¹¶ Aue te mate mo nga tamariki whakakeke, e ai ta Ihowa, e hanga whakaaro nei, otiia ehara i te mea naku; e hipoki nei i te hipoki, ehara ia i te mea na toku wairua, he mea kia taparua iho ai e ratou he hara ki runga ki te hara:

¹Häda kangekaelseile lastele, ütleb Issand, kes peavad nõu, aga ilma minuta, ja kes teevad liidu, aga ilma minu Vaimuta, lisades patule patu,

²E haere nei ki raro ki Ihipa, kahore hoki e ui tikanga ki toku mangai; hei kaha hoki mo ratou te kaha o Parao, a e mea ana kia whakawhirinaki ki te taumarumarunga iho o Ihipa!

²kes lähevad alla Egiptusesse, küsimata nõu minu suust, et põgeneda vaarao kaitse alla ja otsida varju Egiptuses.

³Mo reira hei mea whakama ki a koutou te kaha o Parao, hei mea ano e numinumi ai koutou te whakawhirinaki ki te taumarumarunga iho o Ihipa.

³Seepärast tuleb vaarao kaitse teile häbiks ja Egiptuse varju alla kippumine teotuseks.

⁴I Toana hoki ana rangatira, i tae ano ana karere ki Hanehe.

⁴Sest kuigi ta vürstid on Soanis ja ta käskjalad on jõudnud Haanessi,

⁵Whakama katoa ratou ki te iwi kahore nei a ratou pai mo ratou, kahore he awhina, kahore he pai; engari he whakama, he ingoa kino.

⁵jäävad kõik häbisse rahva pärast, kellest neil ei ole kasu, kes ei ole abiks ega kasuks, vaid häbiks ja koguni teotuseks.

⁶Ko te poropititanga mo nga kararehe o te tonga. I te whenua o te raruraru, o te ngakau mamae, no reira nei te raiona uha me te raiona toa, te waipera me te nakahi e rere nei me he ahi, ka kawea atu e ratou o ratou rawa i runga i nga pokohiwi o ng a kuao kaihe, o ratou taonga i runga i nga koropuku o nga kamera ki te iwi kahore nei a ratou pai mo ratou.

⁶Ennustus Lõunamaa Jõehobu kohta: Läbi häda ja viletsuse maa, kust on pärit ema- ja isalõvid, mürkmaod ja lendmaod, viivad nad eeslite seljas oma rikkused ja kaamelite küürudel varandused rahvale, kellest ei ole kasu.

⁷Ko ta Ihipa awhina hoki he horihori, he kore noa iho: koia i huaina ai e ahau, ko Rahapa noho tonu.

⁷Et Egiptuse abi on tühine ja asjatu, siis ma nimetan seda 'Paigalpüsiv tormakus'.

⁸¶ Na haere, tuhituhia ki te papa ki to ratou aroaro, taia iho hoki ki te pukapuka; me waiho ano tena i nga ra i muri hei kaiwhakaatu a ake ake.

⁸Nüüd mine kirjuta see nende nähes tahvlile ja märgi raamatusse, et see võiks jääda tulevasiks päeviks, ikka ja igavesti!

⁹He tutu hoki tenei iwi, he tamariki korero teka, he tamariki kahore e pai ki te whakarongo ki te ture a Ihowa:

⁹Sest nad on tõrges rahvas, valelikud lapsed, lapsed, kes ei taha kuulda Issanda õpetust,

¹⁰Ko ta ratou nei kupu ki nga matakite, Kaua e kite; ki nga poropiti, Kaua e poropititia ki a matou nga mea tika; korero ki a matou i nga mea ngawari; hei nga mea tinihanga he poropititanga ma koutou:

¹⁰kes ütlevad nägijaile: 'Ärge nähke!' ja ennustajaile: 'Ärge ennustage meile tõtt, kõnelge meile meelt mööda, ennustage pettepilte,

¹¹Peka atu i te ara, whakarerea te huarahi, kati ta te Mea Tapu o Iharaira te mea mai ki to matou aroaro.

¹¹taganege teelt, lahkuge rajalt, jätke meid rahule Iisraeli Pühaga!'

