¹¶ A, mea kau ake te ata, ka runanga nga tohunga nui, nga kaumatua, nga karaipi, me te runanga katoa, a ka herea e ratou a Ihu, ka arahina atu, a tukua atu ana ki a Pirato.

¹Ja kohe varahommikul, kui ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega ning terve Suurkohus olid langetanud otsuse, viisid nad Jeesuse aheldatult ära ning andsid Pilaatuse kätte.

²Ka ui a Pirato ki a ia, Ko koe ranei te Kingi o nga Hurai? Ka whakahokia e ia ki a ia, Kua korerotia na e koe.

²Ja Pilaatus küsis temalt: 'Kas sina oled juutide kuningas?!' Jeesus aga kostis talle: 'Need on sinu sõnad.'

³He maha hoki nga mea i whakapaea ki a ia e nga tohunga nui, kaore ia i korero.

³Ja ülempreestrid kaebasid palju ta peale.

⁴Ka ui ano a Pirato ki a ia, ka mea, Kahore au kupu whakahoki? Na, te tini o nga kupu e korero nei ratou mou.

⁴Aga Pilaatus küsis temalt taas: 'Kas sa midagi ei vasta? Vaata, kui palju nad su peale kaebavad!'

⁵Heoi kahore a Ihu i whakahoki atu ano; no ka miharo a Pirato.

⁵Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilaatus pani imeks.

⁶Na i taua hakari kotahi te herehere e tukua ana e ia ki a ratou, ko ta ratou e inoi ai.

⁶Aga pühade eel tavatses maavalitseja vabaks lasta ühe vangi, keda nad palusid.

⁷Na i reira tetahi tangata ko Parapa te ingoa, e here tahi ana me ona hoa tutu, he hunga i patu tangata i te ngangaretanga.

⁷Koos mässumeestega, kes olid mässu ajal mõrva toime pannud, oli aheldatud üks Barabase-nimeline mees.

⁸Na ka haere te mano, ka anga ka tono ki a ia kia peratia me tana i mea ai ki a ratou i mua.

⁸Ja üles tulnud rahvahulk hakkas paluma, et ta teeks neile nagu tal tavaks.

⁹Na ka whakahoki a Pirato ki a ratou, ka mea, E pai ana ranei koutou kia tukua e ahau ki a koutou te Kingi o nga Hurai?

⁹Pilaatus aga küsis neilt: 'Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?'

¹⁰I mahara hoki ia he hae i tukua ai ia e nga tohunga nui.

¹⁰Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.

¹¹Otira ka whakatutehutia e ratou te mano, kia tukua e ia ko Parapa ke ki a ratou.

¹¹Aga ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.

¹²Na ka whakahoki ano a Pirato, ka mea ki a ratou, He aha oti ta koutou e pai ai kia meatia e ahau ki tenei e huaina nei e koutou ko te Kingi o nga Hurai?

¹²Pilaatus aga küsis neilt veel kord: 'Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?'

¹³Ka karanga ano ratou, Ripekatia.

¹³Nemad aga karjusid taas: 'Löö ta risti!'

¹⁴Na ka mea a Pirato ki a ratou, He aha koia tana kino i mea ai? Heoi nui noa atu ta ratou hamama, Ripekatia ia.

¹⁴Pilaatus ütles neile: 'Kuidas nii, mis halba ta siis on teinud?' Ent nemad karjusid üha valjemini: 'Löö ta risti!'

¹⁵¶ Na, i tona hiahia kia whakamarietia te mano, tukua ana e Pirato a parapa ki a ratou, a, ka oti a Ihu te whiu, ka tukua kia ripekatia.

¹⁵Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.

¹⁶Na ka arahina ia e nga hoia ki te marae, ara ki te whare whakawa, a karangarangatia ana te ropu katoa.

¹⁶Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue - see tähendab kohtukotta - ja kutsusid kokku terve väesalga.

¹⁷Ka whakakahuria ia ki te kakahu papura, a, ka oti tetahi karauna tataramoa te whiri, ka potaea ki a ia.

¹⁷Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,

¹⁸Na ka anga ratou ka oha ki a ia, Tena koe, e te Kingi o nga Hurai!

¹⁸ning hakkasid teda teretama: 'Tervist, juutide kuningas!'

¹⁹Patua ana e ratou tona matenga ki te kakaho, tuwha ana ki a ia, ka tuku i nga turi ki a ia, a koropiko ana ki a ia.

¹⁹Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.

²⁰A, no ka mutu ta ratou taunu ki a ia, ka tangohia te kahu papura i a ia, na whakakakahuria ana ia ki ona ake kakahu, a arahina ana ia kia ripekatia.

²⁰Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.

²¹Na ka meinga e ratou tetahi tangata e tika ana na reira, a Haimona o hairini, i ahu mai i nga whenua, ko te papa o Arehanera raua ko Rupuha, kia haere me ratou, kia riro ai mana e amo tona ripeka.

²¹Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.

²²¶ Na ka arahina ia ki tetahi wahi, ki Korokota, tona tikanga ina whakamaoritia ko te Wahi Angaanga.

²²Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on tõlgitult Pealuu paik.

²³A hoatu ana ki a ia he waina, he mea whakananu ki te maira, kia inumia: otira kihai i tangohia e ia.

²³Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.

²⁴A ripekatia ana ia e ratou, ka wehewehea ona kakahu, he mea maka ki te rota, kia kitea ai ko te aha e riro i tetahi, i tetahi.

