1¶ Na, kia rua ake nga ra ko te kapenga me te hakari o te taro rewenakore: na ka rapu nga tohunga nui me nga karaipi i tetahi tinihanga e mau ai ia, e whakamatea ai.
1Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,
2I mea hoki ratou, Kauaka i te hakari, kei ngangau te iwi.
2sest nad ütlesid: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'
3A, i a ia i Petani i te whare o Haimona repera, i a ia ano e noho ana ka haere mai tetahi wahine me tetahi pouaka kohatu, ki tonu i te hinu kakara, he tino nara, he mea utu nui; a wahia ana e ia te pouaka kohatu, ringihia ana ki tona matenga.
3Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.
4I riri ano etahi i roto i a ratou, i mea, Hei aha tenei maumau o te hinu kakara?
4Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: 'Milleks see salvi raiskamine?
5Maha atu hoki i te toru rau nga pene te utu me i hokona tenei hinu, na ka hoatu ki te hunga rawakore. Na ka amuamu ratou ki a ia.
5Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.' Ja nad tõrelesid naisega.
6Ka mea atu a Ihu, Waiho atu u ana; he aha ta koutou e whakapawerawera na i a ia? he mahi pai tana i mea nei ki ahau.
6Aga Jeesus ütles: 'Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.
7Kei a koutou tonu hoki te hunga rawakore i nga wa katoa, hei atawhaitanga hoki ratou ma koutou i nga wa e pai ai koutou: e kore ia ahau e noho tonu ki a koutou.
7Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.
8Kua mahia e ia te mea e taea e ia: kua whakawahia e ia i mua nei toku tinana mo te tanumanga.
8Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.
9He pono taku e mea nei ki a koutou, Ko nga wahi katoa o te ao e kauwhautia ai tenei rongopai, ka korerotia ano ta tenei wahine i mea ai, hei whakamahara ki a ia.
9Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.'
10Na ka haere a Hura Ikariote, tetahi o te tekau ma rua, ki nga tohunga nui, ki te tuku i a ia ki a ratou.
10Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.
11A, no ka rongo ratou, ka hari, ka whakaae kia hoatu he moni mana. Na ka rapu ia ki te wa pai e tukua ai ia.
11Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.
12¶ A, i te ra tuatahi o te taro rewenakore, i te wa e patua ai te kapenga, ka mea ana akonga ki a ia, Ko hea koe pai ai kia haere matou ki te taka, kia kai ai koe i te kapenga?
12Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: 'Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?'
13Na ka tonoa e ia tokorua o ana akonga, ka mea ki a raua, haere ki te pa, a ka tutaki mai ki a korua he tangata e mau ana i te taha wai: haere i muri i a ia.
13Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: 'Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa
14A ka mea ki te tangata o te whare e tomo ai ia, E mea ana te Kaiwhakaako, Kei hea te ruma e kai ai matou ko aku akonga i te kapenga?
14ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: 'Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?'
15A mana tonu e whakaatu ki a korua he ruma nui i runga, oti rawa te whariki, te whakapai: hei reira taka ai ma tatou.
15Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!'
16Na haere ana ana akonga, a, no te taenga ki te pa, ka kite i tana i korero ai ki a raua: a taka ana e raua te kapenga.
16Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
17A, no ka ahiahi, ka haere atu ia me te tekau ma rua.
17Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.
18I a ratou e noho ana, e kai ana, ka mea a Ihu, He pono taku e mea nei ki a koutou, Ko tetahi o koutou, kei toku taha nei e kai ana, mana ahau e tuku.
18Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.'
19Na ka pa te pouri ki a ratou, ka ki takitahi ki a ia, Ko ahau koia?
19Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: 'Ega ometi mina?'
20Na ka mea ia ki a ratou, Ko tetahi o te tekau ma rua, ko ia e toutou tahi nei maua ki te rihi.
20Aga Jeesus ütles neile: 'Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.
21E haere ana te Tama a te tangata, e pera ana me te mea i tuhituhia mona: otiia aue te mate mo te tangata e tukua ai te Tama a te tangata! he mea pai ke mo taua tangata me i kaua ia e whanau.
21Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.'
22A, i a ratou e kai ana, ka mau ia ki te taro, a, ka mutu te whakapai, ka whawhati, na ka hoatu ki a ratou, ka mea, Tangohia, kainga: ko toku tinana tenei.
22Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: 'Võtke! See on minu ihu.'
23Na ka mau ia ki te kapu, a, ka mutu te whakawhetai, ka hoatu ki a ratou: a ka inumia e ratou katoa.
23Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
24A ka mea ia ki a ratou, Ko oku toto enei, ko o te kawenata hou, e whakahekea ana mo te tini.
24Ja ta ütles neile: 'See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.
25He pono taku e mea nei ki a koutou, E kore ahau e inu atu ano i te hua o te waina, kia taea ra ano taua ra e inumia houtia ai e ahau i te rangatiratanga o te Atua.
25Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.'
26A, no ka mutu ta ratou himene, ka haere ratou ki Maunga Oriwa.
26Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
27Katahi a Ihu ka mea ki a ratou, Ko koutou katoa na ka he: kua oti hoki te tuhituhi, Ka patua e ahau te hepara, a ko nga hipi ka whakamararatia.
27Ja Jeesus ütles neile: 'Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.
28Otira, muri iho i toku aranga, ka haere ahau i mua i a koutou ki Kariri.
28Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'
29Na ka mea a Pita ki a ia, Ahakoa he te katoa, ko ahau e kore.
29Aga Peetrus vastas talle: 'Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!'
30A ka mea a Ihu ki a ia, He pono taku e mea nei ki a koe, Ko akuanei, i tenei po ano, i te mea kahore ano kia rua nga tangihanga o te tikaokao, ka toru au whakakorenga i ahau.
30Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'
31Katahi ka tino arita rawa tana meatanga atu, Ahakoa kua takoto te tikanga kia mate tahi au me koe, e kore ahau e whakakahore i a koe. I pera ano te korero a ratou katoa.
31Aga tema ütles eriti kindlalt: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.
32¶ A ka tae ratou ki tetahi wahi, e huaina ana ko Kehemane: na ka mea atu ia ki ana akonga, Hei konei koutou noho ai, kia inoi ahau.
32Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: 'Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!'
33Na ka mau ia ki a Pita ratou ko Hemi, ko Hoani, a ka timata te koera, te tumatatenga;
33Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
34Na ka mea ia ki a ratou, Kei te tino pehia toku wairua e te pouri, tata pu ki te mate: noho iho koutou i konei, kia mataara.
34Ja Jeesus ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!'
35Na ka haere ia ki pahaki tata atu, ka hinga ki te whenua, ka inoi, me kahore e ahei kia pahemo atu tenei haora i a ia.
35Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
36A ka mea ia, E Apa, e Pa, ka taea e koe nga mea katoa; tangohia atu tenei kapu i ahau: otiia kaua e waiho i taku e pai ai, engari i tau.
36Ja ta ütles: 'Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!'
37Na ka haere ia, ka rokohanga atu e moe ana ratou, a ka mea ia ki a Pita, E Haimona, kei te moe ia koe? e kore ranei e taea e koe te mataara kia kotahi haora?
37Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: 'Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?
38Kia mataara, me te inoi, kei uru koutou ki te whakamatautauranga. Kei te hihiko te wairua, ko te kikokiko ia kei te ngoikore.
38Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'
39Na ka haere atu ano ia, ka inoi, me te whakahua i aua kupu ano.
39Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.
40Na ka hoki mai ano ia, ka rokohanga e moe ana ratou, he nui hoki te taimaha o o ratou kanohi; a kihai ratou i matau ki ta ratou e whakahoki ai ki a ia.
40Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.
41Na haere ana ano ia, ko te toru o nga haerenga, ka mea ki a ratou, E moe ra, whakata i a koutou: heoi ra, kua taea te haora; na, ka tukua te Tama a te tangata ki nga ringa o te hunga hara.
41Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: 'Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
42Maranga, ka haere tatou; na, ka tata te kaituku i ahau.
42Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'
43¶ Na inamata, i a ia tonu e korero ana, kua puta a Hura, tetahi o te tekau ma rua, me te tini o te tangata, me nga hoari, me nga patu, i ahu mai i nga tohunga nui, i nga karaipi, i nga kaumatua.
43Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44Na kua oti tetahi tohu te whakarite ki a ratou e tona kaituku; i mea ia, Ko taku tangata e kihi ai, ko ia tera; hopukina, kia mau te arahi atu.
44Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: 'See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!'
45Na, i tona taenga mai, tika tonu ki a ia, ka mea, E Rapi; a kihi ana i a ia.
45Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: 'Rabi!' ja andis talle suud.
46Na ka mau o ratou ringa ki a ia, a hopukina ana ia.
46Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47Na ka unuhia e tetahi o te hunga e tu ana i reira tana hoari, haua iho e ia te pononga a te tohunga nui, poroa ana tona taringa.
47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, He tahae ahau, i haere mai ai koutou me nga hoari, me nga patu, ki te hopu i ahau?
