¹¶ I reira ano ka korero mai a Ihowa ki ahau, Haua e koe kia rua nga papa kohatu, kia rite ki o te timatanga, ka haere ake ai ki ahau ki te maunga, hanga hoki e koe he aaka rakau.

¹Tol korral ütles Issand minule: 'Raiu enesele kaks kivilauda, endiste sarnased, ja tule mu juurde üles mäele! Ja valmista enesele puulaegas!

²A maku e tuhituhi ki nga papa nga kupu o nga papa o mua, i wahia ra e koe, a me hoatu e koe ki roto ki te aaka.

²Mina kirjutan laudadele need sõnad, mis olid endistel laudadel, mis sa puruks lõid, ja pane need laekasse!'

³Na hanga ana e ahau he aaka, he hitimi te rakau, taraia ana hoki e ahau nga papa kohatu e rua, rite tonu ki o mua, na ka piki ahau ki te maunga me nga papa e rua i toku ringa.

³Siis ma valmistasin akaatsiapuust laeka ja raiusin kaks kivilauda, endiste sarnased; siis ma läksin üles mäele ja need kaks kivilauda olid mul käes.

⁴Na ka tuhituhi ia ki nga papa, rite tonu ki to mua tuhituhinga, i nga ture kotahi tekau i korerotia mai e Ihowa ki a koutou i te maunga, i waenganui o te ahi, i te ra o te huihuinga; a homai ana e Ihowa ki ahau.

⁴Ja tema kirjutas laudadele endise kirja sarnaselt need kümme käsusõna, mis Issand oli kogunemispäeval teile kõnelnud mäe peal tule seest. Ja Issand andis need mulle.

⁵Na tahuri ana ahau, heke iho ana i te maunga, a whaowhina ana nga papa ki roto ki te aaka i hanga e ahau, a kei reira na ano, ko ta Ihowa i whakahau ai ki ahau.

⁵Siis ma pöördusin ümber, tulin mäelt alla ja panin lauad laekasse, mille ma olin valmistanud, ja need jäid sinna, nagu Issand oli mulle käsu andnud.

⁶Na ka haere atu nga tama a Iharaira i Peerota Pene Iakana ki Mohera: a ka mate a Arona ki reira, a tanumai iho ki reira; na ko tana tama, ko Ereatara te tohunga i muri i a ia.

⁶Ja Iisraeli lapsed läksid teele Beerot-Bene-Jaakanist Mooserasse. Seal suri Aaron ja ta maeti sinna. Ja tema poeg Eleasar sai tema asemel preestriks.

⁷I haere atu ratou i reira a Kurekora; i Kurekora atu ki Iotopata, he whenua awa wai.

⁷Ja sealt läksid nad teele Gudgodasse, ja Gudgodast Jotbatasse, veeojade maale.

⁸I taua wa ano ka wehea e Ihowa te iwi o Riwai hei amo i te aaka o te kawenata a Ihowa, hei tu ki te aroaro o Ihowa, hei minita ki a ia, hei manaaki hoki i runga i tona ingoa a mohoa noa nei.

⁸Sel ajal eraldas Issand Leevi suguharu kandma seaduselaegast, seisma Issanda palge ees, teenima teda ja õnnistama tema nimel kuni tänapäevani.

⁹No reira i kore ai tetahi wahi mo Riwai, tetahi kainga tuturu i roto i ona tuakana, i ona teina: ko tona kainga tuturu ko Ihowa, rite tonu ki ta Ihowa, ki ta tou Atua, i korero ai ki a ia.

⁹Sellepärast ei ole Leevil osa ega pärandit koos vendadega; Issand on tema pärisosa, nagu Issand, su Jumal, temale on öelnud.

¹⁰A i noho ahau i te maunga, ko nga ra he pera me o mua, e wha tekau nga ra, e wha tekau nga po; a i rongo mai ano a Ihowa ki ahau i reira; kihai a Ihowa i aro ki te whakamate i a koe.