²⁴Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.

²⁵Na ko te toru tera o nga haora, a ka ripekatia ia e ratou.

²⁵Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.

²⁶Ko te mea i whakawakia ai ia i tuhituhia ki runga, KO TE KINGI O NGA HURAI.

²⁶Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.

²⁷Na tokorua nga tahae i ripekatia ngatahitia me ia; ko tetahi ki matau, ko tetahi ki tona maui.

²⁷Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.

²⁸Na ka rite te karaipiture e mea nei, I taua ngatahitia ia me te hunga hara.

²⁸[Siis läks täide kiri, mis ütleb: 'Ta on ülekohtuste sekka arvatud.']

²⁹Ko te hunga e haereere ana i reira ka tawai ki a ia, ka ruru i o ratou matenga, ka mea, Ha, ko koe ka whakahoro nei i te whare tapu, ka hanga nei ano i nga ra e toru,

²⁹Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: 'Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!

³⁰Whakaora i a koe ano ka heke iho i te ripeka.

³⁰Päästa iseennast ja astu ristilt alla!'

³¹Waihoki ko nga tohunga nui ka tawai i a ia, ratou ko nga karaipi, ka mea, Ko era atu i whakaorangia e ia, te taea e ia te whakaora a ia ake ano.

³¹Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: 'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa!

³²Tena ra kia heke iho aianei a te Karaiti, te Kingi o Iharaira, i te ripeka, kia kite ai tatou, kia whakapono ai. I tawai hoki ki a ia te hunga i ripekatia ngatahitia me ia.

³²Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!' Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.

³³¶ A, no ka tae ki te ono o nga haora, ka pouri a runga o te whenua katoa, taea noatia te iwa o nga haora.

³³Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.

³⁴A i te iwa o nga haora ka karanga a Ihu, he nui te reo, ka mea, Eroi, Eroi, rama hapakatani? ko te tikanga tenei ina whakamaoritia, E toku Atua, e toku Atua, he aha koe i whakarere ai i ahau?

³⁴Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: 'Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?' - see on tõlgitult: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'

³⁵A, no te rongonga o etahi o te hunga e tu ana i reira, ka mea, Nana, e karanga ana ia i a Iraia.

³⁵Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: 'Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!'

³⁶Na ka oma tetahi, ka whakaki i tetahi hautai ki te winika, whakanohoia ana ki te kakaho, ka hoatu kia inumia e ia, ka mea, Kati; tena kia kite tatou me kore a Iraia e haere mai ki te tango i a ia ki raro.

³⁶Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: 'Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!'

³⁷Na he nui te reo i puaki i a Ihu, a hemo ake.

³⁷Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.

³⁸A ka wahia te arai o te temepara i waenganui pu mai i runga ki raro.

³⁸Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.

³⁹A, no te kitenga o te keneturio, e tu hangai atu ana ki a ia, i pera te ahua o tana tukunga i tona wairua, ka mea ia, He pono ko te Tama a te Atua tenei tangata.

³⁹Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: 'See inimene oli tõesti Jumala Poeg!'

⁴⁰Na i reira etahi wahine e matakitaki ana mai i tawhiti: i roto i a ratou a Meri Makarini, a Meri hoki whaea o Hemi, te mea iti, raua ko Hohi, me Haromi;

⁴⁰Aga seal oli ka naisi toimuvat eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema, ning Saloome,

⁴¹Ara ko nga wahine i aru nei i a ia, i a ia i Kariri, i mahi mea nei mana; me etahi atu wahine tokomaha i haere tahi mai nei me ia ki Hiruharama.

⁴¹kes olid talle järgnenud ja teda teeninud, kui ta oli Galileas, ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud üles Jeruusalemma.

⁴²¶ Na ka ahiahi, i te mea ko te ra takanga, ara ko te ra i mua ake o te hapati,

⁴²Ja kui päev oli juba jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see tähendab reede,

⁴³Ka haere mai a Hohepa o Arimatia, he rangatira runanga, he tangata nui tonu, e tatari ana ano hoki ia ki te rangatiratanga o te Atua; a ka haere maia tonu ki a Pirato, ka inoi i te tinana o Ihu.

⁴³tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud mees, Suurkohtu nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, võttis julguse kokku ja astus sisse Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse ihu.

⁴⁴Na ka miharo a Pirato, hua noa kahore ano i mate: ka karangatia e ia te keneturio, ka ui ki a ia, mehemea kua mate atu ra ia.

⁴⁴Aga Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonnaülema ning küsis temalt, kas ta tõesti juba suri.

⁴⁵A, no ka rongo ki te keneturio kua mate, ka whakaaetia e ia te tinana ki a Hohepa.

⁴⁵Ja kui ta sai seda sadakonnaülemalt teada, kinkis ta surnukeha Joosepile.

⁴⁶Na ka hokona e tera he rinena, ka tangohia mai ia ki raro, a takaia ana ki te rinena; whakatakotoria ana ia ki roto ki te urupa kua haua atu ki te kamaka, a whakataka atu ana he kohatu ki te kuwaha o te urupa.

⁴⁶Ja too ostis lina, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning paigutas ta kaljusse raiutud hauda ning veeretas kivi hauakambri ukse ette.

⁴⁷I kite a Meri Makarini, raua ko Meri whaea o Hohi, i te wahi i whakatakotoria ai ia.

⁴⁷Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja vaatasid, kuhu ta pandi.