¹Lâin laj Pablo laj c'anjel chiru li Kâcua' Jesucristo. Sic'bil chak cuu xban li Dios chok' x-apóstol ut taklanbilin chixyebal resilal li colba-ib.

¹Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi,

²Li Dios quixyechi'i li colba-ib a'in chalen chak najter ut eb li profetas que'xtz'îba retalil sa' li Santil Hu.

²mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud

³A'an a'in resilal li Kâcua' Jesucristo li Ralal li Dios. Li Kâcua' Jesucristo tz'akal cuînk xban nak quiyo'la arin sa' ruchich'och' riq'uin jun reheb li ralal xc'ajol laj David.

³oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost,

⁴Li Kâcua' Jesucristo a'an tz'akal Dios. Numtajenak lix santilal. Riq'uin lix nimal xcuanquil, li Dios quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak re xc'utbal chiku nak a'an tz'akal Ralal li Dios.

⁴ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,

⁵Sa' xc'aba' li Kâcua' Jesucristo q'uebilin chok' apóstol xban li Dios re xch'olobanquil xyâlal chiruheb li tenamit yalak bar re nak te'xpâb li Jesucristo ut te'xbânu li c'a'ru naraj.

⁵kelle käest ma olen saanud armu ja apostliameti, et äratada kuulekust usule tema nime auks kõikide rahvaste seas,

⁶Jo'can ajcui' lâex sic'bil ajcui' êru, ut lâex chic ralal xc'ajol li Kâcua' Jesucristo.

⁶kelle seas teiegi olete Jeesuse Kristuse kutsutud -

⁷Yôquin chi tz'îbac êriq'uin lâex li cuanquex aran sa' li tenamit Roma. Rarôquex ut bokbilex xban li Dios ut lâex aj santil pâbanel. Li usilal ut li tuktûquilal chi cuânc êriq'uin xban li Dios Acuabej ut xban li Kâcua' Jesucristo.

⁷kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

⁸Xbên cua ninbantioxi chiru li Dios sa' xc'aba' li Kâcua' Jesucristo xban nak yalak bar na-abiman resil nak tz'akal nequepâb li Cristo.

⁸Esmalt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, sest teie usust räägitakse kogu maailmas.

⁹Ninc'anjelac chiru li Dios ut chi anchal inch'ôl ninye resil li Kâcua' Jesucristo li Ralal li Dios. Li Dios naxnau nak junelic yôquin chi tijoc chêrix.

⁹Jumal, keda ma oma vaimus teenin, kuulutades evangeeliumi tema Pojast, on ju minu tunnistaja, kuidas ma lakkamatult meenutan teid

¹⁰Cui li Dios naxq'ue cue, chi sêb tincuulak êriq'uin. A'an li nintz'âma junelic chiru li Dios.

¹⁰alati oma palveis, kui ma anun, et ehk ometi õnnestuks mul Jumala tahtmisel kord tulla teie juurde.

¹¹Nacuaj rilbal êru ut nacuaj êtenk'anquil re nak cauhakex sa' lê pâbâl.

¹¹Ma ju igatsen teid näha, et ma võiksin teile jagada mõnda vaimulikku andi teie kinnituseks,

¹²Ut nacuaj rilbal êru re nak takatenk'a kib sa' li kapâbâl, lâex jo' ajcui' lâin, xban nak junaj li kapâbâl.

¹²see aga tähendab: teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal.

¹³Ex hermân, nacuaj nak tênau nak nabal sut ninc'oxla raj xic êriq'uin, abanan toj mâji' naru ninxic. Mâre cuan raj te'pâbânk aran nak te'rabi râtin li Dios li tinch'olob xyâlal chiruheb jo' nak que'pâban chak chicuu sa' eb li tenamit quinnume' cui' chak.

¹³Ma ei taha ju, vennad, et teil jääks teadmata: ma olen sageli püüdnud teie juurde tulla, et mul oleks mingit vilja ka teie seas, nagu mul seda on muude rahvaste seas, ent tänini on mulle tulnud ikka mõni takistus.

¹⁴Tenebanbil sa' inbên c'anjelac sa' xyânkeb laj griego jo' ajcui' li mâcua'eb aj griego. Tinc'anjelak sa' xyânkeb li tzolbileb jo' ajcui' li inc'a' tzolbileb.

¹⁴Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane.

¹⁵Jo'can nak nacuaj tinch'olob xyâlal li colba-ib chêru lâex li cuanquex Roma.

¹⁵Seepärast olen valmis ka teile, Roomas asuvaile, kuulutama evangeeliumi.

¹⁶Inc'a' ninxutânac chixch'olobanquil xyâlal li colba-ib xban nak a'an lix nimal xcuanquil li Dios re xcolbal chixjunil li te'pâbânk re. Li colba-ib xbên cua q'uebil reheb laj judío ut q'uebil ajcui' reheb li mâcua'eb aj judío.

¹⁶Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele.

¹⁷Lix yâlal li colba-ib naxc'ut chiku nak ca'aj cui' riq'uin xpâbanquil li Dios tîc chic li kach'ôl chiru ut cuânko chi sum âtin riq'uin, jo' naxye sa' li Santil Hu: Li tîc xch'ôl riq'uin xpâbanquil li Dios cuan xyu'am chi junelic. (Hab. 2:4)

¹⁷Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: 'Aga õige jääb usust elama.'

¹⁸Li Dios yô chak xjosk'il toj sa' choxa sa' xbêneb laj mâc. Riq'uin lix mâusilaleb neque'xtz'ektâna lix yâlal ut neque'xmuk ajcui' chiruheb li ras rîtz'in.

