¹Ut nak quirake' li Jesús chixyebal chixjunil li âtin a'in, quixye reheb lix tzolom:

¹Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:

²-Lâex nequenau nak cuib cutan chic mâ nacuulac xk'ehil li pascua re xnink'einquil chanru nak que'cole' ut que'el laj Israel sa' li tenamit Egipto. Ut lâin li C'ajolbej tink'axtesîk re nak tinq'uehek' chiru cruz.

²'Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.'

³Ut eb lix bênil aj tij ut eb laj tz'îb ut eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío que'xch'utub ribeb chiru nebâl re li rochoch lix yucua'ileb laj tij, Caifás xc'aba'.

³Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta

⁴Ut que'xc'ûb ribeb re nak te'xchap li Jesús ut re nak te'xyo'ob âtin chirix re xcamsinquil.

⁴ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.

⁵Ut que'xye chiribileb rib: -Inc'a' takachap li Jesús nak yôk li nink'e xban nak te'pok' li tenamit sa' kabên ut te'oc chi pletic kiq'uin, chanqueb.

⁵Nad ütlesid aga: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

⁶Li Jesús cuan aran Betania sa' rochoch laj Simón li saklep rix.

⁶Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,

⁷Chunchu sa' mêx nak quicuulac jun li ixk. Cuan jun ch'ina mêt yîbanbil riq'uin li tertôquil pec alabastro xc'aba'. Cuan li sununquil ban chi sa', k'axal terto xtz'ak. Li ixk quixq'ue li ban sa' xjolom li Jesús.

⁷astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.

⁸Nak que'ril a'an, eb lix tzolom que'josk'o' ut que'xye chi ribileb rib: -¿C'a'ut nak xsach li sununquil ban a'in chi mâc'a' rajbal?

⁸Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: 'Milleks küll see raiskamine?

⁹Xru raj xc'ayiman chi k'axal terto xtz'ak ut xkajeq'ui raj li tumin reheb li neba', chanqueb.

⁹Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.'

¹⁰Li Jesús quixnau li c'a'ru yôqueb chixyebal ut quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixch'i'ch'i'inquil li ixk a'in? Canabomak xcuech'inquil xban nak us li xbânu cue.

¹⁰Aga Jeesus ütles seda märgates neile: 'Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.

¹¹Li neba' junelic cuânkeb sa' êyânk. Abanan lâin moco cuânkin ta chi junelic êriq'uin.

¹¹Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.

¹²Li ixk a'in us li xbânu cue nak xq'ue li sununquil ban sa' inbên. Mâji' nincam abanan ac xinixban re lin mukbal.

¹²Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.

¹³Relic chi yâl tinye êre yalak bar tâyemânk resil li colba-ib sa' chixjunil li ruchich'och', tâyemânk ajcui' resil li c'a'ru xbânu cue li ixk a'in re xjulticanquil a'an, chan.

¹³Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.'

¹⁴Ut laj Judas Iscariote, jun reheb li cablaju chi xtzolom li Jesús, cô riq'uineb lix bênil aj tij.

¹⁴Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde

¹⁵Ut quixye reheb: -¿Jo' nimal têq'ue cue cui tink'axtesi li Jesús êre? chan reheb. Ut eb a'an que'xc'ûb nak te'xq'ue lajêb xca'c'âl chi tumin plata re.

¹⁵ja ütles: 'Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?' Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.

¹⁶Ut chalen sa' li cutan a'an, laj Judas yô chixsic'bal jok'e tixq'ue rib re nak tixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb.

¹⁶Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.

¹⁷Sa' li xbên cutan re li nink'e nak neque'xcua' li caxlan cua chi mâc'a' xch'amal, que'chal lix tzolom riq'uin li Jesús ut que'xye re: -¿Bar tâcuaj takacauresi chak li na'ajej re tâtzaca cui' li mayejanbil xul? chanqueb.

¹⁷Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: 'Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?'

¹⁸Ut li Jesús quixye reheb: -Ayukex sa' li tenamit riq'uin li cuînk li xinye êre, ut têye re, "Chan laj tzolonel nak cuulac re xk'ehil lix camic. Târaj xnumsinquil li nink'e Pascua sa' lâ cuochoch rochbeneb lix tzolom," cha'kex re li cuînk.

