¹¶ E mau ano nga wahine tokowhitu ki te tangata kotahi i taua ra, a ka mea, Ko ta matou taro ano hei kai ma matou, ko o matou kakahu ano hei kakahu mo matou; ko tou ingoa noa kia whakahuatia mo matou; tangohia atu e koe to matou ingoa kino.

¹Sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest, öeldes: 'Me sööme omaenese leiba ja kanname omaenese riideid, kui meid ainult hüütaks sinu nime järgi. Võta ära meie teotus!'

²¶ I taua ra tera e ataahua te peka o Ihowa, e kororia rawa, a ka mamaru te hua o te whenua, ka whakapaipai, hei mea ma nga morehu o Iharaira.

²Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile.

³Na, ko te tangata i toe ki Hiona, i mahue ki Hiurharama, ka kiia he tapu, ara nga tangata katoa kua oti te tuhituhi ki roto ki te hunga ora i Hiruharama:

³Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud,

⁴Ina oti te paru o nga tamahine o Hiona te horoi e te Ariki, ina purea e ia nga toto o Hiruharama i roto i a ia, ki te wairua o te whakawa, ki te wairua tahutahu.

⁴siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.

⁵A ka hanga e Ihowa ki runga ki te nohoanga katoa o Maunga Hiona, ki runga ano hoki i ona huihuinga, he kapua me te paowa i te awatea, he aho no te ahi murara i te po; no te mea ka horahia he hipoki ki runga katoa o te kororia.

⁵Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.

⁶A ka ai he tihokahoka hei whakamarumaru i te awatea mo te werawera, hei rerenga atu hoki, hei whakaruru mo te tupuhi, mo te ua.

⁶Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.