¹Tinpatz' êre, ¿ma xe'tz'ektânâc laj Israel xban li Dios chi jo'canan? ¡Chi yâl nak inc'a'! Lâin ajcui' aj Israel lâin ut lâin ralal xc'ajol laj Benjamín ut laj Abraham.

¹Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.

²Li Kâcua' Dios inc'a' quixtz'ektâna lix tenamit, li quixsiq'ueb ru junxil chok' ralal xc'ajol. ¿Ma inc'a' nequenau c'a'ru tz'îbanbil sa' li Santil Hu chirix laj Elías nak quitijoc chiru li Dios chixjitbaleb laj Israel? Quixye:

²Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:

³At Kâcua', quilaje'xcamsi lâ profetas ut quilaje'xjuc' lâ artal; lâin xincana injunes ut jo'can ajcui' lâin, te'raj incamsinquil.

³'Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge.'

⁴Li Dios quichak'oc ut quixye re: Sic'bileb ru inban cuukub mil chi cuînk chok' cue. Eb a'an inc'a' que'xcuik'ib ribeb chixlok'oninquil li yîbanbil dios aj Baal, chan.

⁴Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? 'Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees.'

⁵Jo'can ajcui' sa' eb li cutan a'in. Cuan ajcui' li quixsiq'ueb ru li Dios riq'uin lix nimal ruxtân usta moco q'uiheb ta.

⁵Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.

⁶Moco riq'uin ta xyehom xbânuhomeb nak quixsiq'ueb ru. Yal riq'uin ban lix nimal ruxtân li Dios nak quixsiq'ueb ru. Cui ta quixsiq'ueb ru sa' xc'aba' xyehom xbânuhomeb, a'an mâcua' raj chic xban xnimal ruxtân li Dios.

⁶Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]

⁷Nakaq'ue retal nak moco chixjunileb ta laj Israel que'xtau rusilal li Dios li yôqueb chixsic'bal. Ca'aj cui' li sic'bileb ru que'xtau, usta moco q'ui eb ta. Ut li jun ch'ôl chic que'cacuubresîc lix ch'ôleb ut inc'a' que'xbânu li quiraj li Dios.

⁷Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.

⁸Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Que'canabâc xban li Dios jo' eb li âleb xch'ôl li inc'a' neque'xtau xyâlal. Cuanqueb xnak' ru ut inc'a' neque'ril c'a'ru li us. Cuanqueb xxic ut inc'a' neque'raj rabinquil lix yâlal. Chalen anakcuan inc'a' neque'raj xtaubal xyâlal. (Isa. 29:10)

⁸Nõnda nagu on kirjutatud: 'Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.'

⁹Tz'îbanbil ajcui' sa' li Santil Hu li quixye laj David nak quitijoc: Eb li nink'e neque'xbânu chisuk'îk taxak chok' raylal sa' xbêneb. Raylal taxak tâchâlk sa' xbêneb re nak te'xtoj rixeb lix mâqueb li yôqueb chixbânunquil.

⁹Ja Taavet ütleb: 'Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!

¹⁰Che'môyk ta li xnak'eb ru re nak inc'a' chic te'ilok, ut inc'a' te'xtau xyâlal. Che'c'utzlâk ta li rixeb chi junaj cua xban li raylal li yôkeb chixc'ulbal. (Sal. 69:23)

¹⁰Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!'

¹¹Lâin ninye nak usta que'xtich rib laj judío, inc'a' que't'ane' chi junaj cua. Naraj naxye nak usta que'xtz'ektâna li Cristo eb laj judío toj naru te'pâbânk ut te'colek'. Xban nak que'xk'et râtin li Dios eb laj judío, jo'can nak li colba-ib quiq'uehe' reheb li mâcua'eb aj judío re nak eb laj judío te'xrahi ru li colba-ib ut te'xpâb li Cristo.

¹¹Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks.

¹²Xban nak que'xk'et li râtin li Dios eb laj judío, li rusilal li Dios quiq'uehe' reheb chixjunileb li cuanqueb sa' ruchich'och'. Reheb raj laj judío li osobtesîc, aban que'xtz'ektâna. Jo'can nak quiq'uehe' reheb li mâcua'eb aj judío. Ut k'axal cui'chic li sahil ch'ôlejil takac'ul nak te'pâbânk lix q'uialeb laj judío ut te'q'uehek' sa' ajl sa' kayânk lâo li ac colbilo.

