¹¿Anihat lâat nak tatrakok âtin sa' xbêneb lâ cuas âcuîtz'in? Cui nacarak âtin sa' xbêneb lâ cuas âcuîtz'in ut toj yôcat ajcui' chixbânunquil li inc'a' us lâat jo' yôqueb a'an, raylal ajcui' yôcat chixbokbal sa' âbên ut târakek' âtin sa' âbên.

¹Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama!

²Nakanau nak li Dios tîc xch'ôl ut a'an târakok âtin chi tz'akal sa' xbêneb li neque'bânun re li mâusilal.

²Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle, kes niisuguseid asju teevad.

³Lâat nacatrakoc âtin sa' xbêneb li neque'bânun re li mâusilal ut nacabânu ajcui' li mâusilal lâat. ¿C'a'ru nacaye? ¿Ma inc'a' ta bi' tatxq'ue li Dios chixtojbal rix âmâc lâat?

³Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest?

⁴¿Ma tâtz'ektâna lix nimal ruxtân li Dios? ¿Ma tâtz'ektâna lix cuyum ut lix k'unil xch'ôl? ¿Ma inc'a' nacaq'ue retal nak xban lix nimal rusilal li Dios naraj nak tâyot' âch'ôl tâjal âc'a'ux?

⁴Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?

⁵Aban lâat cau âch'ôl. Jo'can nak inc'a' nacayot' âch'ôl inc'a' nacajal âc'a'ux. Ut riq'uin a'an yôcat chixbokbal xjosk'il li Dios sa' âbên. Toxâcuil xjosk'il nak tâcuulak xk'ehil nak li Dios târakok âtin sa' tîquilal.

⁵Sa talletad endale viha oma kanguse ja pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks,

⁶Sa' li cutan a'an li Dios tixq'ue xk'ajcâmunquil li junjûnk a' yal chanru lix yehom xbânuhomeb.

⁶kes tasub igaühele tema tegude järgi:

⁷Li Dios tixq'ue xyu'am chi junelic li ani naxq'ue xch'ôl chixbânunquil li châbilal li naraj li Dios re nak tixtau lix lok'al, lix nimanquil ru, ut lix yu'am chi junelic.

⁷igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust,

⁸Aban riq'uin xjosk'il li Dios tixq'ueheb chixtojbal xmâqueb li neque'xnimobresi rib ut inc'a' neque'raj xpâbanquil lix yâlal. Eb a'an ca'aj cui' li inc'a' us neque'xc'oxla.

⁸ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule.

⁹Raylal ut ra xîc' tâchâlk sa' xbêneb chixjunileb li neque'bânun re li inc'a' us. Xbên cua tâchâlk sa' xbêneb laj judío ut tâchâlk ajcui' sa' xbêneb li mâcua'eb aj judío.

⁹Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele,

¹⁰Aban li Dios tixq'ue xcuanquil, xlok'al ut tuktûquil usilal reheb chixjunileb li neque'bânun re li châbilal. Tixq'ue xbên cua reheb laj judío ut tixq'ue ajcui' reheb li mâcua'eb aj judío.

¹⁰aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile esmalt ja siis kreeklasele.

¹¹Li Dios inc'a' naxsic' ru li junjûnk. Junajo ban chiru.

¹¹Sest Jumala juures pole erapoolikust.

¹²Li ani neque'mâcob chi inc'a' neque'xnau li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés xban li Dios, târakek' âtin sa' xbêneb ut te'sachk usta inc'a' neque'xnau li chak'rab. Ut chixjunileb li neque'xnau li chak'rab ut neque'mâcob, târakek' ajcui' âtin sa' xbêneb jo' naxye sa' li chak'rab.

¹²Kes teevad pattu Seaduseta, need ka hukkuvad Seaduseta, kes teevad pattu Seaduse all, neile mõistetakse kohut Seaduse järgi.

¹³Chiru li Dios inc'a' tîc xch'ôl junak yal riq'uin xnaubal li chak'rab. Aban li neque'bânun re li naxye li chak'rab tîqueb xch'ôl chiru li Dios.

¹³Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks.

¹⁴Li mâcua'eb aj judío inc'a' neque'xnau li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés. Abanan usta mâc'a' li chak'rab, cuan ajcui' nak neque'xbânu jo' naxye sa' li chak'rab xban nak neque'rec'a sa' xch'ôl c'a'ru li us ut c'a'ru li inc'a' us.

¹⁴Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks,

¹⁵Nac'utun riq'uin lix yehom xbânuhomeb nak ac neque'xnau c'a'ru naxye sa' li chak'rab usta mâ jun sut rabiomeb li chak'rab. Neque'rec'a sa' xch'ôleb ma us malaj inc'a' us li yôqueb chixbânunquil.

¹⁵näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.

¹⁶Xakabanbil li Jesucristo xban li Dios re târakok âtin sa' xbêneb chixjunileb nak tâcuulak xk'ehil. Li Cristo naxnau chanru lix ch'ôl li junjûnk usta mukmu chiku lâo. Jo'can naxye resilal li colba-ib li ninjultica lâin.

¹⁶Nii see ilmneb päeval, mil minu evangeeliumi järgi Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle.

¹⁷Lâat aj judío, ut riq'uin a'an nacanimobresi âcuib, ut nacaye nak li Dios a'an aj êchal âcue. Ut nacac'ojob âch'ôl riq'uin lix chak'rab laj Moisés.