¹⁸Tema ütles: 'Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: 'Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!''

¹⁹Ut eb lix tzolom que'xbânu jo' que'yehe' reheb xban li Jesús ut aran que'xcauresi li nink'e.

¹⁹Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.

²⁰Ut nak qui-ecuu sa' li cutan a'an, quic'ojla li Jesús sa' mêx rochbeneb lix cablaju chi tzolom.

²⁰Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.

²¹Ut nak yôqueb chi cua'ac, li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre nak jun êre lâex tâk'axtesînk cue sa' ruk'eb li xic' neque'iloc cue, chan.

²¹Ja kui nad sõid, ütles tema: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.'

²²Ut mâc'a' jo' nak que'raho' sa' xch'ôleb. Ut chi xjunjûnkaleb que'xpatz' re: -¿Ma lâin ta bi' tink'axtesînk âcue, Kâcua'?-

²²Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: 'Ega ometi mina see ole, Issand?'

²³Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Li tâk'axtesînk cue, a'an li tixtz'a xcaxlan cua sa' li sec' li tintz'a cui' li cue lâin.

²³Tema aga vastas: 'See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.

²⁴Relic chi yâl lâin li C'ajolbej tincamsîk jo' tz'îbanbil retalil chicuix sa' li Santil Hu. Abanan raylal cuan sa' xbên li cuînk a'an li tâk'axtesînk cue. K'axal us raj chok' re li cuînk a'an nak inc'a' raj quiyo'la, chan li Jesús.

²⁴Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.'

²⁵Tojo'nak quichak'oc laj Judas li tâk'axtesînk re ut quixye: -¿Malaj ut lâin li yôcat chinyebal, at tzolonel? Ut li Jesús quixye re: -Lâat xaye âcuib.

²⁵Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: 'Olen siis mina see, rabi?' Jeesus ütles talle: 'Need on sinu sõnad.'

²⁶Ut nak yôqueb chi cua'ac, li Jesús quixchap li caxlan cua. Quixbantioxi chiru li Dios, quixjachi, tojo'nak quixjeq'ui reheb lix tzolom. Ut quixye reheb: -C'ulumak, cua'omak. A'an a'in lin tz'ejcual.-

²⁶Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: 'Võtke, sööge, see on minu ihu!'

²⁷Ut quixchap ajcui' li sec' re uc'ac ut quixbantioxi chiru li Dios ut quixq'ue reheb ut quixye reheb: -Uc'umak li cuan sa' li sec' a'in chêjunilex,

²⁷Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: 'Jooge kõik selle seest,

²⁸xban nak a'an a'in lin quiq'uel li tâhoyek' re nak tâcuyek' xmâqueb nabal chi tenamit. Ut a'an tâxakabânk xcuanquil li Ac' Contrato.

²⁸sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

²⁹Relic chi yâl tinye êre nak chalen anakcuan inc'a' chic tincuuc' lix ya'al ru li uva toj nak tâcuulak xk'ehil nak tincuuc' cui'chic cuochbenex sa' lix nimajcual cuanquilal lin Yucua', chan li Jesús.

²⁹Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.'

³⁰Nak ac xe'rake' xbichanquil jun li bich re xlok'oninquil li Dios, que'côeb sa' li tzûl Olivos.

³⁰Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

³¹Ut li Jesús quixye reheb: -Chêjunilex lâex tâch'inâk lê ch'ôl sa' inc'aba' lâin ut tinêcanab injunes chiru li k'ojyîn a'in jo' tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu: Tincanab chi camsîc laj ilol reheb li carner ut eb li carner te'xcha'cha'i ribeb. (Zac. 13:7)

³¹Siis ütles Jeesus neile: 'Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.

³²Ut nak acak xincuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak lâin xbên cua tinxic chêru lâex aran Galilea, chan li Jesús.

³²Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

³³Ut laj Pedro quichak'oc ut quixye: -Usta chixjunileb tate'xcanab, abanan lâin inc'a' tatincanab, chan.

³³Aga Peetrus kostis: 'Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!'