¹²Kui aga juba nende väärsamm on rikkus maailmale ning nende kaotus rikkus paganatele, kui palju enam siis nende täisarv!

¹³Anakcuan tinâtinak êriq'uin lâex li mâcua'ex aj judío. Lâin taklanbilin xban li Dios chixyebal resil li colba-ib êre. Ut ninq'ue xlok'al lin c'anjel.

¹³Aga ma räägin teile, paganatele: Kuna ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit -

¹⁴Mâre chi jo'can te'yot'ek' xch'ôleb laj judío li cuech tenamitil ut te'xpâb li Cristo jo' xebânu lâex ut te'colek'.

¹⁴ehk ma saan kuidagi teha kiivaks neid, kelle veresugulane ma olen, ning mõned nende seast päästa.

¹⁵Xban nak que'tz'ektânâc laj judío, li mâcua'eb aj judío que'c'ame' sa' usilal riq'uin li Dios. Ut k'axal numtajenak li xlok'al nak eb laj judío te'colek'. Chanchan te'cuaclîk chak chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

¹⁵Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?

¹⁶Cui k'axtesinbil sa' ruk' li Dios li xbên caxlan cua na-el, k'axtesinbil ajcui' lix comon. Ut cui k'axtesinbil sa' ruk' li Dios lix xe' li che', k'axtesinbil ajcui' chixjunil li ruk'. A'in naraj naxye: Xban nak li Dios quixsic' ru laj Abraham, jo'can nak sic'bil ajcui' ruheb li ralal xc'ajol.

¹⁶Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.

¹⁷Texinjuntak'êta riq'uin li che' olivo. Eb laj judío chanchan li châbil che' aubil ut ch'olaninbil chi us. Aban cuan li ruk' qui-isîc ut a'an retalil eb laj judío li que'tz'ektânan re li Cristo. Ut lâex li mâcua'ex aj judío chanchanex li ruk' li che' li moco aubil ta. Yal xjunes quimok chak. Ut anakcuan yôquex chi tz'akônc riq'uin li usilal li quiyechi'îc re laj Abraham xban li Dios.

¹⁷Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest,

¹⁸Jo'can nak mexnumta chiru li ruk' li che' li que'isîc xban nak lâex yal ruk'ex ajcui' li che'. Chenauhak nak moco lâex ta nequexq'uehoc xyu'am lix xe' li che', aban lix xe' naq'uehoc êyu'am lâex.

¹⁸siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.

¹⁹Mâre têye lâex, que'isîc li ruk' li che' re nak lâo toletzek' sa' xna'ajeb.

¹⁹Sina ehk ütled nüüd: 'Oksad on ära murtud, et mind asemele pookida.'

²⁰Yâl ajcui' nequeye, aban xban nak inc'a' neque'pâban jo'can nak que'isîc. Ut lâex chic quexletze' sa' xna'ajeb a'an xban nak nequexpâban. Jo'can nak chexucua ru li Dios ut mênimobresi êrib.

²⁰Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda,

²¹Cui li Dios quirisi eb laj judío, li tz'akal ruk' li che', ¿ma toja' ta chic lâex inc'a' texrisi cui inc'a' texpâbânk?

²¹sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa!

²²Cheq'uehak retal nak k'axal châbil li Dios, abanan najosk'o' ajcui' sa' xbêneb li neque'tz'ektânan re li Cristo. Riq'uin cacuil âtin narakoc âtin sa' xbêneb li neque'k'etoc re li râtin. Châbilak êriq'uin lâex cui texcuânk junelic sa' li rusilal. Cui inc'a' nequexcuan sa' li rusilal tex-isîk ajcui' lâex.

²²Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha.

²³Jo'can nak cui eb laj judío te'pâbânk, eb a'an te'letzek' cui'chic sa' lix tônaleb. Li Dios nim xcuanquil chixc'ulbaleb cui'chic ut chixcuybal lix mâqueb.

²³Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida.

