¹¶ Na, me waiata e ahau he waiata na taku i aroha nei mo taku i kaingakau ai, he mea mo tana mara waina. He mara waina ta taku kaingakau i tetahi pukepuke momona:

¹Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul.

²Na taiepatia ana e ia, kohikohia ana e ia nga kohatu o reira, whakatokia ana e ia ki te waina pai rawa, hanga ana e ia he pourewa ki waenganui, keria ana ano e ia he poka waina ki reira: a ka tatari ia kia whai karepe, na ka hua mai he karepe mao ri.

²Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad, mida see andis.

³Na, e te hunga e noho nei i Hiruharama, me nga tangata o Hura, whakaritea ta maua whakawa ko taku mara waina.

³Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed, mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel!

⁴Ko te aha ake ano ra i ahei kia mahia ki taku mara, kihai i mahia e ahau ki reira? he aha ra, i ahau i tatari ai kia hua mai he karepe, i puta ke mai ai he karepe maori?

⁴Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis kängunud kobaraid?

⁵Na inaianei maku e whakaatu ki a koutou taku e mea ai ki taku mara waina: Ka tangohia atu e ahau tona pa whakaruru hau, a ka pau ia te kai; ka tukitukia hoki e ahau tona taiepa, a ka takatakahia:

⁵Aga nüüd tahan ma ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb laastatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks.

⁶A ka meinga e ahau kia ururua; e kore e tapatapahia, e kore e ngakia; engari ka huaranga ake te tataramoa me te tumatakuru: ka ako atu hoki ahau ki nga kapua kia kaua te ua e uaina ki reira.

⁶Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan pilvi temale vihma andmast.

⁷Ko te mara waina hoki a Ihowa o nga mano, ko te whare o Iharaira, a ko nga tangata o Hura tana mea ahuareka i whakato ai: ka tatari ia ki te whakawa, na ko te tukino; ki te tika, na he aue.

⁷Sest Iisraeli sugu on vägede Issanda viinamägi ja Juuda mehed tema lemmikistandik. Ta ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus; õiglust, aga vaata, tuli hädakisa.

⁸¶ Aue te mate mo te hunga e hono ana i te whare ki te whare, e whakapiri nei i te mara ki te mara, a kore noa iho he wahi, a ka meinga koutou kia noho, ko koutou anake, i waenganui i te whenua.

⁸Häda neile, kes reastavad koja kõrvale koja ja lisavad põllule põllu, kuni enam ei jää üle paikagi, vaid üksnes teie elate maal!

⁹Ko ta Ihowa o nga mano tenei i hamumu ai ki oku taringa, He pono, he tini nga whare ka mokemoke, tona nunui, tona ataahua, ka noho tahanga kau.

⁹Mu kõrvus on: Vägede Issand, tõesti, paljud kojad jäävad tühjaks, suured ja kaunid elanikest lagedaks.

¹⁰No te mea kotahi tekau nga eka o te mara waina, ka maea ake kotahi tonu te pati: i ki te homa i te purapura, ka maea ake kotahi te epa.

¹⁰Sest kümme adramaad viinamäge annab ainult üheksa kannu ja viiest vakast seemnest saab pool vakka.

¹¹Aue te mate mo te hunga e maranga wawe ana i te ata ki te whai i te wai kaha; e kawe ana i te roa o te po, nawai a ka tahuna e te waina!

¹¹Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et jahtida vägijooki, kes viidavad aega hilja ööni, kuni vein paneb nad õhetama.

¹²Ko te hapa me te hatere, ko te timipera me te putorino, ko te waina, kei a ratou hakari ena: heoi kahore a ratou mahara ki te mahi a Ihowa, kahore hoki he whakaaro ki te mahi a ona ringa.

¹²Kandled ja naablid, trummid ja viled ja vein on nende joominguil, aga Issanda tegusid nad ei märka ja tema kätetööd nad ei näe.

¹³Koia i riro ai toku iwi i te parau, he kore matauranga; ko o ratou tangata ingoa nui hoki kua hemo i te kai, a ko to ratou mano tini kua pakapaka rawa i te matewai.

¹³Sellepärast läheb mu rahvas ootamatult vangi, tema auväärsed mehed näevad nälga ja ta rahvahulgad närbuvad janust.

¹⁴Na reira te reinga i whakanui ai i tona hiahia, i whewhera noa atu ai i tona mangai; a heke atu ana ki reira to ratou kororia, o ratou mano tini, to ratou whakahi, me te tangata e whakamanamana ana i roto i a ratou.

¹⁴Sellepärast avab ennast surmavald ja ajab oma suu otsatult pärani: alla peab astuma niihästi hiilgus kui rüsin, niihästi lärm kui rõõmurõkatus.

¹⁵Ka whakapikoa ano hoki te tangata ware, a ka whakaititia te tangata nui ka whakahokia iho hoki nga kanohi o te hunga whakakake:

¹⁵Inimene painutatakse ja mees heidetakse maha ning suureliste silmad alandatakse.

¹⁶Otiia ka whakanekehia ake a Ihowa o nga mano i runga i te whakawa, ka whakatapua ano te Atua, te Mea Tapu, i runga i te tika.

¹⁶Aga vägede Issand on kohtus kõrge ja Püha Jumal osutub pühaks õigluses.

