¹¶ Na i nga ra o Ahata tama a Iotama, tama a Utia, kingi o Hura ka haere mai a Retini kingi o Hiria raua ko Peka tama a Remaria kingi o Iharaira ki Hiruharama tatau ai ki reira; kihai ia a reira i taea e raua.

¹Ja neil päevil, kui Juudas oli kuningaks Aahas, kes oli Ussija poja Jootami poeg, sündis, et Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid sõdima Jeruusalemma vastu; aga nad ei suutnud seda vallutada.

²A ka korerotia ki te whare o Rawiri, ko Hiria kei te whakapiri ki a Eparaima. Na ka kapakapa tona ngakau, me te ngakau o tona iwi, ano ko nga rakau o te ngahere e ngarue ana i te hau.

²Kui Taaveti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises ta enese ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes.

³Katahi a Ihowa ka mea ki a Ihaia, Tena, haere ki te whakatau i a Ahata, korua ko tau tama, ko Hearatahupu ki te pito o te awakeri o te puna wai i runga, ki te ara i te mara a te kaihoroi kakahu;

³Ja Issand ütles Jesajale: 'Mine ometi Aahasele vastu, sina ja su poeg Sear-Jaasub, Ülatiigi veejuhtme otsa juurde, Vanutajavälja maanteele,

⁴Ka mea ki a ia, Kia mahara, kia ata noho; kaua e wehi, kaua hoki tou ngakau e pawera ki nga pito e rua o enei ngotungotu e paowa nei, ki te riri nui o Retini ratou ko Hiria, o te tama hoki a Remaria.

⁴ja ütle temale: Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks nende kahe suitseva tukiotsakese pärast - Süüria Retsini ja Remalja poja vihapalangu pärast!

⁵Na kua whakaaroa nei e Hiria, ratou ko Eparaima, ko te tama a Remaria, he kino mou, kua mea nei ratou,

⁵Sellepärast et Süüria, Efraim ja Remalja poeg on pidanud sinu vastu kurja nõu, öeldes:

⁶Tatou ka haere ki a Hura whakatupu kino ai i a ia, a ka wahi mai ai tatou i tetahi wahi ma tatou, ka whakakingi ai hoki i tetahi kingi i waenganui i a ia, ara i te tama a Tapeara:

⁶'Läki üles Juuda vastu, tükeldagem see ja vallutagem endile ning tõstkem seal Taabali poeg kuningaks!' -

⁷Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, E kore e tu, e kore ano e taea.

⁷ütleb Issand Jumal nõnda: See ei lähe korda ega sünni!

⁸Ko te upoko hoki o Hiria ko Ramahiku, a ko te upoko o Ramahiku ko Retini: na i enei tau e ono tekau ma rima ka pakarukaru a Eparaima, kore ake tena iwi.

⁸Sest Süüria pea on Damaskus ja Damaskuse pea on Retsin. Ja veel kuuskümmend viis aastat - siis on Efraim kui rahvas purustatud.

⁹Na ko te upoko o Eparaima ko Hamaria, ko te upoko hoki o Hamaria ko te tama a Remaria. Ki te kore koutou e whakapono, he pono e kore ta koutou e u.

⁹Efraimi pea on Samaaria ja Samaaria pea on Remalja poeg. Kui te ei usu, siis te ei püsi!'

¹⁰¶ A i korero ano a Ihowa ki a Ahata, i mea,

¹⁰Ja Issand käskis öelda Aahasele veel seda:

¹¹Inoia tetahi tohu mau i a Ihowa, i tou Atua; inoia he mea i te hohonu, i te wahi tiketike ranei i runga.

¹¹'Küsi enesele Issandalt, oma Jumalalt, tunnustäht sügavusest või kõrgusest!'

¹²Ano ra ko Ahata, E kore ahau e inoi, e kore ano e whakamatautau i a Ihowa.

¹²Aga Aahas vastas: 'Ma ei küsi ega kiusa Issandat!'

¹³Na ka ki tera, Tena, whakarongo e te whare o Rawiri; he mea iti ianei ki a koutou kia hoha nga tangata i ta koutou, i mea ai koutou kia hoha ano hoki toku Atua?

¹³Siis Jesaja ütles: 'Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?

¹⁴Mo reira ma te Ariki ano e hoatu he tohu ki a koutou. Nana, ka hapu he wahine, ka whanau hoki he tama, a ka huaina e ia tona ingoa ko Emanuera.

¹⁴Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.

¹⁵He pata, he honi, hei kai mana, ina mohio ia ki te paopao ki te kino, ki te whiriwhiri i te pai.

¹⁵Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head.

¹⁶Mohio rawa hoki te tamaiti ki te paopao ki te kino, ki te whiriwhiri i te pai, ka mahue te whenua e whakariharihangia nei e koe ona kingi e rua.

¹⁶Sest enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, laastatakse see maa, mille kahe kuninga ees sa tunned hirmu.

¹⁷¶ Tera e kawea mai e Ihowa ki a koe, ki tou iwi hoki, a ki te whare o tou papa, he ra kihai nei i tae mai, no te ra i mawehe ai a Eparaima i roto i a Hura; ara te kingi o Ahiria.

¹⁷Issand laseb tulla sinule ja su rahvale ning su isa soole Assuri kuninga läbi päevi, milliseid ei ole olnud Efraimi Juudast lahkumise ajast.

¹⁸Na i taua ra ka whiowhio a Ihowa ki te ngaro i te wahi whakamutunga mai o nga awa o Ihipa, ki te pi ano hoki i te whenua o Ahiria.

¹⁸Sel päeval vilistab Issand kärbseid Egiptuse jõgede lähteilt ja mesilasi Assuri maalt,

¹⁹A ka rere mai ratou, ka tau katoa ki nga awaawa ka ururuatia nei, ki nga rua o nga kamaka, ki nga tataramoa katoa, ki nga wahi tarutaru katoa.

¹⁹ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse.

²⁰I taua ra ka heua e te Ariki ki te heu i utua, ki nga wahi i tera taha o te awa, ara ki te kingi o Ahiria, te mahunga me te huruhuru o nga waewae: ka pau ano hoki i a ia te pahau.

²⁰Sel päeval lõikab Issand noaga, mis on palgatud teiselt poolt jõge, Assuri kuninga kaudu - teie pea- ja häbemekarvad maha ning rebib habemedki ära.

²¹Na i taua ra ka atawhaitia e te tangata he kuao kau me nga hipi e rua;

²¹Sel päeval saab igaüks pidada ainult ühe noore lehma ja paar lammast,

²²A he nui te waiu e tukua e ratou, no ka kai pata ia: ka kainga hoki he pata, he honi e te hunga katoa ka mahue ki te whenua.

²²ja nende piimaanni rohkuse tõttu on süüa võid, sest võid ja mett söövad kõik, kes maale alles jäävad.

²³A i taua ra, ko nga wahi katoa i reira nei nga waina kotahi mano, ko te utu kotahi mano hiriwa, ka waiho era mo nga tataramoa, mo nga tumatakuru.

²³Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat viinapuud, tuhat hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile.

²⁴He pere, he kopere a nga tangata ina haere mai ki reira; ka riro katoa hoki te whenua i te tataramoa, i te tumatakuru.

²⁴Sinna minnakse noolte ja ambudega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid.

²⁵Na ko nga puke katoa e ngakia ana ki te karaone, e kore koe e tae ki reira i te wehi o te tataramoa, o te tumatakuru; engari he wahi tera e tukua ai nga kau, e takahi ai nga hipi.

²⁵Ja mitte ühelegi mäele, mida nüüd kõplaga rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad härgade uitepaigaks ja lammaste tallermaaks.'