inc'a' nakanau, chanqueb. Ut li Jesús quixye cui'chic reheb: -Chi moco lâin tinye êre ani xq'uehoc lin cuanquil, chan reheb.

²⁷Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.

²⁸Li Jesús quixye cui'chic reheb: ¿C'a'ru nequec'oxla chirix li oc cue chixyebal? Jun li cuînk cuan cuib li ralal. Ut quicuulac riq'uin li xbên ralal ut quixye: -At cualal, tatxic anakcuan chi c'anjelac sa' li cuacuîmk.-

²⁸Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'

²⁹Quichak'oc li alalbej ut quixye: -Inc'a' nacuaj xic, chan. Abanan mokon chic quiyot'e' xch'ôl ut cô.

²⁹Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.

³⁰Ut li yucua'bej cô riq'uin li ralal jun chic ut quixtz'âma chiru a'an nak tâxic chi c'anjelac sa' li racuîmk. Ut li ralal quichak'oc ut quixye: -Cua', lâin tinxic, chan. Ut inc'a' cô.

³⁰Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.

³¹¿Ani reheb li cuib a'an xbânun re li quiraj lix yucua'? chan. Eb a'an que'chak'oc ut que'xye: -Li xbên.- Ut li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre nak eb laj titz'ol toj ut eb laj yumbêt te'oc xbên cua chêru sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios.

³¹Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!

³²Xban nak quic'ulun êriq'uin laj Juan laj Cubsihom Ha'. Quixc'ut chêru c'a'ru li tîquilal ut inc'a' quepâb. Ut eb laj titz'ol toj ut eb laj yumbêt que'xpâb. Ut lâex queril a'an ut inc'a' quiyot'e' lê ch'ôl chi moco quejal lê c'a'ux re xpâbanquil, chan.

³²Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.

³³Abihomak jun chic li jaljôquil ru âtin li oc cue xyebal: Quicuan jun yucua'bej. Quirau jun sîr li racuîmk uvas ut quixsut sa' corral. Quixyîb jun xna'aj bar te'xyatz' cui' li uvas ut quixyîb ajcui' jun ch'ina cab najt xteram re li tâc'ac'alênk re li acuîmk. Quixsiq'ueb laj ilol re li racuîmk. Ut laj êchal re cô chi najt sa' jalan tenamit.

³³Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.

³⁴Nak quicuulac xk'ehil xsic'bal ru li acuîmk, laj êchal re quixtaklaheb lix môs riq'uineb laj ilol re li acuîmk chixc'ulbal li jo' q'uial ru li racuîmk li tâtz'ak a'an.

³⁴Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.

³⁵Eb li môs que'chape' xbaneb laj ilol re li acuîmk. Quisaq'ue' li jun, li jun chic quicamsîc, ut li jun chic quicutîc chi pec.

³⁵Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.

³⁶Laj êchal re li acuîmk quixtakla cui'chic jun ch'ôleb lix môs, nabaleb chiru li quixtakla xbên cua. Ut jo'can cui'chic que'xbânu reheb.

³⁶Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.

³⁷Ut inc'a' chic quixtakla lix môs. A' chic li ralal quixtakla. "Li cualal te'x-oxlok'i" chan sa' xch'ôl. Jo'can nak quixtakla li ralal riq'uineb.

³⁷Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'

³⁸Ut nak que'ril li ralal, eb laj ilol re li acuîmk que'xye chi ribileb rib, "A'an li ralal li tâêchanînk re li na'ajej. Kachapak ut kacamsihak, ut lâo chic toêchanînk re."

³⁸Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'

³⁹Jo'can nak que'xchap. Ut que'risi sa' li na'ajej ut que'xcamsi.

³⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.

⁴⁰Ut li Jesús quixpatz' reheb li xbênil aj tij: -Nak tâc'ulûnk laj êchal re li acuîmk, ¿c'a'ru tixbânu riq'uineb laj ilol re li racuîmk nak nequeye lâex?-

⁴⁰Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'

⁴¹Que'xye re: -Inc'a' târil xtok'obâl ruheb laj ilol re li racuîmk li inc'a' useb xna'leb. Tixcamsiheb. Jalan chic tixsiq'ueb re te'ilok re li racuîmk. Ut eb a'an, sa' xk'ehil li sic'oc, te'xk'axtesi chi tz'akal li jo' q'uial li tâtz'ak a'an, chanqueb.

⁴¹Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'

⁴²Li Jesús quixpatz' reheb: -¿Ma inc'a' xeril sa' li Santil Hu li naxye chi jo'ca'in? Li pec li que'xtz'ektâna laj cablanel, a'an li k'axal lok', li quiq'ueman chok' xxuc li cab. Li Kâcua', a'an quixq'ue xlok'al li pec. Ut a'an xsachba ch'ôlej chok' ke lâo. (Sal. 118:22-23)

⁴²Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'

⁴³Jo'can nak ninye êre nak lix nimajcual cuanquilal li Dios tâmak'ek' chêru ut tâq'uehek' re jalanil tenamit ut eb a'an chic li te'pâbânk ut te'cuânk sa' tîquilal.

⁴³Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.

⁴⁴Li ani tât'anek' sa' xbên li pec a'in tixtoch'i rib. Ut cui ani sa' aj bên tât'anek' li pec a'in, xujinbil tâcanâk, chan li Jesús.

⁴⁴[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'

⁴⁵Ut eb lix bênil aj tij ut eb laj fariseo que'xtau ru nak chirixeb a'an yô chi âtinac nak quixyeheb li jaljôquil ru âtin a'in.Ut que'xc'oxla raj xchapbal li Jesús, abanan que'xucuac xbaneb li q'uila tenamit xban nak profeta nak cuan chiruheb.

⁴⁵Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.

⁴⁶Ut que'xc'oxla raj xchapbal li Jesús, abanan que'xucuac xbaneb li q'uila tenamit xban nak profeta nak cuan chiruheb.

⁴⁶Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.