¹Ut nak quisakêu, que'xch'utub ribeb chixjunileb lix bênil aj tij ut eb laj c'amol be sa' xyânkeb laj judío. Que'xc'ûb rib chanru te'xbânu re nak tâcamsîk li Jesús.

¹Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,

²Que'xc'am li Jesús chi bac'bo ut que'xk'axtesi sa' ruk' laj Pilato li acuabej.

²ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.

³Ut laj Judas li quik'axtesin re li Jesús, c'ajo' nak quiyot'e' xch'ôl riq'uin li quixbânu nak quiril nak quitenebâc câmc sa' xbên li Jesús. Quixk'ajsi li lajêb xca'c'âl chi tumin plata reheb lix bênil aj tij ut reheb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío.

³Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi,

⁴Quixye reheb: -Xinmâcob nak xink'axtesi êre li cuînk a'in xban nak mâc'a' xmâc, chan. A'ut eb a'an que'xye re: -¿C'a' takaj re lâo? Il c'a'ru tâbânu.-

⁴öeldes: 'Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.' Nemad aga vastasid: 'Mis see meie asi on? Vaata ise!'

⁵Ut laj Judas quixcut li tumin sa' rochoch li Dios. Ut cô ut quixyatz' rib.

⁵Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese üles.

⁶Ut eb lix bênil aj tij que'xxoc li tumin ut que'xye: -Inc'a' us xq'uebal li tumin a'in sa' xcaxil lix mayej li rochoch li Dios xban nak xtz'ak xyu'am li cuînk.-

⁶Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates: 'Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.'

⁷Ut que'xc'ûb ru nak te'xlok' jun li ch'och' re te'mukek' cui' li jalaneb xtenamit. Ut chiru li tumin a'an que'xlok' li na'ajej a'an riq'uin laj pac'onel.

⁷Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.

⁸Jo'can nak chalen anakcuan quicana chok' xc'aba' li na'ajej a'an "Lok'bil riq'uin Quic'."

⁸Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.

⁹Ut riq'uin a'in quitz'akloc ru li quixye li profeta Jeremías nak quixye:

⁹Siis läks täide, mis prohvet Jeremija kaudu on räägitud: 'Ja nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud,

¹⁰Ut que'xchap li lajêb xca'c'âl chi tumin plata, xtz'ak li quik'axtesîc. Lix tz'ak a'an li tenebanbil sa' xbên xbaneb laj Israel. Ut chiru li tumin a'an que'xlok' jun li ch'och' riq'uin laj pac'onel, jo' quiyehe' cue xban li Kâcua'. (Zac. 11:12-13)

¹⁰ja andsid need potissepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud.'

¹¹Que'xc'am li Jesús ut que'xxakab chiru laj Pilato li acuabej. Ut laj Pilato quixpatz' re: -¿Ma lâat lix Reyeb laj judío?- Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Yâl li xaye nak lâin.-

¹¹Jeesus pandi aga seisma maavalitseja ette, ja maavalitseja küsis temalt: 'Sina oled siis juutide kuningas?' Aga Jeesus lausus: 'Need on sinu sõnad.'

¹²Ut nak yô xjitbal xbaneb lix bênil aj tij ut eb li neque'c'amoc be chiruheb laj judío, chi tîc inc'a' quichak'oc.

¹²Ent ülempreestrite ja vanemate kaebuste peale tema kohta ei vastanud Jeesus midagi.

¹³Ut laj Pilato quixye re: -¿Ma inc'a' nacacuabi jo' q'uial li yôqueb chixyebal châcuix?-

¹³Siis ütles Pilaatus talle: 'Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?'

¹⁴Aban li Jesús mâ jun li âtin quixye re tixcol rib ut riq'uin a'an quisach xch'ôl laj Pilato.

¹⁴Tema ei vastanud talle selle peale ainsatki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.

¹⁵Rajlal chihab sa' li nink'e Pascua li acuabej narach'ab junak li prêx a' yâl ani te'raj li tenamit tâach'abâk jo' c'aynakeb xbânunquil.

¹⁵Maavalitsejal oli aga tava vastu pühi lasta vabaks üks vang, keda rahvahulk tahtis.

¹⁶Sa' eb li cutan a'an cuan sa' tz'alam jun li cuînk na'no ru chi us, aj Barrabás xc'aba'.

¹⁶Tollal oli vangide seas Barabase-nimeline kurikuulus mees.

¹⁷Ut nak ch'utch'ûqueb li q'uila tenamit, laj Pilato quixpatz' reheb: -¿Ani têraj tincuach'ab? ¿Ma laj Barrabás, malaj ut li Jesús li Cristo neque'xye re? chan laj Pilato.

