¹¶ Ano ra ko Hopa; i mea ia.

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²He hapai pehea tau i te kahakore? He whakaora pehea tau i te ringa ngoikore?

²'Kuidas sa küll oled aidanud rammetut, toetanud jõuetut käsivart!

³Ka tae tau whakatakoto whakaaro ma te whakaarokore! Te nui o tau whakaatu tikanga!

³Kuidas sa küll oled rumalale nõu andnud ja suurt tarkust õpetanud!

⁴I puaki ki a wai au kupu? No wai te wairua i puta mai ra i a koe?

⁴Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust välja tulnud?

⁵¶ E wiri ana nga tupapaku i raro i te wai, me nga mea ano e noho ana i reira.

⁵Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.

⁶E takoto kau ana te reinga i tona aroaro, kahore hoki he hipoki mo te whakangaro.

⁶Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.

⁷E horahia atu ana e ia te raki ki runga ki te wahi takoto kau, whakairihia ana e ia te whenua ki runga ki te kahore noa iho.

⁷Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.

⁸E takaia ana e ia nga wai ki roto ki ana kapua matotoru; a kahore te kapua e pakaru i raro i a ratou.

⁸Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.

⁹E kaiponuhia ana e ia a mua o tona torona, horahia ana e ia tana kapua ki runga.

⁹Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.

¹⁰He mea karapoti nana nga wai, rohe rawa, a tae noa ki te mutunga mai o te marama me te pouri.

¹⁰Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.

¹¹Wiri ana nga pou o te rangi, miharo ana ki tana whakatupehupehu.

¹¹Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.

¹²Ko tona kaha hei whakakorikori i te moana, maru ana te whakakake i tona matauranga.

¹²Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit.

¹³Na tona wairua i whakapaipai nga rangi; na tona ringa i wero te nakahi tere.

¹³Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.

¹⁴Na, he pito enei no ona ara; ano te iti o te wahi ona e rangona ana! Ko te whatitiri ia o tona kaha, ko wai ka matau?

¹⁴Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?'