¹¶ Na ka whakautua e Eripata Temani; i mea ia,

¹Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:

²He horihori kau koia te matauranga e whakapuakina e te tangata whakaaro, kia whakakiia e ia tona kopu ki te hau marangai?

²'Kas tark tohib vastata tuulepäiselt ja täita oma rinda idatuulega,

³Me korero ranei ia ko nga kupu kore hua hei ako, ko nga whaikorero ranei kahore nei e whai tikanga?

³seletada kõlbmatute kõnedega, sõnadega, millest pole kasu?

⁴Ae, kua whakakorea atu na e koe te wehi, kei te pupuri mai koe i te inoi i te aroaro o te Atua.

⁴Sa teed tühjaks isegi jumalakartuse ja rikud hardust Jumala ees.

⁵Na kei te whakaakona tou mangai e tou kino, a kei te whiriwhiria e koe ko te arero o te hunga tinihanga.

⁵Sest su süü paneb sulle sõnad suhu ja sa valid kavalate keele.

⁶Ehara i ahau, na tou mangai ano i hopu tou kino; ko ou ngutu ano hei whakaatu i tou he.

⁶Su oma suu süüdistab sind, aga mitte mina, su oma huuled kostavad su vastu.

⁷Ko koe ianei te tangata tuatahi kua whanau? He mea hanga ranei koe no mua atu i nga pukepuke?

⁷Kas oled sina esimese inimesena sündinud? Ons sind enne mäekünkaid sünnitatud?

⁸Kua rongo ranei koe i to te Atua whakaaro puku? Kei te kaiponu ranei koe i te whakaaro ki a koe anake?

⁸Kas oled sina Jumala nõupidamist kuulnud ja nõnda enesele tarkuse toonud?

⁹Ko te aha te mohiotia ana e koe, a kahore e mohiotia e matou? Ko tehea whakaaro ano hoki ou kahore nei i a matou?

⁹Mis see on, mida sina tead, aga meie ei tea, mida sina mõistad, aga meie mitte?

¹⁰Kei a matou nga upoko hina ratou tahi ko nga tino koroheke, kaumatua rawa ake i tou papa.

¹⁰Meiegi hulgas on hallpäid ja elatanuid, ealt vanemad kui su isa.

¹¹He iti rawa ranei mou nga whakamarie a te Atua, te kupu ngawari e hoatu ana ki a koe?

¹¹Ons sinu jaoks väike Jumala troost, või sõna, mis kohtleb sind leebelt?

¹²He aha koe i kahakina atu ai e tou ngakau? He aha hoki ou kanohi i kimokimo ai,

¹²Kuhu su süda sind kisub ja kuhu su silmad sihivad,

¹³I tahuri ai tou wairua ki te whakahe i te Atua? i puaki ai ena kupu i tou mangai?

¹³et sa pöörad oma vaimu Jumala vastu ja paiskad sõnu suust välja?

¹⁴He aha te tangata, e ma ai ia? te whanau ranei a te wahine, e tika ai?

¹⁴Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus?

¹⁵Nana, kahore ia e whakawhirinaki ki ana mea tapu; kahore hoki nga rangi e ma ki tana titiro.

¹⁵Vaata, tema ei usu oma ingleidki ja tema silmis ei ole taevadki selged,

¹⁶Katahi ia te he rawa ko te mea whakarihariha, ko te mea poke, ko te tangata e inu nei i te kino ano he wai.

¹⁶veel vähem siis põlastusväärset ja laostunut, meest, kes väärtegusid joob nagu vett.

¹⁷¶ Maku e whakaatu ki a koe, whakarongo mai ki ahau; ko te mea kua kitea e ahau, maku e korero atu.

¹⁷Mina kuulutan sulle, kuule mind, ja ma jutustan, mida olen näinud,

¹⁸He mea korero mai na nga mohio, he whakarerenga iho na o ratou matua: kihai hoki i huna e ratou:

¹⁸mida targad on teada andnud, mida ei olnud salanud nende vanemad,

¹⁹Ki a ratou nei anake te homaitanga o te whenua; kihai hoki te tangata ke i tika i waenganui i a ratou.

