¹¶ No te mea tenei te Ariki, a Ihowa o nga mano, te tango atu nei i Hiruharama, i a Hura, i te titoko me te tokotoko, i te titoko taro katoa, i te titoko wai katoa;

¹Sest vaata, Jumal, vägede Issand, võtab Jeruusalemmalt ja Juudalt toe ja toetuse, kõik leiva- ja veetoed,

²I te marohirohi, i te tangata whawhai; i te kaiwhakawa, i te poropiti, i te tohunga, i te tautahito;

²sangari ja sõjamehe, kohtumõistja ja prohveti, ennustaja ja vanema,

³I te rangatira rima tekau, i te tangata nui, i te kaiwhakatakoto whakaaro, i te kaimahi mohio, i te mea matau ki te taki.

³viiekümnepealiku ja lugupeetud mehe, nõuniku, osava meistri ja lausuda oskaja.

⁴Ka hoatu ano e ahau he tamariki hei rangatira mo ratou, he kohungahunga hoki hei kingi mo ratou.

⁴Ja ma panen poisid neile vürstideks ning lapsed valitsevad nende üle.

⁵Ka tukinotia ano te iwi, tetahi e tetahi, te tangata e tona hoa tata; ka whakahihi hoki te tamariki ki te kaumatua, te mea e whakahaweatia ana ki te tangata e whakahonoretia ana.

⁵Siis hakkab rahvas isekeskis rõhuma, üks ühte ja teine teist, noor tõuseb vana vastu ja vääritu auväärse vastu.

⁶E mau hoki te tangata ki tona tuakana, i te whare o tona papa, a ka mea, He kakahu tou, hei rangatira koe mo matou, a hei raro i tou ringa tenei whakatakanga:

⁶Kui vend haarab oma isakojas vennast: 'Sul on kuub, ole meile juhiks ja võta see rusuhunnik oma käe alla!',

⁷A taua ra ka karanga nui ia, ka mea, E kore ahau e pai hei kaiwhakaora; kahore hoki he taro i toku whare, kahore he kakahu: kaua ahau e meinga e koutou hei rangatira mo te iwi.

⁷siis tõstab too selsamal päeval häält, öeldes: 'Ei ole minust haavasidujat, mu kojas ei ole leiba ega kuube: ärge pange mind rahva juhiks!'

⁸Kua taka hoki a Hiurharama, kua hinga a Hura; kua whawhai nei hoki to ratou arero, me a ratou mahi, ki a Ihowa, whakapataritari ai i nga kanohi o tona kororia.

⁸Sest Jeruusalemm komistab ja Juuda langeb, kuna nende keel ja teod on Issanda vastu, et trotsida Aulise silme ees.

⁹¶ Ko te titiro hoki a o ratou kanohi hei kaiwhakaatu mo to ratou he; e pera ana me Horoma e whakapuaki ana i o ratou hara, kahore e huna. Aue te mate mo to ratou wairua! ko ta ratou utu hoki ki a ratou ano, ko te kino.

⁹Nende näoilme tunnistab nende endi vastu, nad kuulutavad oma pattu salgamata otsekui Soodom. Häda nende hingedele! Sest nad teevad iseendile kurja.

¹⁰Mea atu ki te tangata tika, ko te pai mona: ka kainga hoki e ratou nga hua o a ratou mahi.

¹⁰Öelge õigele, et tema käsi käib hästi, sest nad saavad süüa oma tegude vilja!

¹¹Aue te mate mo te tangata kino! ko te he mona: ka riro hoki i a ia te utu o ta ona ringa.

¹¹Häda õelale! Tema käsi käib halvasti, sest ta kätetöö tasutakse talle.

¹²Tena ko taku iwi, he tamariki o ratou kaitukino, he wahine hoki e kingi ana mo ratou. E taku iwi, ko ou kaiarahi kei te whakapohehe i a koe, kei te whakakahore hoki i te tikanga o ou huarahi.

¹²Mu rahva sundijaks on laps ja teda valitsevad naised. Mu rahvas! Su juhid on eksitajad, nad muudavad valeks su radade suuna.

¹³E whakatika ake ana a Ihowa ki te tohe, e tu ana ia ki te whakawa i nga iwi.

¹³Issand tõuseb nõutama õigust, ta asub kohut mõistma rahvastele.

¹⁴Ka timata ta Ihowa whakawa i nga kaumatua o tana iwi, i ona rangatira ano hoki: Ko koutou nana i pau ai te mara waina; ko nga taonga a nga rawakore i pahuatia kei roto i o koutou whare:

¹⁴Issand läheb kohtusse oma rahva vanemate ja vürstidega: Te olete laastanud viinamäed ja teie kodades on vaestelt röövitu.

¹⁵He aha ta koutou tikanga i kuru ai koutou i taku iwi, i orohina ai e koutou nga mata o nga rawakore? e ai ta te Ariki, ta Ihowa o nga mano.

¹⁵Mida te ometi mõtlete, tallates mu rahvast ja rutjudes vaeste nägu? küsib Jumal, vägede Issand.

¹⁶¶ Na i mea ano a Ihowa, Na i te mea e whakapehapeha ana nga tamahine o Hiona, e haere ana me te uatoko o nga kaki, me te takataka o nga karu, ka whakameamea, me te tatangi ano nga waewae:

¹⁶Ja Issand ütleb: Sellepärast et Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi, käies astuvad tippamisi ja kliristavad jalarõngaid,

¹⁷Mo reira ka whakangaua e te Ariki ki te patito te tumuaki o nga tamahine o Hiona, ka takoto kau ano hoki i a Ihowa o ratou wahi ngaro.

¹⁷teeb Issand Siioni tütarde pealae kärnaseks ja Issand paljastab nende häbeme.

¹⁸I taua ra ka kore i te Ariki te ataahua o nga mea tatangi o nga waewae, o nga whakapaipai ripekapeka, o nga heitiki;

¹⁸Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad, laubaehted ja kaelakeed,

¹⁹Nga mekameka, nga poroporo me nga arai kanohi,

¹⁹kõrvarõngad, käevõrud ja loorid,

²⁰Nga potae, nga whakapaipai o nga waewae, nga pakawe, nga pouaka hongihongi me nga whakakai,

²⁰peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid,

²¹Nga mowhiti, nga whakapaipai o te ihu,

²¹sõrmused ja ninarõngad,

²²Nga kakahu whakapaipai, nga koroka, nga hooro me nga pukoro,

²²riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud,

²³Nga whakaata me te rinena pai, nga potae me nga arai whakapaipai.

²³peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid.

²⁴Na he kakara pai i mua, tera e puta ake he piro; he whitiki, tuku iho he tawhetawhe; he koukou huatau, tau iho he pakira kau; he tatua whakapaipai, kopakina iho ki te kakahu taratara: he ataahua, hunuhunua ake.

²⁴Ja siis sünnib, et palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk, vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk.

²⁵Ka hinga ou tangata i te hoari, ou marohirohi i te whawhaitanga.

²⁵Su mehed langevad mõõga läbi ja su sangarid sõjas.

²⁶Ka tangi, ka aue ona kuwaha; a ka mokemoke ia, ka tau ki te whenua.

²⁶Siis kurvastavad ja leinavad ta väravad, ta istub maa peal tühjaks tehtuna.