¹Li Jesús quiâtinac cui'chic riq'uineb sa' jaljôquil ru âtin.

¹Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:

²Quixye reheb: Lix nimajcual cuanquilal li Dios chanchan jun li rey li quixnink'ei lix sumlajic li ralal.

²'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.

³Quixtaklaheb lix môs chixc'ambaleb chak li ac bokbileb. A'ut eb a'an inc'a' que'raj châlc.

³Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

⁴Quixtakla cui'chic jalaneb chic lix môs ut quixye reheb: -Yehomak reheb li ac bokbileb, "Ac c'ubc'u li tzacaêmk, ac xe'camsiman eb li cuacax ut chixjunil li xul li nînk xtibeleb. Ac cauresinbil chixjunil. Châlkex sa' li sumlâc," cha'akex reheb.

⁴Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!'

⁵Ut eb a'an inc'a' que'raj que'rabi ut côeb. Cuan côeb sa' xc'alebâl ut cuan côeb sa' xc'ayibâleb.

⁵Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,

⁶Ut eb li jun ch'ol chic que'xchapeb lix môs li rey, que'xrahobtesiheb ut que'xcamsiheb.

⁶mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.

⁷Ut li rey nak quirabi a'an, c'ajo' nak quijosk'o'. Quixtaklaheb lix soldado chixcamsinquil li que'camsin reheb lix môs. Ut quixtakla xc'atbal lix tenamiteb.

⁷Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.

⁸Tojo'nak quixye reheb lix môs: -Yâl nak li sumlâc ac cauresinbil. Abanan li bokbileb mâcua' ajcui' xc'ulubeb châlc sa' li sumlâc.

⁸Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.

⁹Anakcuan texxic sa' eb li be bar neque'nume' cui' li cristian. Ut têbokeb sa' li nink'e li ani têtauheb chak, chan.

⁹Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!'

¹⁰Ut côeb lix môs sa' eb li be ut que'xc'ameb sa' li nink'e li jo' q'uial que'xtau, jun chaliqueb li châbil xna'leb jo' ajcui' li inc'a' useb xna'leb. Ut quinujac li cab xbaneb li ula'.

¹⁰Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.

¹¹Ut qui-oc li rey chirilbaleb li rula'. Nak qui-oc, quiril aran jun li cuînk moco tikto ta jo' nak tiktôqueb li cuanqueb sa' li sumlâc.

¹¹Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.

¹²Li rey quixye re: -At cuamîg, ¿c'a'ut nak xat-oc chak arin chi inc'a' tiktôcat jo' neque'xtikib rib li neque'xic sa' sumlâc? chan. Ut li cuînk inc'a' quichak'oc.

¹²Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust.

¹³Ut li rey quixye reheb lix môs: -Bac'omak li rok ruk' ut cutumak sa' k'ojyîn chirix cab. Aran ut tâcuânk li yâbac ut li c'uxuxînc ruch e.

¹³Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

¹⁴Nabaleb li bokbileb aban inc'a' q'uiheb li te'xtau ru lix yâlal.

¹⁴Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.'

¹⁵Ut chirix a'an, côeb laj fariseo ut que'xc'ûb rib re rilbal chan ta na ru nak târûk nak te'xyal rix li Jesús riq'uin junak âtin re te'xjit cui'.

¹⁵Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.

¹⁶Que'xtaklaheb lix tzolom rochbeneb li neque'oquen chirix laj Herodes re nak te'âtinak riq'uin li Jesús yal re xsic'bal c'a'ru tâpaltok cui' riq'uin li râtin. Ut que'xye re: -At tzolonel, nakanau nak nacara li yâl. Ut sa' xyâlal nacac'ut chiruheb li tenamit c'a'ru naraj li Dios ut mâ ani nacaxucua ru ut inc'a' nacasiq'ueb ru li ani nacara.

¹⁶Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.

¹⁷Ye bi' ke c'a'ru nacac'oxla chirix li na'leb a'in. ¿Ma us xq'uebal li toj re laj César li Acuabej malaj inc'a'? chanqueb.

¹⁷Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?'

¹⁸Ut li Jesús quixnau nak moco anchaleb ta xch'ôl nak yôqueb chi patz'oc. Quixtau ru lix mâusilaleb ut quixye reheb: -Ex aj ca' pac'al u, ¿c'a'ut nak nequeraj xyalbal cuix?

¹⁸Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?

¹⁹C'utumak chicuu li tumin li nequextojoc cui', chan reheb. Ut que'xc'ut chiru jun li tumin.

¹⁹Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari.

²⁰Ut li Jesús quixpatz' reheb: -¿Ani aj e li jalam ûch cuan chiru li tumin a'in? Ut, ¿ani aj c'aba' li tz'îbanbil chiru? chan.

²⁰Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?'

²¹Ut que'chak'oc ut que'xye re: -Re li Acuabej, chanqueb. Ut li Jesús quixye cui'chic reheb: -Tojomak bi' re li Acuabej li c'a'ru re li Acuabej, ut tojomak re li Dios li c'a'ru re li Dios, chan.

²¹Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!'

²²Ut que'sach xch'ôl nak que'rabi li c'a'ru quixye ut que'xcanab li Jesús ut côeb.

²²Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.

²³Sa' li cutan a'an que'cuulac riq'uin li Jesús cuib oxib laj saduceo. Eb a'an inc'a' neque'xpâb nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li camenak.