³⁴Ut li Jesús quixye re: -Relic chi yâl yôquin chixyebal âcue nak chiru li k'ojyîn a'in toj mâji' nayâbac laj tzo' xul nak lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu.-

³⁴Jeesus lausus talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³⁵Ut laj Pedro quixye cui'chic: -Mâ jok'e tinye nak inc'a' ninnau âcuu, usta tine'xcamsi âcuochben, chan. Ut jo'can ajcui' que'xye chixjunileb lix tzolom.

³⁵Peetrus ütles talle: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.

³⁶Li Jesús quicuulac rochbeneb lix tzolom sa' li na'ajej Getsemaní. Ut quixye reheb lix tzolom: -C'ojlankex cuan arin roybeninquil nak tinxic chi tijoc toj le', chan.

³⁶Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: 'Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!'

³⁷Ut quixc'am chirix laj Pedro jo'queb ajcui' li cuib chi ralal laj Zebedeo. Ut li Jesús qui-oc chi rahoc sa' xch'ôl ut c'ajo' nak tâyot'ek' xch'ôl.

³⁷Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁸Ut quixye reheb: -Cuan jun raylal sa' inch'ôl ut yô chinyot'bal. Inc'a' chic nincuy nak nacuec'a. Canâkex arin ut yo'lenkex cuochben, chan.

³⁸Siis ta ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!'

³⁹Ut quibêc chic ca'ch'in li Jesús ut quixhupub rib sa' ch'och' ut quitijoc. Ut quixye: -At inYucua', cui ta naxq'ue rib, inc'a' raj tinc'ul li raylal a'in. Abanan chi-uxmânk li c'a'ru nacacuaj lâat ut mâcua' li nacuaj lâin.-

³⁹Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: 'Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!'

⁴⁰Ut nak quisuk'i riq'uineb lix tzolom, quixtauheb chi cuârc. Ut quixye re laj Pedro: -¿Ma toj yôquex chi cuârc? ¿Ma inc'a' xru xexyo'lec jun ôrak cuochben?

⁴⁰Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: 'Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?

⁴¹Chexyo'lek ut chextijok re nak inc'a' têq'ue êrib chi âlêc. Lâex nequeraj raj xbânunquil li us, abanan êjunes inc'a' texrûk, chan.

⁴¹Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

⁴²Ut li Jesús cô cui'chic xca' sut chi tijoc ut quixye: -At inYucua', cui ta naxq'ue rib nak inc'a' raj tinc'ul li raylal a'in, abanan chi-uxmânk li c'a'ru nacacuaj lâat.-

⁴²Ta läks teist korda ära ja palvetas: 'Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!'

⁴³Ut nak quisuk'i cui'chic li Jesús, quixtauheb cui'chic chi cuârc lix tzolom xban nak mâ ca'ch'in lix cuaraheb.

⁴³Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.

⁴⁴Quixcanabeb ut cô cui'chic chi tijoc rox sut ut jo'can cui'chic quixtz'âma chiru li Dios.

⁴⁴Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.

⁴⁵Tojo'nak quichal cui'chic riq'uineb lix tzolom ut quixye reheb: -¿Ma toj yôquex chi cuârc? Tz'akalak li hilânc xebânu. Ac xtau xk'ehil nak lâin li C'ajolbej tink'axtesîk sa' ruk'eb laj mâc.

⁴⁵Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: 'Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴⁶Cuaclinkex anakcuan, yo'keb; cue' chak li tâk'axtesînk cue sa' ruk'eb li xic' neque'iloc cue, chan.

⁴⁶Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴⁷Toj yô ajcui' chi âtinac li Jesús nak cox-êlk laj Judas. A'an jun reheb li cablaju. Nabal que'chal rochben taklanbileb chak xbaneb li xbênil aj tij ut xbaneb laj c'amol be sa' xyânkeb laj judío. Cuanqueb xch'îch' ut cuanqueb xche'.

⁴⁷Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.

⁴⁸Li tâk'axtesînk re ac xc'ûb chak rib riq'uineb c'a'ru li retalil li tixc'ut. Quixye reheb: -Li ani tincuutz' ru, a'an li têchap.-

⁴⁸Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: 'See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!'