¹⁷Ko reira nga reme kai ai, ano kei to ratou wahi, a ka kainga e nga mea haere noa nga wahi kua ururuatia o te hunga tetere.

¹⁷Ja seal käivad talled karjas kui oma karjamaal ja rusude vahel söövad võõrad.

¹⁸¶ Aue te mate mo te hunga e kumea ana e ratou te he ki nga aho o te horihori, te hara hoki me te mea ki te taura o te kata:

¹⁸Häda neile, kes nööridega tõmbavad enese peale süüd ja otse vankriköitega pattu,

¹⁹E mea nei, Kia hihiko ia, kia hohoro tana mahi, kia kite ai matou: kia whakatata mai hoki, kia tae mai te whakaaro o te Mea Tapu o Iharaira, kia mohio ai matou.

¹⁹kes ütlevad: 'Tõtaku tema, tehku kiiresti, et me saaksime näha, ja liginegu ning tulgu Iisraeli Püha nõu, et me saaksime teada!'

²⁰Aue te mate mo te hunga e mea nei ki te kino, he pai, ki te pai hoki, he kino; e mea nei i te pouri hei marama, i te marama hoki hei pouri; e mea nei i te kawa hei reka, i te reka hei kawa!

²⁰Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!

²¹Aue te mate mo te hunga he nui nei o ratou whakaaro ki ta ratou titiro, e mahara ana hoki he hunga mohio ratou!

²¹Häda neile, kes on iseenese silmis targad ja iseenese meelest arukad!

²²Aue te mate mo te hunga kaha ki te inu waina, he hunga uaua ano ki te whakaranu i te wai kaha:

²²Häda neile, kes on vägevad veini jooma ja vahvad mehed vägijooki segama,

²³E whakatika nei i ta te tangata he, he whakaaro ki te utu; e tango atu nei i te tika o te tangata tika.

²³kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!

²⁴Mo reira ka rite ki te kainga a te arero o te ahi i te kakau witi, ki te hinganga o te otaota maroke ki roto ki te mura; ka pera to ratou pakiaka te pirau, ka rere to ratou puawai ki runga, ano he puehu: mo ratou i whakakahore ki te ture a Ihowa o nga mano, i whakahawea ano hoki ki te kupu a te Mea Tapu o Iharaira.

²⁴Sellepärast - nagu tulekeel sööb kõrsi ja kuluhein vajub kokku leegis, nõnda kõduneb nende juur ja nende õied muutuvad tolmuks, sest nad on hüljanud vägede Issanda Seaduse ja on põlanud Iisraeli Püha sõna.

²⁵Na reira te riri o Ihowa i mura ai ki tana iwi, a kua torona e ia tona ringa ki te whawhai ki a ratou, a patua iho ratou e ia; i ngaueue nga maunga, a ko o ratou tinana mate me te mea he paru i waenganui o nga huarahi. Na ahakoa tenei katoa, kah ore tona riri i te tahuri atu, maro tonu tona ringa.

²⁵Sellepärast on Issanda viha süttinud põlema oma rahva vastu: ta sirutas oma käe tema kohale ja lõi teda, nõnda et mäed vabisesid ja nende laibad olid otsekui sõnnik keset tänavaid. Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.

²⁶Ka whakaarahia ano hoki e ia he kara ki nga iwi i tawhiti; ka whiowhio ano ki a ratou ki te pito o te whenua. Nana, ka hohoro, ka tere tonu ta ratou haere mai.

²⁶Ja ta tõstab lipu kaugele rahvale, vilistab teda maa äärest, ja vaata, see tuleb kiiresti tõtates.

²⁷E kore tetahi o ratou e ngenge, e kore e tapepa te waewae; e kore tetahi e parangia, e kore e moe; e kore te whitiki o o ratou hope e mawheto, e kore ano te here o o ratou hu e motu.

²⁷Keegi neist ei ole väsinud ja keegi ei komista, ei tuku ega maga; kellelgi ei vallandu vöö vöölt ega katke jalatsipael.

²⁸Ko a ratou pere, koi tonu, he piko katoa a ratou kopere; ko nga paua o o ratou hoiho ka kiia he mata, a ko o ratou wira he awhiowhio:

²⁸Nende nooled on teritatud ja kõik nende ammud on vinnas; nende hobuste kabjad on nagu tulekivi ja nende rattad nagu tuulispea.

²⁹Ko ta ratou hamama, koia ano kei ta te raiona, ka hamama ratou ano he kuao raiona: ae ra, ka ngaengere ratou, ka hopukina: ae ra, ka ngengere ratou, ka hopukina ta ratou tupapaku, kawhakina tonutia atu, kahore hoki he tangata hei whakaora.

²⁹Nende möirgamine on otsekui emalõvi möirgamine, nad möirgavad nagu noored lõvid; nad urisevad ja haaravad saagi ning viivad oma teed, ja päästjat ei ole.

³⁰Na ka hamama ratou ki a ratou i taua ra, me te mea ko te moana e haruru ana: a, ki te titiro tetahi ki te whenua, nana, he pouri me te tuatea, a kua pouri te marama i ona kapua.

³⁰Ja sel päeval on tema kohal mürin otsekui meremüha, ja kui vaadata maale, ennäe, siis on seal ahastuse pimedus ja pilv pimendab valguse.