²³Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

²⁴Que'xye re li Jesús: -At tzolonel, laj Moisés quixtz'îba jun li chak'rab ut quixye chi jo'ca'in: Cui junak cuînk tâcâmk ut tixcanab li rixakil chi mâc'a' ralal xc'ajol, tâc'amek' li rixakil xban li rîtz'in li camenak re nak tâcuânk ralal xc'ajol sa' xc'aba' li camenak.

²⁴'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.

²⁵Que'cuan cuukub li cuînk rîtz'ineb rib sa' kayânk. Li asbej quisumla ut nak quicam mâ jun li ralal xc'ajol quicuan. Ut li rixakil quic'ame' xban li rîtz'in li camenak re nak tâcuânk ralal xc'ajol sa' xc'aba' li camenak.

²⁵Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.

²⁶Ut li cuînk a'an quicam ajcui' ut mâ jun li ralal xc'ajol quicuan. Ut jo'can cui'chic quic'ulman toj retal nak que'cam chixjunileb li cuukub chi cuînk rîtz'ineb rib.

²⁶Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.

²⁷Ut nak ac xe'cam li cuukub chi cuînk, quicam ajcui' li ixk.

²⁷Pärast kõiki suri see naine.

²⁸Ut sa' xcuaclijiqueb li camenak chi yo'yo, nak te'cuaclîk eb a'an, ¿ani aj ixakil tâcanâk cui' li ixk a'an, xban nak li cuukub chi cuînk que'cuan chok' xbêlom? chanqueb re li Jesús.

²⁸Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.'

²⁹Nak quichak'oc, li Jesús quixye reheb: -Lâex yôquex chixbalak'inquil êrib xban nak inc'a' nequetau ru li c'a'ru naxye sa' li Santil Hu chi moco nequetau ru lix cuanquil li Dios.

²⁹Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.

³⁰Nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li camenak, chanchanakeb chic li ángel sa' choxa xban nak inc'a' te'sumlâk chi moco te'sumubânk chic.

³⁰Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.

³¹Ut chirix lix cuaclijiqueb li camenak chi yo'yo, ¿ma inc'a' êrilom sa' li Santil Hu li quixye li Dios êre chirix lix cuaclijiqueb li camenak chi yo'yo? Quixye chi jo'ca'in:

³¹Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:

³²Lâin lix Dios laj Abraham, lix Dios aj Isaac, ut lix Dios laj Jacob. Li Dios, a'an mâcua' xDioseb li camenakeb; xDioseb ban li yo'yôqueb, chan li Jesús. (Jo'can nak li Dios quixc'ut nak cuan xcuaclijiqueb chi yo'yo li camenak.)

³²Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.'

³³Ut li q'uila tenamit que'sach xch'ôleb chirabinquil lix yâlal li yô chixch'olobanquil li Jesús chiruheb.

³³Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.

³⁴Ut nak laj fariseo que'xq'ue retal nak inc'a' chic que'ru xsumenquil li Jesús laj saduceo, eb a'an chic que'xch'utub ribeb chixc'ûbanquil chanru te'xbânu.

³⁴Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.

³⁵Ut jun reheb, aj tzolol chak'rab, quipatz'oc re li Jesús yal re xyalbal rix.

³⁵Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:

³⁶-At tzolonel, chan re li Jesús, ¿Bar cuan li chak'rab li k'axal nim xcuanquil?-

³⁶'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?'

³⁷Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Li chak'rab li k'axal nim xcuanquil, a'an a'in: Târa li Kâcua' lâ Dios chi anchal âch'ôl ut chi anchal lâ cuâm ut chi anchal lâ c'a'ux.

³⁷Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!

³⁸A'an a'in li xbên chak'rab, li k'axal nim xcuanquil sa' xyânkeb chixjunil.

³⁸See ongi suurim ja esimene käsk.

³⁹Ut li xcab, chanchan ajcui' a'in: Târa lâ cuas âcuîtz'in jo' nak nacara âcuib lâat.

³⁹Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!

⁴⁰Cui nacabânu li cuib chi chak'rab a'in ac xabânu li naxye sa' chixjunil li chak'rab jo' ajcui' li yebil xbaneb li profeta, chan li Jesús.

⁴⁰Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'

⁴¹Ut nak toj ch'utch'ûqueb laj fariseo, li Jesús quixpatz' reheb:

⁴¹Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:

⁴²-¿C'a'ru nequec'oxla chirix li Cristo, li yechi'inbil xban li Dios? ¿Ani aj alal aj c'ajol nak nequeye?- Ut que'xye re: -Ralal xc'ajol li rey David.-

⁴²'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.'

⁴³Li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ut nak laj David quixye li c'a'ru quirec'a sa' xch'ôl xban li Santil Musik'ej nak quixye "Kâcua'" re li Cristo? Quixye chi jo'ca'in:

⁴³Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:

⁴⁴Li Kâcua' Dios quixye re li Kâcua' laj Colol cue, c'ojlan sa' lin nim uk' toj tinq'ueheb li xic' neque'iloc âcue rubel lâ cuanquil, chan. (Sal. 110:1)

⁴⁴Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?

⁴⁵Li rey David quixye "Kâcua'" re, usta a'an xcomoneb li ralal xc'ajol.-Ut mâ jun chic quiru chi sumênc re li Jesús. Ut chalen sa' li cutan a'an, mâ ani chic quixcacuu xch'ôl chi patz'oc re li Jesús.

⁴⁵Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?'

⁴⁶Ut mâ jun chic quiru chi sumênc re li Jesús. Ut chalen sa' li cutan a'an, mâ ani chic quixcacuu xch'ôl chi patz'oc re li Jesús.

⁴⁶Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.