²⁴Lâex mâcua'ex aj judío, nequexinjuntak'êta riq'uin li che' olivo li yal quimok chak. Quex-isîc riq'uin li che' a'an ut quexletze' sa' li aubil che'. Eb laj judío nequebinjuntak'êta riq'uin li tz'akal ruk' li che' olivo li aubil. Inc'a' ch'a'aj nak te'letzek' cui'chic xban li Dios riq'uin li aubil che' xban nak a'aneb tz'akal ruk' li che'.

²⁴Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge - kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge!

²⁵Ex hermân, nacuaj nak tênau jun li na'leb mukmu nak quicuan, li quic'utbesîc chak xyâlal chicuu. Cui tênau a'in inc'a' tênimobresi êrib riq'uin xc'oxlanquil nak cuan êna'leb. Eb laj judío li inc'a' que'pâban que'cacuubresîc lix ch'ôleb. Abanan eb a'an te'pâbânk ajcui' nak talaje'pâbânk lix q'uialeb li mâcua'eb aj judío.

²⁵Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus - et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud,

²⁶Jo'can nak te'colek' chixjunileb laj Israel jo' tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu li quixye li Dios: Aran Sión tâchâlk chak laj Colonel ut a'an tixcuy xmâqueb li ralal xc'ajol laj Israel. (Isa. 59:20-21)

²⁶ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: 'Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.

²⁷Ut lâin tincuyeb xmâc jo' quinye reheb nak quinq'ue li contrato reheb junxil. (Isa. 27:9)

²⁷Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.'

²⁸Xban nak eb laj judío que'xtz'ektâna li colba-ib, moco cuanqueb ta sa' usilal riq'uin li Dios. A'an quic'ulman re nak texpâbânk lâex li mâcua'ex aj judío. Abanan li Dios naxraheb laj judío sa' xc'aba'eb lix xe'tônil yucua'eb xban nak eb a'an ac sic'bileb chak ru xban li Dios.

²⁸Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast.

²⁹Li Dios inc'a' naxjal xc'a'ux riq'uin li c'a'ru naxyechi'i ke, chi moco naxjal xc'a'ux nak quixsic' ku.

²⁹Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.

³⁰Ut lâex, li mâcua'ex aj judío, lâex aj k'etol râtin li Dios nak quexcuan chak. Ut eb laj judío que'xk'et ajcui' chak râtin li Dios. Jo'can nak lâex chic x-uxtânâc êru xban li Dios.

³⁰Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud, nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu halastatud,

³¹Eb laj judío que'xk'et chak râtin li Dios. Abanan tâcuulak xk'ehil nak te'pâbânk ut te'uxtânâk ajcui' ruheb xban li Dios jo' nak x-uxtânâc êru lâex.

³¹nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.

³²Li Dios quiril nak chixjunileb li cuanqueb sa' ruchich'och' aj mâqueb. Jo'can nak quixcanabeb chixbânunquil lix mâusilaleb xbaneb lix k'etba âtin. Aban toj cuan ajcui' ruxtân li Dios sa' xbêneb.

³²Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.

³³Relic chi yâl nak k'axal numtajenak li ruxtân li Dios. A'an naxnau chixjunil. Numtajenak cui'chic lix na'leb. Mâ ani nata'oc ru chanru nak narakoc âtin. Ut mâ ani nata'oc ru li naxbânu.

³³Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!

³⁴Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Mâ ani nana'oc re xc'a'ux li Kâcua'. Mâ ani naru naq'uehoc xna'leb. (Isa. 40:13-14)

³⁴Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?

³⁵Mâ ani naru naq'uehoc c'a'ru re li Dios re nak tâq'uehek' ta cui'chic rêkaj re xban li Dios. (Job 35:7; 41:11)Chixjunil li c'a' re ru cuan, riq'uin li Dios nachal chak. Li Dios quiyîban re chixjunil ut a'an aj êchal re chixjunil. Lok'oninbil taxak li Kâcua' Dios chi junelic k'e cutan. Jo'can taxak.

³⁵Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?

³⁶Chixjunil li c'a' re ru cuan, riq'uin li Dios nachal chak. Li Dios quiyîban re chixjunil ut a'an aj êchal re chixjunil. Lok'oninbil taxak li Kâcua' Dios chi junelic k'e cutan. Jo'can taxak.

³⁶Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen.