¹¶ I ki mai ano a Ihowa ki ahau, Tikina atu tetahi papa nui mau, ka tuhituhi ki runga, ki te pene a te tangata, Mo Mahereharara Hapaha;

¹Ja Issand ütles mulle: 'Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas!

²Na maku e mea etahi kaiwhakaatu pono hei whakaatu mo taku, ara a Uria tohunga raua ko Tekaria tama a Teperekia.

²Ja ma võtan endale usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Jeberekja poja Sakarja.'

³Na ko taku haerenga atu ki te poropiti wahine, kua hapu, whanau ake he tama. Katahi a Ihowa ka ki mai ki ahau, Huaina tona ingoa ko Mahereharara Hapaha.

³Siis ma läksin prohveti naise juurde, ja tema jäi lapseootele ning tõi poja ilmale. Ja Issand ütles mulle: 'Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas!

⁴No te mea mohio rawa ake te tamaiti ki te karanga, E toku papa, e toku whaea, ka riro nga taonga o Ramahiku, me nga mea parakete o Hamaria i te aroaro o te kingi o Ahiria.

⁴Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette.'

⁵I korero mai ano a Ihowa ki ahau, i mea.

⁵Ja Issand rääkis minuga veelgi, öeldes:

⁶Na kua paopao nei tenei iwi ki nga wai ata rere o Hiroa, a e koa ana ki a Retini raua ko te tama a Remaria;

⁶'Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloahi hiljukesi voolavaid vesi ning pelgab Retsinit ja Remalja poega,

⁷Na, tenei te takina mai nei e te Ariki nga wai o te awa ki runga ki a ratou, he kaha, he nui, ara te kingi o Ahiria, me tona kororia katoa: ka ngawha ano ia ki runga i ona pareparenga katoa, ka pari ano hoki ki runga i ona tahatika katoa:

⁷vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed - Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse -, mis tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest,

⁸Ka rere tonu atu ia ki a Hura; ka puhake atu, a ka puta; ka pa ki te kaki rawa; a ka kapi i te rohanga o ona parirau te whanuitanga o tou whenua, e Emanuera.

⁸tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatub kaelani. Ja tema tiibade sirutus täidab su maa kogu selle laiuses, Immaanuel.'

⁹¶ E anga, ka whakatupu raruraru, e nga iwi, a ka pakaru rikiriki koutou; kia whai taringa hoki, e te hunga katoa o nga whenua i tawhiti; whitiki, a ka pakaru rikiriki koutou; whitiki, a ka mongamonga noa koutou.

⁹Möllake, rahvad, ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege!

¹⁰Whakatakotoria he whakaaro, a ka taka noa iho; korerotia te kupu, e kore ano e tu; kei a matou nei hoki te Atua.

¹⁰Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!

¹¹Ko ta Ihowa korero hoki tenei ki ahau i runga i te ringa kaha, me tana whakaako ano i ahau kia kaua e haere i te ara o tenei iwi; ka ki mai,

¹¹Sest nõnda rääkis minuga Issand, kui ta käsi haaras mind ja hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:

¹²Kaua e ki, He he te whakatakotoria nei i nga mea katoa e ki atu ai tenei iwi, He he te whakatakotoria nei; kaua hoki e wehi i ta ratou e wehi ai, kaua ano e pawera ki reira.

¹²'Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!

¹³Ko Ihowa o nga mano, ko ia ta koutou e whakatapu ai; ko ia hei wehi ma koutou, ko ia hei pawera ma koutou.

¹³Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!

¹⁴A ka ai ia hei wahi tapu; hei kohatu tutukitanga waewae ia, hei kamaka e hinga ai nga whare e rua o Iharaira, hei rore ano hoki, hei mahanga ki nga tangata o Hiruharama.

¹⁴Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.

¹⁵He tokomaha ano hoki o ratou e tutuki te waewae ki reira, e hinga, pakaru iho, e mahangatia, mau tonu iho.

¹⁵Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi.

¹⁶¶ Takaia te whakaaturanga, hiritia te ture i roto i aku akonga.

¹⁶Seo kinni tunnistus, sulge pitseriga õpetus mu õpilastes!'

¹⁷A ka tatari ahau ki a Ihowa e hunga nei i tona mata ki te whare o Hakopa, ka tumanako atu ki a ia.

¹⁷Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale.

¹⁸Nana, ko matou ko nga tamariki i homai nei e Ihowa ki ahau hei tohu, hei mea whakamiharo i roto i a Iharaira, he mea na Ihowa o nga mano e noho nei i Maunga Hiona.

¹⁸Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Issandalt, kes elab Siioni mäel.

¹⁹Na, ki te mea mai ratou ki a koutou, Me rapu tikanga koutou i te hunga he atua maori nei o ratou, i nga matakite, i te hunga e kowhetewhete ana, e ngunguru ana: kaua ianei tetahi iwi e rapu tikanga ki to ratou Atua? me rapu atu ranei ratou ki ng a mea mate mo nga mea ora?

¹⁹Ja kui teile öeldakse: Küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?

²⁰Ki te ture, ki te whakaaturanga! ki te kore e rite ta ratou korero ki tenei kupu, ina, kahore he ata mo ratou.

²⁰Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.

²¹A ka tika ano ratou na reira, ruha noa iho, e mate ana i te kai: i a ratou ka mate nei i te kai, ka tupu te riri, a ka kanga e ratou to ratou kingi, me to ratou Atua, a ka tahuri o ratou kanohi whakarunga:

²¹Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased. Aga nälga tundes nad vihastavad ja neavad oma kuningat ja Jumalat. Ja kui nad tõstavad pilgu üles

²²A ka titiro ratou ki te whenua, na, he whakapawera, he pouri, ko te poruru o te mamae; a ka aia atu ratou ki roto ki te pouri kerekere.

²²või vaatavad maha, siis - näe, on kitsikus ja pimedus, ahistuse süngus. Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse.

²³Aga ei jää pimedusse maa, kus on ahastus. Otsekui Jumal endisel ajal põlgas Sebulonimaad ja Naftalimaad, nõnda austab ta tulevikus mereäärset teed, Jordani-tagust maad, paganate Galilead.