¹¶ Na ka whakautu a Hopa, ka mea,

¹Siis vastas Iiob ja ütles:

²Aue, me i ata paunatia toku mamae, me i huihuia, me i whakairihia toku aitua ki te pauna!

²'Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.

³Na inaianei taimaha ake i te onepu o te moana: heoi he ohorere rawa aku kupu.

³Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv. Seepärast on mu sõnadki tormakad.

⁴Kei roto hoki i ahau nga pere a te Kaha Rawa, inumia ake e toku wairua to ratou paihana: rarangi tonu mai nga whakawehi a te Atua hei hoariri moku.

⁴Sest minus on Kõigevägevama nooled, mu vaim joob nende mürki. Jumala hirmutamised on rivistunud mu vastu.

⁵E tangi ano ranei te kaihe mohoao i te mea kei te tarutaru ia? e tangi ano ranei te kau i te mea e kai ana?

⁵Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?

⁶E taea ranei te kai, te mea kahore nei ona ha, ki te kahore he tote? He reka ranei te whakakahukahu o te hua manu?

⁶Kas magedat süüakse ilma soolata või on siis maitset kassinaeri limal?

⁷Hore rawa toku wairua e mea kia pa atu ki ena; to ratou rite ki ahau kei te kai whakarihariha.

⁷Mu hing tõrgub neid puudutamast, need on mulle nagu rüvetatud roog.

⁸¶ Aue, me i riro mai taku i tono ai, me i homai e te Atua taku e tumanako nei!

⁸Oh, et ometi mu palve täide läheks ja Jumal annaks, mida soovin!

⁹Me i pai hoki te Atua kia whakangaromia ahau, kia tukua mai tona ringa hei hatepe i ahau!

⁹Otsustaks ometi Jumal mind murda, sirutaks oma käe ja lõikaks katki mu elulõnga,

¹⁰Penei kua ai ano he whakamarie moku; ae, ka tino hari ahau ki te mamae, kahore nei e tohu i ahau: kihai hoki nga kupu a te Mea Tapu i huna e ahau.

¹⁰siis oleks mul veel troostigi: ma hüppaksin rõõmu pärast isegi armutus valus, sest ma ei ole salanud Püha sõnu.

¹¹He aha toku kaha, e tatari ai ahau? He aha hoki toku mutunga, e whakamanawanui ai ahau?

¹¹Mis on mu jõud, et jaksaksin oodata, ja missugune peaks olema mu eesmärk, et suudaksin kindlaks jääda?

¹²He kaha kohatu ranei toku kaha? He parahi ranei oku kikokiko?

¹²Ons mu tugevus nagu kivide tugevus või ons mu ihu vaskne?

¹³Ehara ranei i te mea kahore he awhina moku i roto i ahau, a kua oti te ngoi te pei i roto i ahau?

¹³Tõesti, mul enesel ei ole abi ja pääsemine on mu juurest peletatud.

¹⁴¶ Ko te tangata e ngoikore ana te ngakau kia puta mai te aroha o tona hoa ki a ia, ahakoa kua mahue i a ia te wehi i te Kaha Rawa.

¹⁴Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.

¹⁵He mahi tinihanga ta oku teina, he pera me ta te awa; rere ana ratou ano he waipuke awaawa,

¹⁵Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid,

¹⁶Kua mangu nei i te hukapapa, ngaro ana te hukarere i roto.

¹⁶mis jääst on muutunud tumedaks, kuhu lumi on pugenud peitu;

¹⁷I te wa e mahana ai, ka memeha atu; i te weraweratanga, moti iho ratou i to ratou wahi.

¹⁷veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.

¹⁸Ka peka ke nga tira e haere ana ra reira; riro ana ki te kore, a ngaro iho.

¹⁸Karavanid põikavad teelt kõrvale, lähevad kõrbe ja hukkuvad.

¹⁹Tirotirohia ana e nga tira o Tema; taria atu ana e nga tangata haere o Hepa.

¹⁹Teema karavanid heidavad pilke, Seeba teekäijad loodavad nende peale:

²⁰Whakama ana ratou mo ratou i whakamanawa atu ki reira; te taenga ki aua awa, kanakana kau ana.

²⁰oma lootuses nad jäävad häbisse, sinna jõudes nad pettuvad.

²¹Na he kahore noa iho koutou; ka kite koutou i te mea whakamataku, a ka wehi.

²¹Seesuguseiks olete nüüd saanud: te näete kohutavat asja ja kardate.

²²¶ I mea ranei ahau, Homai ki ahau? He hakari ranei maku e homai i o koutou rawa?

²²Kas ma olen öelnud: 'Andke mulle kingitusi!' või: 'Makske oma varandusest minu eest,

²³I mea ranei, whakaorangia ahau i te ringa o te hoariri? Hokona ahau i roto i te ringa o te kaitukino?

²³päästke mind vaenlase võimusest ja lunastage mind vägivallategijate käest!'?

²⁴Whakaakona ahau, a ka whakarongo puku ahau; whakaaturia ki ahau te mea i he ai ahau.

²⁴Õpetage mind, siis ma vaikin! Tehke mulle selgeks, milles olen eksinud!

²⁵Ano te kaha o nga kupu tika! Ko te aha ia te riria ana e a koutou kupu?

²⁵Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad. Aga mis tähendus on teie noomimisel?

²⁶E mea ana ranei koutou kia riria nga kupu? he hau kau nei hoki nga korero a te tangata kua pau ona whakaaro.

²⁶On teil kavatsus mu sõnu laita? Kas meeltheitja kõne peaks olema nagu tuul?

²⁷Ae ra, e mea ana koutou ki te maka rota mo nga pani, ki te mea i to koutou hoa hei taonga hokohoko.

²⁷Te heidate liisku isegi vaeslapse pärast ja müüte maha oma sõbra.

²⁸Na whakaae mai, titiro mai ki ahau; he pono hoki e kore ahau e korero teka ki to koutou kanohi.

²⁸Aga nüüd vaadake mu peale! Ma tõesti ei valeta teile näkku!

²⁹Tena ra, tahuri mai; kaua hoki te he e waiho; ina, tahuri mai, he tika hoki taku take.

²⁹Jätke ometi järele, et ei sünniks ülekohut! Jah, jätke järele, sest veel on mul selles asjas õigus!

³⁰He he koia kei toku arero? e kore ranei toku hinengaro e mohio ki nga mea whanoke?

³⁰Ons mu keelel ülekohut? Või ei taipa mu suulagi, mis on õnnetus?