48Ja Jeesus hakkas neile rääkima: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49I a koutou ahau e whakaako ana i te temepara i tena ra, i tena ra, a kihai koutou i hopu i ahau: otira i mahia tenei mea kia rite ai nga karaipiture.
49Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!'
50Na whakarere ana ratou katoa i a ia, oma ana.
50Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.
51Na tera tetahi taitamariki i aru tahi mai me ia, takaia ai he kakahu rinena ki runga ake i tona kirikau: na ka hopukina ia e ratou:
51Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52Otira i whakarerea atu e ia te kakahu rinena, a oma tahanga atu ana.
52Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
53¶ Na ka arahina atu e ratou a Ihu ki te tino tohunga: a ka huihui mai ki a ia nga tohunga nui katoa, nga kaumatua me nga karaipi.
53Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
54Na tera a Pita te aru ra i a ia i tawhiti, tae noa ki roto, ki te marae o te tino tohunga; a tera te noho ra me nga kaimahi, painaina ai i a ia i te taha o te ahi.
54Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.
55Na i rapu nga tohunga nui me te runanga katoa i te kororo mo Ihu, e whakamatea ai; heoi kihai i kitea.
55Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,
56He tokomaha hoki nga kaiwhakapae teka mona, otiia kihai i rite a ratou korero.
56sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.
57Na ka whakatika etahi, ka whakapae teka ki a ia, ka mea,
57Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:
58I rongo matou ki a ia e mea ana, Maku e whakahoro tenei whare tapu i hanga nei e te ringa, a kia toru nga ra ka hanga e ahau tetahi atu, ehara i te ringa i mahi.
58'Me oleme kuulnud teda ütlemas: 'Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.''
59A ahakoa tera kihai a ratou korero i riterite.
59Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.
60Na ka whakatika e tohunga nui i waenganui, ka ui ki a Ihu, ka mea, Kahore au kupu? he aha ta enei e whakaatu nei mou?
60Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'
61Heoi kihai ia i kuihi, kahore hoki he kupu i whakahokia e ia. Na ka ui ano te tino tohunga, ka mea ki a ia, Ko koe ranei a te Karaiti, te Tama a Tera e whakapaingia nei?
61Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: 'Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?'
62Ka mea a Ihu ki a ia, Ko ahau ia: a tera koutou e kite i te Tama a te tangata e noho ana i te ringa matau o te kaha, e haere mai ana me nga kapua o te rangi.
62Aga Jeesus ütles: 'Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.'
63Katahi ka haehae te tino tohunga i ona kakahu, ka mea, hei aha atu ma tatou etahi kaiwhakaatu ano?
63Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Mis tunnistajaid meil veel vaja on!
64Kua rongo koutou ki te kohukohu: e pehea ana o koutou whakaaro? Na ka whakaae ratou katoa ka tika te mate mona.
64Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?' Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.
65Katahi ka anga etahi ka tuwha ki a ia, ka arai i tona kanohi, ka kuru i a ia, a ka mea ki a ia, Poropiti mai: a ka pakipakia ia e nga kaimahi ki o ratou ringa.
65Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: 'Ütle prohveti kombel, kes see oli!' Ja teenrid jagasid talle kepihoope.
66¶ A, i a Pita i te marae i raro, ka haere mai tetahi o nga kotiro a te tino tohunga:
66Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk
67A, i tona kitenga i a Pita e painaina ana, ka titiro atu ki a ia, a ka mea, Ko koe ano tetahi i te tangata o Nahareta, ara i a Ihu.
67ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: 'Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega.'
68Otira ka whakakahore ia, ka mea, Kahore rawa ahau i matau, i marama ranei ki tau e korero mai na: na ka puta atu ia ki te whakamahau: a ka tangi te tikaokao.
68Aga tema salgas: 'Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!' Ja ta läks sealt välja eesõue.
69A ka kite te kotiro i a ia, ka anga ano ka korero ki te hunga e tu tata ana, No ratou hoki tenei.
69Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.
70Otira ka whakakahore ano ia. A muri tata iho ka korero ano ki a Pita te hunga e tu tata ana, He pono ko koe tetahi o ratou; no Kariri hoki koe.
70Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: 'Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!'
71Katahi ia ka timata te kanga, te oati, Kahore ahau e matau ki tena tangata e korero na koutou.
71Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!'
72I reira ka tangi ano te tikaokao, ko te tuarua o nga tangihanga. Na ka mahara a Pita ki te kupu i korero ai a Ihu ki a ia, E kore e tuarua te tangi o te tikaokao, ka toru au whakakahoretanga i ahau. A ka whakaaroa iho e ia, na ka tangi.
72Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: 'Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!' Ja ta puhkes nutma.