¹⁷Kui aga sina lased end nimetada juudiks ning toetud Seadusele ja kiitled Jumalast

¹⁸Xban nak xatzol li chak'rab, nacanau c'a'ru naraj li Dios. Nacanau c'a'ru li us ut nacanau c'a'ru li inc'a' us.

¹⁸ja mõistad tema tahtmist ja Seadusest õppinuna oskad ära tunda olulise

¹⁹Nacaq'ue âcuib jo' aj c'utul xbeheb li mutz'. Nacaye nak lâat xcutaneb li cuanqueb sa' k'ojyîn. Ninc'ut lix yâlal chiruheb, chancat.

¹⁹ning oled veendunud, et sa oled sõgedate teejuht, nende valgus, kes on pilkases pimeduses,

²⁰Nacaye nak lâat aj tzolol reheb li inc'a' tzolbileb ut li inc'a' neque'xnau xyâlal. Nacaye nak sa' li chak'rab nacatau âna'leb chi tz'akal ut aran nacatau xyâlal.

²⁰rumalate kasvataja, väetite laste õpetaja, see, kelle päralt on Seaduse näol mõistmise ja tõe kehastus

²¹Cui lâat nacatzoleb li jalan chic, ¿c'a'ut nak inc'a' nacatzol âcuib lâat? Lâat nacach'olob xyâlal nak inc'a' us li elk'ac. ¿C'a'ut nak toj yôcat ajcui' chi elk'ac lâat?

²¹- kuidas sa nüüd teisi õpetades iseennast ei õpeta? Sina, kes jutlustad, et varastada ei tohi, aga ise varastad?

²²Lâat nacaye nak inc'a' us li muxuc caxâr. ¿C'a'ut nak toj nacatmuxuc caxâr lâat? Cui xic' nacacuil eb li yîbanbil dios, ¿c'a'ut nak nacatxic chi elk'ac sa' li rochocheb?

²²Kes ütled, et abielu ei tohi rikkuda, aga ise rikud abielu? Kes ebajumalaid jälestad, aga ise riisud nende pühamut?

²³K'axal nim âcuanquil nak nacacuec'a âcuib xban nak nacanau li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés. Abanan nacatz'ektâna li Dios riq'uin nak nacak'et lix chak'rab.

²³Kes kiitled Seaduse üle, aga ise häbistad Jumalat Seadusest üleastumisega?

²⁴Jo' naxye sa' li Santil Hu: Sa' êc'aba' lâex aj judío, neque'xmajecua li Dios li mâcua'eb aj judío. (Isa. 52:5)

²⁴Sest, nagu on kirjutatud, teie pärast teotatakse Jumala nime paganate seas.

²⁵Relic chi yâl li circuncisión cuan xyâlal cui nacapâb li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés xban li Dios. Aban cui nacak'et lix chak'rab mâc'a' na-oc cui' nak xac'ul li circuncisión.

²⁵Ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa Seaduse järgi teed, kui sa aga oled Seadusest üleastuja, siis on su ümberlõikamine saanud eesnahaks.

²⁶Cui junak cuînk mâcua' aj judío inc'a' naxc'ul li circuncisión, aban naxpâb ut naxbânu li c'a'ru naxye li chak'rab, li cuînk a'an tâq'uehek' ajcui' sa' ajl sa' xyânkeb li que'xc'ul li circuncisión.

²⁶Kui nüüd ümberlõikamatu peab Seaduse nõudeid, eks siis loeta tema eesnahka ümberlõikamiseks?

²⁷Usta inc'a' xc'ul li circuncisión cui naxbânu tz'akal li tz'îbanbil sa' li chak'rab, li cuînk a'an naxc'ut âxutân ut târakek' âtin sa' âbên xban nak nacak'et li chak'rab. Mâc'a' na-oc cui' âcue nak xac'ul li circuncisión, chi moco nak nacanau li tz'îbanbil sa' li chak'rab cui inc'a' nacabânu li c'a'ru naxye.

²⁷Ja eks siis see, kes loomu poolest ümberlõikamatuna täidab Seadust, mõista kohut sinu üle, kes sa kirjatähele ja ümberlõikamisele vaatamata oled Seadusest üleastuja.

²⁸Li tz'akal aj judío mâcua' aj judío yal xban xc'ulbal li circuncisión. Riq'uin ban xpâbanquil li chak'rab. Lix yâlal li circuncisión mâcua' ca'aj cui' li na-ux riq'uin li tz'ejcualej.Li tz'akal aj judío naxpâb chi tz'akal lix chak'rab li Dios. Ut li tz'akal circuncisión inc'a' nac'ulman riq'uin xbânunquil li chak'rab. A'an ban li naxbânu li Santil Musik'ej sa' li râm li junjûnk. Ut lix lok'al laj pâbanel inc'a' naq'uehe' xbaneb li cuînk. Li Dios ban naq'uehoc xlok'al.

²⁸Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes,

²⁹Li tz'akal aj judío naxpâb chi tz'akal lix chak'rab li Dios. Ut li tz'akal circuncisión inc'a' nac'ulman riq'uin xbânunquil li chak'rab. A'an ban li naxbânu li Santil Musik'ej sa' li râm li junjûnk. Ut lix lok'al laj pâbanel inc'a' naq'uehe' xbaneb li cuînk. Li Dios ban naq'uehoc xlok'al.

²⁹vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu, mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.