⁴⁹Ut laj Judas cô chi junpât riq'uin li Jesús ut quixye re: -¿Chan xacuil, at tzolonel?- ut quirutz' ru.

⁴⁹Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: 'Tere, rabi!' ning andis talle suud.

⁵⁰Ut li Jesús quixye re: -Cuamîg, ¿c'a'ru âcuajom arin?- Tojo'nak que'nach'oc riq'uin li Jesús ut que'xchap.

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Sõber, milleks sa siin oled?' Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁵¹Ut jun reheb li rochben li Jesús quirisi chak lix ch'îch' ut quixch'ot lix xic lix môs li xbênil aj tij.

⁵¹Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁵²Tojo'nak quiyehe' re xban li Jesús: -Q'ue lâ ch'îch' sa' lix na'aj xban nak chixjunileb li neque'pletic riq'uin ch'îch', riq'uin ch'îch' ajcui' te'osok'.

⁵²Siis ütles Jeesus talle: 'Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!

⁵³¿Ma inc'a' nacanau nak naru tintz'âma chiru lin Yucua' ut a'an tixtakla raj chak anakcuan anakcuan q'uila ok'ob chi ángel chincolbal?

⁵³Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?

⁵⁴Abanan cui tixtakla raj chak eb li ángel, ¿chan raj ru nak tâtz'aklok ru li tz'îbanbil sa' li Santil Hu, li naxye nak jo'ca'in tento tâc'ulmânk? chan li Jesús.

⁵⁴Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?'

⁵⁵Ut sa' li hônal a'an li Jesús quixye reheb li q'uila tenamit, -¿Ma lâin ta bi' aj êlk' nak xexchal chinchapbal riq'uin che' ut riq'uin ch'îch'? Rajlal cutan ninc'ojla sa' êyânk chêtzolbal sa' li rochoch li Dios ut inc'a' quinêchap aran.

⁵⁵Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!'

⁵⁶Abanan chixjunil a'in x-uxman re nak tâtz'aklok ru li Santil Hu tz'îbanbil xbaneb li profeta. Tojo'nak que'êlelic chixjunileb lix tzolom ut que'xcanab xjunes li Jesús.

⁵⁶Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.

⁵⁷Ut li Jesús quic'ame' riq'uin laj Caifás, lix yucua'ileb laj tij. Aran ch'utch'ûqueb laj tz'îb ut eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío.

⁵⁷Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.

⁵⁸Ut laj Pedro chi najt yô chak chixtâkenquil li Jesús ut quicuulac toj chi ru'uj nebâl sa' rochoch lix yucua'ileb laj tij. Qui-oc aran ut quic'ojla sa' xyânkeb laj c'ac'alenel re nak târil c'a'ru tâcanâk cui'.

⁵⁸Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.

⁵⁹Ut eb li xbênil aj tij ut eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío ut chixjunileb li neque'tz'iloc âtin yôqueb chixsic'bal chanru nak te'xyo'ob junak âtin chirix li Jesús re nak târûk te'xk'axtesi chi camsîc.

⁵⁹Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,

⁶⁰Abanan inc'a' que'xtau usta nabal chi testigo aj tic'ti'eb cuanqueb aran. Toj que'cuulac cuib chic li testigo aj tic'ti'eb, tojo'nak que'xtau chanru te'xjit cui'.

⁶⁰ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,

⁶¹Li cuib a'an que'xye: -Jo'ca'in quixye li cuînk a'in, "Lâin târûk tinjuc' li rochoch li Dios ut chiru oxib cutan tinyîb cui'chic", chan.

⁶¹kes ütlesid: 'Tema on lausunud: 'Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.''

⁶²Ut quixakli lix yucua'ileb laj tij ut quixye re li Jesús: -¿C'a'ru nacaye lâat? ¿Ma mâc'a' nacaye chirix li yôqueb chixyebal châcuix?-

⁶²Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶³Ut li Jesús mâ jun li âtin quixye. Ut li xyucua'ileb aj tij quixye cui'chic re: -Sa' xc'aba' li yo'yôquil Dios tâye ke cui lâat li Cristo, li Ralal li Dios.-

⁶³Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: 'Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?'