¹⁰Ja ma viibisin mäel niisama kaua kui eelmisel korral, nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja Issand kuulis mind ka seekord: Issand ei tahtnud sind hukata.

¹¹A ka mea mai a Ihowa ki ahau, Whakatika, haere atu i tou huarahi i mua i te iwi; a me haere ratou ki te tango i te whenua, i oati ai ahau ki o ratou matua kia hoatu ki a ratou.

¹¹Ja Issand ütles mulle: 'Võta kätte, käi teele minnes rahva ees, et nad läheksid ja päriksid maa, mille ma vandega nende vanemaile olen tõotanud neile anda!'

¹²¶ Na, he aha, e Iharaira, ta Ihowa, ta tou Atua, e mea nei i a koe? Ehara oti i te wehi i a Ihowa, i tou Atua, i te haere i ana haerenga katoa, i te aroha ki a ia, i te mahi hoki ki a Ihowa, ki tou Atua, tou ngakau katoa, tou wairua katoa,

¹²Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,

¹³I te pupuri hoki i nga whakahau a Ihowa, i ana tikanga e whakahaua nei e ahau i tenei ra ki a koe, hei pai mou?

¹³et sa peaksid Issanda käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?

¹⁴Nana, no Ihowa, no tou Atua, te rangi me te rangi o nga rangi, te whenua me ona mea katoa.

¹⁴Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on.

¹⁵Ko Ihowa anake i ahuareka ki ou matua, i aroha ki a ratou, a ko o ratou uri i muri i a ratou, ara ko koutou, tana i whiriwhiri ai o nga iwi katoa; koia ano tenei inaianei.

¹⁵Üksnes sinu vanemaid on Issand eelistanud, armastades neid, ja on pärast neid valinud nende soo, see on teid, kõigi rahvaste seast, nagu see tänapäeval on.

¹⁶Kotia ra e koutou te kiri matamata o o koutou ngakau, kaua hoki e whakamarokia ano o koutou kaki.

¹⁶Lõigake siis ümber oma südame eesnahk ja ärge enam tehke oma kaela kangeks,

¹⁷Ko Ihowa hoki, ko tou Atua, ko ia te Atua o nga atua, te Ariki o nga ariki, he Atua nui ia, he kaha, he whakamataku, e kore nei e whakapai kanohi, e kore ano hoki e tango utu.

¹⁷sest Issand, teie Jumal, on jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead,

¹⁸E whakahaere ana ia i te tikanga mo te pani, mo te pouaru, e aroha ana ki te manene, e hoatu ana hoki he taro, he kakahu mona.

¹⁸kes teeb õigust vaeslapsele ja lesknaisele ja kes armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet.

¹⁹No reira kia aroha koutou ki te manene; he manene hoki koutou i mua, i te whenua o Ihipa.

¹⁹Seepärast armastage võõrast, sest te olete ise olnud võõrad Egiptusemaal!

²⁰Ko Ihowa, ko tou Atua, tau e wehi ai, me mahi ano ki a ia, me awhi ki a ia, me waiho hoki tona ingoa hei oati.

²⁰Issandat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma ning tema nime juures vanduma!

²¹Ko ia tau e whakamoemiti ai, ko ia hoki tou Atua, i mahi nei i enei mea nunui, i enei mea whakawehi, i kite ra ou kanohi.

²¹Tema on su kiitus ja tema on su Jumal, kes sulle on teinud neid suuri ja kohutavaid tegusid, mida su silmad on näinud.

²²Ko ou matua, i heke atu ra ki Ihipa, e whitu tekau nga tangata; na, inaianei ka oti koe te mea e Ihowa, e tou Atua, kia rite ki nga whetu o te rangi te tini.

²²Seitsmekümne hingega läksid su vanemad alla Egiptusesse, aga nüüd on Issand, su Jumal, teinud sind rohkuse poolest taevatähtede sarnaseks.