¹¶ Na, i muri iho i te matenga o Mohi, o te pononga a Ihowa, ka korero a Ihowa ki a Hohua, ki te tama a Nunu, ki te tangata a Mohi, ka mea,

¹Ja pärast Issanda sulase Moosese surma kõneles Issand Nuuni poja Joosuaga, Moosese teenriga, öeldes:

²Kua mate a Mohi, taku pononga; na whakatika, whiti atu i tenei Horano, a koe me tenei iwi katoa, ki te whenua ka hoatu nei e ahau ki a ratou, ara ki nga tama a Iharaira.

²'Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!

³Ko nga wahi katoa e takahia e nga kapu o o koutou waewae kua hoatu e ahau a reira ki a koutou, ka rite ki taku i korero ai ki a Mohi.

³Kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, annan ma teile, nagu ma Moosesele olen öelnud:

⁴Ko te rohe ki a koutou kei te koraha, kei Repanona nei, a te awa nui atu ana, ara te Awa Uparati, ko te whenua katoa o nga Hiti, a tae noa ki te moana nui, ki te toenetanga o te ra.

⁴kõrbest ja siit Liibanonist kuni suure jõeni, Frati jõeni, kogu hettide maa kuni suure mereni päikeseloojaku pool saagu teie maa-alaks.

⁵E kore tetahi e kaha ki te tu ki tou aroaro i nga ra katoa e ora ai koe: i a Mohi ahau, ka pera ano ahau ki a koe; e kore ahau e whakarere i a koe, e kore hoki e mawehe i a koe.

⁵Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.

⁶Kia kaha, kia maia rawa: mau hoki tenei iwi e whakawhiwhi ki te whenua i oati ai ahau ki o ratou matua kia hoatu ki a ratou.

⁶Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda neile!

⁷Heoi kia kaha, kia tino maia rawa ki te pupuri, ki te mahi i nga ture katoa i whakahaua ki a koe e Mohi, e taku pononga: kei peka ke koe i reira ki matau, ki maui ranei, kia tika ai tau i nga wahi katoa e haere ai koe.

⁷Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed!

⁸Kei whakarerea e tou waha tenei pukapuka o te ture; engari kia u ou whakaaro ki reira i te ao, i te po, kia mau ai koe ki te mahi i nga mea katoa kua oti te tuhi ki reira: ma reira ka whai wahi ai koe i tou huarahi, ma reira hoki koe ka kake ai.

⁸Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!

⁹Kahore ianei ahau i whakahau ki a koe? Kia kaha, kia maia; kaua e wehi, kaua hoki e pawera: no te mea kei a koe a Ihowa, tou Atua, i nga wahi katoa e haere ai koe.

⁹Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!'

¹⁰¶ Na ka whakahau a Hohua i nga rangatira o te iwi, ka mea,

¹⁰Ja Joosua andis käsu rahva ülevaatajaile, öeldes:

¹¹Haere ra waenganui o te puni, ka whakahau i te iwi, ka mea, Taka he o mo koutou; no te mea kia toru ake ra ka whiti koutou i te Horano nei, ka haere ki te tango i te whenua ka homai nei e Ihowa, e to koutou Atua, kia nohoia e koutou.

¹¹'Käige leer läbi ja andke rahvale käsk, öeldes: Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle Jordani, et minna vallutama maad, mille Issand, teie Jumal, annab teile pärida!'

¹²I korero ano a Hohua ki nga Reupeni, ki nga Kari, ki tetahi taanga hoki o te iwi o Manahi, i mea,

¹²Aga ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule rääkis Joosua, öeldes:

¹³Kia mahara ki te kupu i whakahau ai a Mohi, te pononga a Ihowa ki a koutou, i mea ai, E mea ana a Ihowa, to koutou Atua, i a koutou kia okioki, ka homai hoki e ia tenei whenua ki a koutou.

¹³'Tuletage meelde käsku, mille Issanda sulane Mooses teile andis, öeldes: Issand, teie Jumal, lubab teile rahu ja annab teile selle maa.

¹⁴Ko a koutou wahine, ko a koutou tamariki, me a koutou kararehe, me noho ki te whenua i hoatu e Mohi ki a koutou i tenei taha o Horano, ko koutou ia, ko nga marohirohi katoa, me haere topuni atu i te aroaro o o koutou tuakana, hei whakauru mo rat ou;

¹⁴Teie naised, väetid lapsed ja karjad jäägu maale, mille Mooses teile on andnud siinpool Jordanit. Aga teie ise, kõik võitlusvõimelised, peate võitlusvalmilt minema üle jõe oma vendade eel ja aitama neid,

¹⁵Kia meinga ra ano e Ihowa o koutou tuakana kia okioki, kia pena me koutou, a kia whiwhi ratou ki te whenua ka homai nei e Ihowa, e to koutou Atua, ki a ratou; katahi koutou ka hoki ai ki te whenua i riro nei i a koutou, ka noho ai hoki ki te wah i i hoatu e Mohi, e te pononga a Ihowa, ki a koutou i tenei taha o Horano, i te putanga mai o te ra.

¹⁵kuni Issand on andnud rahu teie vendadele nagu teilegi ja nemadki on pärinud maa, mille Issand neile annab; seejärel võite minna tagasi oma pärusmaale ja pärida, mis Issanda sulane Mooses teile on andnud siinpool Jordanit, päikesetõusu pool!'

¹⁶¶ Na ka whakahoki ratou ki a Hohua, ka mea, Ko nga mea katoa e whakahaua e koe ki a matou ka meatia e matou, a ka haere hoki matou ki nga wahi katoa e unga ai matou e koe.

¹⁶Ja nad vastasid Joosuale, öeldes: 'Me teeme kõik, mida sa meid käsid, ja läheme igale poole, kuhu sa meid läkitad.

¹⁷Ko to matou rongo ki a Mohi i nga mea katoa, ka pera ano to matou rongo ki a koe: kia noho ra ia a Ihowa, tou Atua, ki a koe, me ia hoki i noho ki a Mohi.

¹⁷Nagu me kõiges kuulasime Moosest, nõnda tahame kuulata sind! Olgu ainult Issand, su Jumal, sinuga, nagu ta oli Moosesega!

¹⁸Ahakoa ko wai te tangata e tutu ki tau whakahau, e kore hoki e rongo ki au kupu, ki nga mea katoa e whakahau ai koe ki a ia, me whakamate: ko koe ia kia kaha, kia maia.

¹⁸Igaüks, kes paneb vastu su käsule ega kuula sinu sõnu kõiges, mida sa meid käsid teha, surmatagu! Ole ainult vahva ja tugev!'