¹²Na ko te kupu tenei a te Mea Tapu o Iharaira, Kua paopao na koutou ki tenei kupu, kua okioki ano ki te tukino, ki te whanoke, u tonu atu ki reira:

¹²Seepärast ütleb Iisraeli Püha nõnda: Kuna te põlgate seda sõna ning loodate vale ja riugaste peale, ja toetute nende peale,

¹³Na, ko te tukunga iho o tenei he ki a koutou, ka rite ki te pakaru o te taiepa, meake nei hinga, kua ngawha haere i te wahi tiketike, kitea rawatia ake kua puta whakarere tona pakaru.

¹³siis on see süü teile otsekui väljavajunud müüriosa kõrges praoga müüris, mis variseb äkitselt, silmapilgu jooksul,

¹⁴Ka wahia hoki e ia, pera i te oko a te kaihanga rihi e wahia ana, mongamonga noa, e kore e tohungia; na e kore e kitea i roto i ona kongakonga he maramara hei tango ahi mai i te kanga ahi, hei utu wai ake ranei i te poka.

¹⁴ja puruneb, nagu puruneb potissepa kruus, mis pekstakse armuta puruks, nõnda et tükkidest ei leidu kildu, millega võtta leest tuld või ammutada lombist vett.

¹⁵Ko te kupu hoki tenei a te Ariki, a Ihowa, a te Mea Tapu o Iharaira, Ma te tahuri mai, ma te humarie ka ora ai koutou; kei te ata noho, kei te whakawhirinaki he kaha mo koutou; heoi kihai koutou i pai.

¹⁵Sest nõnda ütleb Issand Jumal, Iisraeli Püha: Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid te pole seda tahtnud,

¹⁶Na i ki na koutou, Kahore, engari me rere matou i runga i te hoiho; mo reira ka rere koutou: a, Ka eke matou ki runga ki te mea tere; mo reira ka tere ano te hunga e whai ana i a koutou.

¹⁶vaid ütlete: Ei, me põgeneme hobuste seljas! - sellepärast peategi põgenema - ja: Nobedal ratsul tahame sõita! - sellepärast ongi teie jälitajad kärmed.

¹⁷Ko te mano kotahi, ka rere i te riri a te tangata kotahi; ka rere koutou i te riri a te tokorima; a ka mahue koutou ano he pou kara i te tihi o te maunga, ano he kara i runga i te pukepuke.

¹⁷Tuhat põgeneb üheainsa ähvardaja eest, teie põgenete viie ähvardaja eest, kuni teist jääb jääk, mis on otsekui lipuvarras mäetipul või lipp künkal.

¹⁸¶ Na konei ano a Ihowa ka tatari, he mea kia atawhaitia ai koutou e ia, na konei ano ia ka whakanekehia ake, kia tohungia ai koutou e ia: he Atua whakawa hoki a Ihowa, ka hari te hunga katoa e tatari ana ki a ia.

¹⁸Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.

¹⁹Tera hoki te iwi e noho ki Hiona, ki Hiruharama; mutu ake tou tangi: he pono ka aroha ia ki a koe, ki tou reo e tangi ana; ka rongo ia ki a koe, ka whakahoki kupu ia ki a koe.

¹⁹Jah, sina, rahvas Siionis, kes elad Jeruusalemmas, ära enam nuta! Tema on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes ta vastab sulle.

²⁰Ahakoa homai e te Ariki hei taro ma koutou ko te ngakau mamae, hei wai ano ko te tukino, e kore ou kaiwhakaako e huna a muri; engari ka kite ou kanohi i ou kaiwhakaako:

²⁰Issand annab teile küll hädaleiba ja viletsusevett, kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.

²¹A ka rongo ou taringa i te kupu i muri i a koe e mea ana, Ko te ara tenei: na konei atu, ina tahuri koutou ki matau, ina tahuri ki maui.

²¹Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: 'See on tee, käige seda!'

²²Ka whakapokea hoki e koutou te kopaki o au whakapakoko hiriwa, me te mea whakakikorua o au whakapakoko koura whakarewa: ka rukerukea atu e koe, ano he mea poke, a ka mea ki taua mea, Haere atu.

²²Siis sa rüvetad oma hõbedaga kaetud nikerdatud kujud ja oma kullaga karratud valatud kujud: sa viskad need ära otsekui mingi jälkuse. 'Välja!' ütled sa neile.

²³A ka homai e ia he ua ki tau purapura e whakatokia e koe ki te oneone, he taro ano, he hua no te oneone, a ka whai ngako, ka nui taua mea: i taua ra ano he nunui nga parae e kai ai au kararehe.

²³Siis annab tema vihma su seemnele, mida sa külvad põllule, ja maa saagist leiba, mis on toitev ja rammus; sel päeval sööb su kari avaral karjamaal.

²⁴A ko nga kau me nga kuao kaihe e mahi ana i te oneone, ka kai i te kai pai, he mea i whakarererea ki te koko, ki te whakarerere witi.

²⁴Härjad ja eeslid, kellega haritakse põldu, söövad oblikatega segatud toitu, mida on puistatud visklabida ja hanguga.

²⁵A i runga i nga maunga tiketike katoa, i nga pukepuke ikeike katoa, ka rere he awa, he manga wai, i te ra o te parekura nui, ina hinga nga pourewa.

²⁵Ja igal kõrgemal mäel ja igal kerkival künkal on ojasid voolava veega suurel tapapäeval, kui tornid langevad.

²⁶Ko te marama hoki o te marama ka rite ki te marama o te ra, a ko te marama o te ra, e whitu ona whakanekehanga ake, ka rite ki te marama o nga ra e whitu, i te ra e takaia ai e Ihowa te kaiakiko o tana iwi, ina rongoatia e ia te patunga i patua ai ratou.

²⁶Siis on kuu valgus nagu päikese valgus, ja päikese valgus on seitsmekordne otsekui seitsme päeva valgus, päeval, kui Issand seob oma rahva vigastusi ja parandab tema löögihaavu.

²⁷¶ Nana, kei te haere mai te ingoa o Ihowa i tawhiti, ka tonu tona riri, pongere tonu te paowa e kake ana; ki tonu ona ngutu i te riri, ko tona arero koia ano kei te ahi e kai ana:

²⁷Vaata, Issanda nimi tuleb kaugelt, ta viha põleb ja suitsupilv on ränk; ta huuled on täis sajatust ja ta keel on otsekui hävitav tuli.

²⁸Ko tona manawa, ano he awa e ngawha ana, tae ana ki te kaki rawa, hei tatari i nga iwi ki te tatari o te horihori; a mau rawa ki nga kauae o nga iwi he paraire, hei whakapohehe i a ratou.

²⁸Tema hingus on tulvava jõe sarnane, mis ulatub kaelani, et lennutada paganaid õnnetusikkesse ja panna rahvaste lõuapäradesse eksiteele juhtivad suulised.

²⁹Ka waiata koutou, me te mea ko te po e mahia ai te hakari tapu; ka koa te ngakau, ano he tangata e haere ana me tana putorino, e haere ana ki te maunga o Ihowa, ki te Kamaka o Iharaira.

²⁹Siis te laulate otsekui püha pühitsemise ööl ja rõõmustate südamest otsekui vilepilliga käija, kes läheb Issanda mäele, Iisraeli Kalju juurde.

³⁰Ka meinga hoki e Ihowa tona reo kororia kia rangona, kia kitea te tautanga iho o tona ringa, me te weriweri o tona riri, te mura o te ahi e kai ana, te apuhau, te tupuhi, me te nganga kohatu.

³⁰Ja Issand annab kuulda oma võimsat häält ja näha oma käsivarre laskumist maruvihas hävitava tuleleegina koos paduvihma ja äikese ning raheteradega.

³¹Ma te reo hoki o Ihowa ka pakaru ai te Ahiriana i whiu nei ki te rakau.

³¹Jah, Assur ehmub Issanda häälest, kui ta vitsaga peksab.

³²A ko nga whakapanga katoa o te tokotoko i whakaritea, ko ta Ihowa hoki e whakapa ai ki a ia, ka meinga ki nga timipera, ki nga hapa: he whawhai whakangaueue hoki tana whawhai ki a ratou.

³²Ja iga määratud kepihoop, mis Issand laseb langeda tema peale, sünnib trummide ja kannelde saatel, kui ta ägedas võitluses tema vastu sõdib.

³³No mua iho hoki a Topete i whakaritea ai; ae ra, kua rite mo te kingi; kua oti te whakahohonu, te whakanui: ko tona puranga he ahi, nui atu hoki te wahie; ko te manawa o Ihowa, ano he awa whanariki, hei whakangiha.

³³Sest ammusest ajast on valmis põletuspaik - see on ka kuninga jaoks. Sügavaks ja laiaks on see tehtud, tuleriidas on ohtrasti tuld ja puid; Issanda hingus, otsekui väävlijõgi, süütab selle.