¹⁷Kui nad nüüd koos olid, küsis Pilaatus neilt: 'Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks nimetatud Jeesuse?'

¹⁸Laj Pilato naxnau nak xban xcakaleb xch'ôl li xbênil aj tij nak que'xk'axtesi li Jesús sa' rakleb âtin.

¹⁸Ta ju teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.

¹⁹Nak laj Pilato c'ojc'o sa' lix na'aj li narakoc cui' âtin, li rixakil quixtakla xyebal re: -Mâc'a' tâbânu re li cuînk a'an xban nak mâc'a' xmâc. Sa' xc'aba' a'an nak k'axal ra xinmatq'ue chi k'ek, chan.

¹⁹Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: 'Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!'

²⁰Ut eb li xbênil aj tij ut eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío que'xtacchi'i li q'uila tenamit re nak te'xye nak a' laj Barrabás li tâach'abâk, ut a' li Jesús tâcamsîk.

²⁰Ülempreestrid ja vanemad keelitasid aga rahvahulki, et need nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.

²¹Ut li acuabej quixpatz' reheb: -¿Bar cuan reheb li cuib a'in têraj tincuach'ab?- Ut eb a'an que'xye: -A' laj Barrabás, chanqueb.

²¹Maavalitseja küsis veel kord: 'Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?' Nemad vastasid: 'Barabase!'

²²Quixye laj Pilato reheb: -Ut, ¿c'a' put ru târûk tinbânu lâin riq'uin li Jesús, li Cristo neque'xye re?- Ut chixjunileb que'xye: -¡Chiq'uehek' chiru cruz!-

²²Pilaatus küsis neilt: 'Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda nimetatakse Messiaks?' Nad kõik ütlesid: 'Löödagu risti!'

²³Ut li acuabej quixye reheb: -¿C'a'ut? ¿C'a'ru tz'akal xmâc êre?- Ut eb a'an k'axal cau cui'chic que'xjap re chixyebal: -¡Chiq'uehek' chiru cruz!-

²³Aga tema lausus: 'Miks nii, mis halba on ta siis teinud?' Rahvahulk karjus aga veel valjemini: 'Löödagu risti!'

²⁴Ut laj Pilato quiril nak inc'a' qui-el chi us li quiraj xbânunquil ut quixq'ue retal nak k'axal cui'chic nak que'po' xch'ôl li tenamit. Tojo'nak quixtakla xc'ambal lix ha' re xch'ajbal li ruk' chiruheb li tenamit ut quixye: -Mâc'a' inmâc lâin riq'uin xcamic li cuînk a'in li mâc'a' xmâc. Lâex chic yal êre sa' xbên, chan.

²⁴Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga ees oma käsi, öeldes: 'Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!'

²⁵Ut chixjunileb li tenamit que'chak'oc ut que'xye: -Sa' kabên lâo ut sa' xbêneb li kalal kac'ajol chicanâk xtojbal rix lix camic, chanqueb.

²⁵Ja kogu rahvas kostis talle: 'Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!'

²⁶Tojo'nak laj Pilato quirach'ab laj Barrabás chiruheb li tenamit. Ut quixtakla xsac'bal li Jesús riq'uin tz'ûm ut quixk'axtesi sa' ruk'eb li soldado re nak te'xq'ue chiru cruz.

²⁶Siis ta laskis neile vabaks Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.

²⁷Ut eb lix soldado li acuabej que'xc'am li Jesús sa' li pôpol ut que'xch'utub ribeb chixjunileb li soldado ut que'xsut li Jesús.

²⁷Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta ja kogusid tema kallale terve väesalga.

²⁸Que'risi li rak' ut que'xq'ue jun caki t'icr chirix jo' neque'rocsi li rey.

²⁸Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase mantli.

²⁹Ut que'xtz'ul jun li corona riq'uin q'uix ut que'xq'ue sa' xjolom. Ut sa' xnim uk' que'xq'ue jun li che'. Ut que'xcuik'ib ribeb chiru ut que'retz'u ut que'xye: -Sahak taxak sa' âch'ôl, at xReyeb laj judío, chanqueb re.

²⁹Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: 'Tervist, juutide kuningas!'

³⁰Quilaje'xchûba, ut que'xchap li che' ut riq'uin a'an que'xsac' sa' xjolom.

³⁰Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.

³¹Ut nak ac xe'xtacuasi, que'risi li t'icr li cuan chirix. Ut que'xq'ue cui'chic li rak' chirix. Tojo'nak que'xc'am re nak te'xq'ue chiru cruz.