⁶⁴Ut li Jesús quixye re: -Yâl li xaye lâat. Ut tinye ajcui' êre nak chalen anakcuan tinêril lâin li C'ajolbej nak c'ojc'ôkin sa' xnim uk' li nimajcual Dios ut tinêril ajcui' nak yôkin chak chi châlc cui'chic sa' li chok sa' choxa, chan.

⁶⁴Jeesus vastas talle: 'Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.'

⁶⁵Nak quirabi a'an, li xyucua'ileb laj tij quixpej li rak' xban xjosk'il ut quixye: -A'an xjuntak'êta rib riq'uin li Dios. ¿C'a' chic ru aj e nak toj te'xye ke c'a'ru lix mâc? Ac xerabi nak xjuntak'êta rib riq'uin li Dios.

⁶⁵Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!

⁶⁶¿C'a'ru nequeye? ¿Ma cuan xmâc malaj inc'a'? chan. Ut que'chak'oc ut que'xye: -Cuan xmâc ut xc'ulub nak tâcamsîk.-

⁶⁶Mis teie arvate?' Aga nemad kostsid: 'Tal on surmasüü!'

⁶⁷Tojo'nak cuan que'chûban re sa' ru. Ut cuan que'sac'oc re ut cuan que'pak'len re chi ruk'eb.

⁶⁷Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga

⁶⁸Ut que'xye re: -At Cristo, ye ke ani xsac'oc âcue, chanqueb.

⁶⁸ja ütlesid: 'Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁹Laj Pedro cuan chirix cab c'ojc'o chi ru'uj nebâl. Quicuulac jun li ixk, xmôs li xyucua'ileb laj tij. Quixye re laj Pedro: -Lâat jun reheb li xe'ochbenin re li Jesús aj Galilea.-

⁶⁹Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: 'Ka sina olid galilealase Jeesusega.'

⁷⁰Laj Pedro quitic'ti'ic chiruheb chixjunileb ut quixye: -Lâin inc'a' ninnau ru ani nacaye, chan.

⁷⁰Aga tema salgas kõigi ees: 'Ma ei mõista, mida sa räägid!'

⁷¹Ut jun chic li ixk qui-iloc re nak yô chi êlc chire li cab. Ut quixye reheb li cuanqueb aran: -Li cuînk a'in, a'an jun qui-ochbenin re li Jesús aj Nazaret.

⁷¹Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: 'Tema oli naatsaretlase Jeesusega.'

⁷²Ut laj Pedro quitic'ti'ic cui'chic xca' cua. Quixpatz' xc'aba' li Dios ut quixye: -Inc'a' ninnau ru li cuînk a'an, chan.

⁷²Ja taas salgas ta vandega: 'Ma ei tunne seda inimest!'

⁷³Ut junpâtak chican, li cuanqueb aran que'jiloc riq'uin laj Pedro ut que'xye re: -Relic chi yâl nak lâat xcomoneb xban nak lâ cuâtinobâl nac'utuc re nak lâat aj Galilea.-

⁷³Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: 'Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.'

⁷⁴Ut laj Pedro qui-oc chi majecuânc ut quixye riq'uin juramento: -Inc'a' ninnau ru li cuînk a'an, chan. Ut sa' ajcui' li hônal a'an quiyâbac laj tzo' xul.Ut sa' junpât quinak sa' xch'ôl laj Pedro li âtin li quiyehe' re xban li Jesús, "Nak toj mâji' nayâbac laj tzo' xul, lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu." Ut laj Pedro mâ c'ajo' nak quiyot'e' xch'ôl. Qui-el chirix cab ut c'ajo' nak quiyâbac.

⁷⁴Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest!' Ja kohe laulis kukk

⁷⁵Ut sa' junpât quinak sa' xch'ôl laj Pedro li âtin li quiyehe' re xban li Jesús, "Nak toj mâji' nayâbac laj tzo' xul, lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu." Ut laj Pedro mâ c'ajo' nak quiyot'e' xch'ôl. Qui-el chirix cab ut c'ajo' nak quiyâbac.

⁷⁵ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: 'Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.' Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.