¹⁸Jah, Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais,

¹⁹Chixjunil li c'a'ak re ru nanauman chirix li Dios, ac ch'olch'o chiruheb. A' li Dios ajcui' quic'utbesin chiruheb. Aban inc'a' neque'xq'ue xcuanquil lix yâlal.

¹⁹sest et see, mida teatakse Jumalast, on nende keskel avalik, Jumal on seda neile avaldanud.

²⁰Chalen chak sa' xticlajic li ruchich'och' nac'utun xcuanquil ut xlok'al li Dios riq'uin li c'a'ak re ru quilajxyîb. Nac'utun nak a'an li tz'akal Dios ut k'axal nim xcuanquil chi junelic. Jo'can nak mâc'a' junak âtin te'xcol cui' rib chiru xjosk'il li Dios.

²⁰Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada,

²¹Neque'xnau nak cuan li Dios, aban inc'a' que'xq'ue xlok'al chi moco que'bantioxin chiru. Ca'aj cui' li jo' mâjo'il na'leb neque'xc'oxla ut xban a'an nak quik'ojyîno' ru lix c'a'uxeb.

²¹sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks.

²²Eb a'an neque'xye nak cuanqueb xna'leb abanan mâc'a'eb xna'leb.

²²Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks

²³Inc'a' neque'xlok'oni li yo'yôquil Dios. A' chic lix jalam ûch li cuînk li nacam, a'an chic neque'xlok'oni. Ut lix jalam ûch li xul neque'xq'ue chok' xdioseb jo' li xul li neque'rupupic ut li xul li neque'bêc, jo'queb ajcui' li neque'xjucuqui rib chiru ch'och'.

²³ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega.

²⁴Jo'can nak li Dios quixtz'ektânaheb sa' xyibal ru lix mâusilaleb toj retal neque'xc'ut xxutâneb chi ribileb rib xban nak neque'xbânu li jo' mâjo'il na'leb.

²⁴Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid.

²⁵Inc'a' que'xpâb li tz'akal Dios. A' chic li tic'ti' que'xq'ue xcuanquil. Que'xnima ru ut que'xq'ue xlok'al li c'a'ak re ru yîbanbil xban li Dios ut inc'a' que'xlok'oni li tz'akal Dios. Ca'aj cui' li tz'akal Dios a'an xc'ulub li lok'onîc chi junelic. Jo'can taxak.

²⁵Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.

²⁶Li Dios quixtz'ektânaheb sa' lix xutânalil na'leb xban lix mâusilaleb. Ut eb li ixk inc'a' chic que'raj cuânc riq'uineb lix bêlom. Riq'uin ban chic li rech ixkilal que'xbânu li moco uxc ta naraj.

²⁶Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega,

²⁷Ut jo'can ajcui' li cuînk inc'a' chic que'raj li ixk li quicanabâc reheb xban li Dios. Que'tikcuo' xjolomeb xban lix mâusilaleb chi ribileb rib ut yôqueb chixbânunquil li tz'ekbêtal aj na'leb riq'uin rech cuînkilal. Ut que'xc'ul ajcui' xtojbal rix lix mâusilaleb jo' xc'ulubeb.

²⁷nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu - mees on teinud mehega nurjatust - ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.

²⁸Xban nak inc'a' neque'xc'oxla li Dios, jo'can nak que'tz'ektânâc xban li Dios sa' li tz'ekbêtal aj na'leb chixbânunquil li moco uxc ta naraj.

²⁸Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär;

²⁹Numtajenakeb xyibal ru lix na'lebeb ut lix mâusilaleb. Aj yumbêteb ut aj co'bêteb. Neque'xra ru li c'a'ru cuan reheb li ras rîtz'in ut k'axal josk'eb. Numtajenakeb chi aj cakal, aj camsihomeb ras rîtz'in, aj plêteb, aj balak'eb ut aj molol âtineb.

²⁹nad on tulvil igasugust ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad,

³⁰Junes yo'obânc âtin neque'xbânu chirixeb li ras rîtz'in. Xic' neque'ril li Dios. Neque'hoboc. Neque'xnimobresi rib ut k'etk'eteb. Aj k'abaneleb ut aj k'etoleb râtin xna' xyucua'.

³⁰laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed, kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud,

³¹Inc'a' neque'xtau xyâlal. Inc'a' neque'xbânu li c'a'ru neque'xsume xbânunquil. Inc'a' neque'rahoc. Inc'a' neque'cuyuc mâc, ut inc'a' neque'uxtânan u.Ac ch'olch'o chiruheb li c'a'ru quixye li Dios. Neque'xnau nak lix tojbal rix li mâc, a'an li câmc. Aban toj yôqueb ajcui' chixbânunquil li mâc. Ut mâcua' ca'aj cui' a'an neque'xbânu. Neque'saho' ajcui' sa' xch'ôl chirilbaleb li ras rîtz'in nak yôqueb chixbânunquil li inc'a' us.

³¹mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud,

³²Ac ch'olch'o chiruheb li c'a'ru quixye li Dios. Neque'xnau nak lix tojbal rix li mâc, a'an li câmc. Aban toj yôqueb ajcui' chixbânunquil li mâc. Ut mâcua' ca'aj cui' a'an neque'xbânu. Neque'saho' ajcui' sa' xch'ôl chirilbaleb li ras rîtz'in nak yôqueb chixbânunquil li inc'a' us.

³²kes küll teavad Jumala käsku - et need, kes selliseid asju teevad, on surma väärt -, kuid ei tee seda mitte üksnes ise, vaid tunnevad head meelt neist, kes nii teevad.