³¹Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta ära ristilöömiseks.

³²Ut nak yôqueb chi xic, que'xc'ul jun li cuînk aj Simón xc'aba', Cirene xtenamit. Eb li soldado que'xmin ru a'an chixpakonquil lix cruz li Jesús.

³²Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda nad sundisid kandma Jeesuse risti.

³³Ut que'cuulac sa' li na'ajej Gólgota xc'aba'. Chi jalbil ru naraj naxye: Xna'aj Xbakel Xjolom Camenak.

³³Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealuu paigaks -,

³⁴Ut que'xq'ue vino re li Jesús yubil riq'uin c'ahil ban re xcotzbal li raylal, abanan nak quixyal, inc'a' quiruc'.

³⁴andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.

³⁵Ut mokon nak ac que'xq'ue chiru cruz, eb li soldado que'bûlic chirix li rak' re rilbal ani na tâêchanînk re li rak'. Jo'ca'in quitz'akloc ru li yebil xban li profeta nak quixye: Que'xjeq'ui chi ribileb rib li cuak' ut que'bûlic chirix lin t'icr. (Sal. 22:18)

³⁵Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel

³⁶Que'c'ojla aran ut que'oc chixc'ac'alenquil li Jesús.

³⁶ja istusid maha ning valvasid teda seal.

³⁷Sa' xbên li cruz que'xq'ue jun retalil c'a'ut nak que'xcamsi ut naxye: A'an a'in li Jesús, lix Reyeb laj judío.

³⁷Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: 'See on Jeesus, juutide kuningas.'

³⁸Ut cuib aj êlk' que'q'uehe' chiru cruz rochben, jun sa' xnim ut jun sa' xtz'e.

³⁸Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.

³⁹Ut eb li tenamit yôqueb chi numec' aran, que'xhob li Jesús ut neque'rec'asi xjolomeb.

³⁹Möödujad aga parastasid teda päid vangutades:

⁴⁰Ut que'xye: -¿Ma mâcua' ta bi' lâat li cat-ajoc re xjuc'bal rochoch li Dios, ut yal chiru oxib cutan raj xayîb cui'chic? Xacol raj âcuib. Cui yâl nak lâat Ralalat li Dios, cuben chak chiru li cruz, chanqueb.

⁴⁰'Sina, kes lammutad templi ja kolme päevaga üles ehitad, päästa iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!'

⁴¹Jo'can ajcui' eb li xbênil aj tij yôqueb chixhobbal li Jesús rochbeneb laj tz'îb ut eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío.

⁴¹Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega:

⁴²Ut que'xye: -Jalan chic xcoleb ut a'an inc'a' naru naxcol rib xjunes. Cui yâl nak a'an xReyeb laj judío, chicubek chak chiru li cruz anakcuan ut topâbânk chiru.

⁴²'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse!

⁴³Cau xch'ôl riq'uin li Dios. Chicolek' anakcuan cui narahe' xban li Dios xban nak naxye nak a'an Ralal li Dios, chanqueb.

⁴³Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.'

⁴⁴Ut jo'can eb ajcui' laj êlk' li que'q'uehe' chiru cruz rochben, yôqueb chixhobbal.

⁴⁴Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud teeröövlid.

⁴⁵Tuktu cua'leb nak quik'ojyîno' sa' chixjunil li ruchich'och' ut toj sa' oxib ôr re ecuu quicutano' cui'chic.

⁴⁵Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.

⁴⁶Ut ca'ch'in chic mâ oxib ôr nak quiâtinac li Jesús chi cau xyâb xcux ut quixye: -Elí, Elí, ¿lama sabactani?- Chi jalbil ru naraj naxye: At inDios, at inDios, ¿c'a'ut nak xinâcanab injunes?

⁴⁶Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: 'Elii, elii, lemaa sabahtani?' - see tähendab: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'

⁴⁷Nak que'rabi li c'a'ru quixye li cuanqueb aran, cuan li que'yehoc: -Abihomak, yô chixbokbal li profeta Elías, chanqueb.

⁴⁷Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: 'See hüüab Eelijat appi!'

⁴⁸Ut jun sa' xyânkeb cô sa' ânil ut coxtz'a chak jun li esponja sa' vinagre ut quixtaksi chi ru'uj jun li che' ut quixq'ue sa' re li Jesús re târuc'.

⁴⁸Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.

⁴⁹Ut li jun ch'ôl chic que'xye: -Kilak cuan ma tâchâlk na laj Elías chixcolbal, chanqueb.

⁴⁹Aga teised rääkisid: 'Noh olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda päästma!'