¹⁹kellele üksi oli antud maa ja kelle seas veel võõras ei olnud käinud:

²⁰E whakamamae ana te tangata kino i ona ra katoa, ara i te maha o nga tau e haupu nei mo te kaitukino.

²⁰süüdlane vaevleb kogu eluaja ja jõhkrale on talletatud pisut aastaid.

²¹He reo whakawehi kei roto i ona taringa; i te wa whai rawa ka tae mai te kaipahua ki a ia:

²¹Hirmuhääled on tal kõrvus, rahuajalgi tuleb hävitaja temale kallale.

²²Kahore ana whakaaetanga ake tera ia ka hoki ake i te pouri, e whanga ana ano hoki te hoari ki a ia.

²²Ei ta usu, et ta pimedusest välja pääseb: ta on mõõgale määratud.

²³E kopikopiko noa ana ia ki te taro mana, e mea ana: Kei hea ra? E mohio ana ia kua tata ki tona ringa te ra o te pouri.

²³Ta peab hulkuma leiva pärast: kus seda on? Ta teab, et pimedusepäev on temale valmis.

²⁴Ko te ngakau mamae, me te tumatatenga, hei whakawehi i a ia; ka kaha ake raua i a ia, me te mea he kingi kua rite ana mea mo te whawhai.

²⁴Ahastus ja häda hirmutavad teda, vallutavad tema nagu tapluseks valmis kuningas.

²⁵Kua totoro nei ona ringa ki te whawhai ki te Atua, kua whakatoatoa nei i a ia ki te whawhai ki te Kaha Rawa;

²⁵Sest ta on sirutanud oma käe Jumala vastu ja on suurustanud Kõigevägevama ees,

²⁶Kua rere ki a ia me te kaki maro, me nga puku matotoru o ana whakangungu rakau.

²⁶joostes kangekaelselt tema vastu oma paksukühmuliste kilpidega.

²⁷Kua kopakina hoki tona mata e tona ngako, a kua tupu te ngako o tona hope.

²⁷Sest ta on katnud oma näo rasvaga, on kasvatanud puusadele lihavust

²⁸Na i noho ia ki nga pa mahue, ki nga whare kahore i nohoia e te tangata, meake nei waiho hei puranga.

²⁸ja on elanud hävitatud linnades, kodades, kus ei olnud luba elada, mis olid määratud varemeiks.

²⁹E kore ia e whai taonga, e kore ano ona rawa e mau, e kore ano hoki to ratou hua e taupe ki te whenua.

²⁹Ta ei saa rikkaks, ta varandus ei kesta kaua ja tema omand ei kaldu maha.

³⁰E kore ia e puta i te pouri, ona peka ka maroke i te mura, ka riro atu ano ia i te manawa o tona mangai.

³⁰Ta ei pääse pimedusest, kuumus kuivatab ta võsu ja ta taandub tema suu hinguse ees.

³¹Kei whakawhirinaki ia ki te mea teka noa, kei tinihanga ki a ia ano: no te mea ko te teka noa hei utu ki a ia.

³¹Ärgu ta lootku tühjale - ta eksib! Sest temale saab tasuks tühjus.

³²E kore tona ra e taea, kua rite; e kore ano tona peka e whai rau.

³²See läheb täide enneaegselt ja tema võsud ei haljenda enam.

³³Ka ruiruia e ia ana karepe kaiota ano ko te waina, a ka maka tana puawai me te mea ko te oriwa.

³³Ta ajab otsekui viinapuu maha oma küpsemata kobarad ja pillab õisi nagu õlipuu.

³⁴Ka pakoko hoki te whakaminenga o te hunga atuakore, ka pau hoki i te ahi nga teneti o nga utu whakapati.

³⁴Sest jumalatute jõuk jääb viljatuks ja tuli põletab meeleheavõtjate telgid.

³⁵He mahi nanakia te mea i hapu ki roto ki a ratou, whanau ake he teka noa; ko o ratou kopu ano hei hanga i te tinihanga.

³⁵Nad on lapseootel vaevaga ja sünnitavad nurjatust, nende ihu saab toime pettusega.'