⁵⁰A'ut li Jesús quixjap cui'chic re chi cau ut qui-el xch'ôl.

⁵⁰Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.

⁵¹Ut li t'icr li cuan chok' tas sa' li Santil Na'ajej sa' li rochoch li Dios quik'iche' sa' xyi. Quiticla chak takec' ut toj tak'a coxrake' lix k'ichilal. Ca' jachal qui-el. Qui-ec'an li ch'och' ut eb li sakônac quilaje'itz'e'.

⁵¹Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ja kaljud murdusid

⁵²Quilaje'teli li que'muke' cui' li camenak ut nabaleb li tîqueb xch'ôl que'cuacli cui'chic chi yo'yo.

⁵²ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid

⁵³Ut mokon chic nak li Jesús ac xcuacli cui'chic chi yo'yo, que'el chak sa' lix muklebâl ut que'oc sa' li santil tenamit Jerusalén ut nabal chi aj u que'xc'utbesi cui' ribeb.

⁵³ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.

⁵⁴Ut li capitán rochbeneb li yôqueb chi c'ac'alênc re li Jesús, que'rec'a li hîc ut que'xq'ue retal li c'a'ru yô chi c'ulmânc. Mâ c'ajo' nak que'xucuac ut que'xye: -Relic chi yâl nak li cuînk a'in tz'akal Ralal li Dios.-

⁵⁴Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: 'Tõesti, see oli Jumala Poeg!'

⁵⁵Ut cuanqueb ajcui' ixk yôqueb chak chi iloc chi najt. Eb a'an toj Galilea que'xtâke chak li Jesús ut que'c'anjelac chiru.

⁵⁵Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,

⁵⁶Sa' xyânkeb a'an cuanqueb lix María aj Magdala, ut lix María xna'eb laj Jacobo ut laj José, ut lix na'eb li ralal laj Zebedeo.

⁵⁶nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.

⁵⁷Ac yô chi oc k'ojyîn nak quicuulac aran bar que'xcamsi cui' li Jesús jun li cuînk biom, aj José xc'aba'. Arimatea xtenamit. A'an xtzolom ajcui' li Jesús nak quicuan.

⁵⁷Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.

⁵⁸Li cuînk a'in cô riq'uin laj Pilato ut quixtz'âma chiru nak tâq'uehek' re lix tz'ejcual li Jesús re nak tixmuk. Ut laj Pilato quixtakla xk'axtesinquil re.

⁵⁸See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.

⁵⁹Ut laj José quixc'am li camenak ut quixlan sa' jun li ac' t'icr lino.

⁵⁹Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse

⁶⁰Ut quixq'ue sa' jun li ac' muklebâl. Re raj a'an li muklebâl nak quiyîbâc sa' jun sakônac. Ut quixbalk'usi jun nimla pec chire li muklebâl ut cô.

⁶⁰ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.

⁶¹Ut cuanqueb aran lix María aj Magdala ut lix María jun chic. C'ojc'ôqueb aran chi xca'yabâl li muklebâl.

⁶¹Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.

⁶²Jo' cuulajak chic, nak ac xnume' lix cutanquil li cauresînc re li hilobâl cutan, que'xch'utub ribeb li xbênil aj tij rochbeneb laj fariseo. Que'côeb riq'uin laj Pilato.

⁶²Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku

⁶³Ut que'xye re: -Kâcua', xjultico' ke li âtin quixye laj balak' nak toj yo'yôk. Quixye nak sa' rox li cutan tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo.

⁶³ja ütlesid: 'Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: 'Mina ärkan kolme päeva pärast üles.'

⁶⁴Takla xq'uebal retal chi us li muklebâl toj tânumek' li oxib cutan. Mâre te'châlk lix tzolom chi k'ek chirelk'anquil li camenak ut te'xye reheb li tenamit, "Xcuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak." Ut k'axal cui'chic ch'a'aj toêlk lâo chiru li xkac'ul xbên cua.

⁶⁴Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.'

⁶⁵Ut laj Pilato quixye reheb: -Cue'queb jun ch'ûtal chi soldado. Ayukex rochbeneb ut q'uehomak retal nak te'xbânu chi us. Lâex nequenau chanru têbânu, chan.Ut côeb ut que'xtz'ap chi us li muklebâl ut que'xq'ue retalil li pec ut que'xcanab li soldado aran chixc'ac'alenquil li muklebâl.

⁶⁵Pilaatus lausus neile: 'Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!'

⁶⁶Ut côeb ut que'xtz'ap chi us li muklebâl ut que'xq'ue retalil li pec ut que'xcanab li soldado aran chixc'ac'alenquil li muklebâl.

⁶⁶Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.