¹¶ Ko ta te wahine whakaaro nui he hanga i tona whare; ko ta te wahine wairangi, ko ona ringa hei wahi iho.

¹Tark naine ehitab enesele koja, aga rumalus kisub selle maha oma kätega.

²¶ Ko te tangata e haere ana i runga i tona tika, e wehi ana i a Ihowa; ko te tangata he parori ki ona ara e whakahawea ana ki i ia.

²Ausasti elab, kes Issandat kardab, aga eksiteedel käib, kes teda põlgab.

³¶ Kei te mangai o te wairangi he patu whakapehapeha; ma nga ngutu ia o te hunga whakaaro nui ratou ka ora ai.

³Rumala suus on vits ta uhkusele, aga tarku kaitsevad nende huuled.

⁴¶ Ki te kahore he kau, ka ma te takotoranga kai; ma te kaha ia o te kau ka nui ai nga hua.

⁴Kus pole härgi, seal puudub vili, aga härja rammuga saab palju saaki.

⁵¶ E kore te kaiwhakaatu pono e teka; ka puaki ia te teka i te kaiwhakaatu teka.

⁵Tõetruu tunnistaja ei valeta, aga valetunnistaja sepitseb valesid.

⁶¶ E rapu ana te tangata whakahi i te whakaaro nui, heoi kahore e kitea e ia; ki te tangata matau ia he mama noa te matauranga.

⁶Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu, aga arukale on tunnetus kerge.

⁷¶ Haere atu ki te aroaro o te kuware, ina kahore e kitea e koe he ngutu matau ona.

⁷Mine ära albi mehe juurest, sest seal sa ei märka teadlikke huuli.

⁸¶ Ko te whakaaro nui o te tangata tupato, he matau ki tona ara; ko te wairangi o nga kuware, he tinihanga.

⁸Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed, aga alpide rumalus eksitab.

⁹¶ Ko ta nga wairangi he kata ki te he: na kei te hunga tika te whakaaro pai.

⁹Rumalad pilkavad süüohvrit, aga õigete keskel on hea meel.

¹⁰¶ E mohio ana te ngakau ki tona ake mamae, e kore ano hoki tona koa e pikitia e te tangata ke.

¹⁰Süda tunneb omaenese kibedust ja võõras ei saa segada tema rõõmu.

¹¹¶ Ka whakangaromia te whare o te hunga kino: ka tupu ia te teneti o te hunga tika.

¹¹Õelate koda hävitatakse, aga õigete telk haljendab.

¹²¶ He huarahi ano tera e tika ana ki ta te tangata titiro, ko tona mutunga ia ko nga huarahi ki te mate.

¹²Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.

¹³¶ Ahakoa e kata ana, e mamae ana te ngakau; a, ko te mutunga o te koa, he pouri.

¹³Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.

¹⁴¶ Ko te tangata i te ngakau tahuri ke, ka makona i ona ara ake: a ko te tangata pai ka makona i tana ake ano.

¹⁴Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma tegudest.

¹⁵¶ Ko ta te kuware he whakapono ki nga kupu katoa; tena ko te tangata tupato, ka ata titiro ki tana hikoi.

¹⁵Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme.

¹⁶¶ E wehi ana te tangata whakaaro nui, ka neke atu i te kino; ko te kuware ia ka whakahi, ka tohe.

¹⁶Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp on jultunud ja enesekindel.

¹⁷¶ Ko te tangata riri wawe ka mahi i te wairangi; ka kinongia ano hoki te tangata i nga rauhanga kino.

¹⁷Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult, salasepitsejat meest vihatakse.

¹⁸¶ He wairangi te whakarerenga iho mo nga kuware; ko te tangata tupato ia ka karaunatia ki te matauranga.

¹⁸Lihtsameelsed pärivad rumaluse, aga tarku kroonitakse teadlikkusega.

¹⁹¶ E piko ana te hunga kino ki te aroaro o te hunga pai; a ko te hunga he ki nga kuwaha o te tangata tika.

¹⁹Kurjad peavad kummardama heade ees ja õelad õigete väravais.

²⁰¶ E kinongia ana te rawakore e tona hoa ake nei ano; he tokomaha ia nga tangata e aroha ana ki te tangata taonga.

²⁰Kehva vihkab tema sõbergi, aga rikast armastavad paljud.

²¹¶ Ko te tangata e whakahawea ana ki tona hoa, e hara ana; ko te tangata ia e atawhai ana ki nga rawakore, ka hari.

²¹Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.

²²¶ He teka ianei e kotiti ke ana nga kaiwhakatakoto i te kino? He atawhai ia, he pono, kei nga kaihanga i te pai.

²²Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.

²³¶ He hua to nga mauiuitanga katoa; tena ko te korero o nga ngutu e ahu ana ki te rawakore.

²³Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.

²⁴¶ Hei karauna mo nga whakaaro nui o ratou taonga; ko te wairangi ia o nga kuware, he wairangi kau.

²⁴Tarkade kroon on nende rikkus, alpide rumalus jääb rumaluseks.

²⁵¶ Ka ora nga wairua i te kaiwhakaatu pono: ko te tangata korero teka ia e mea ana kia tinihanga.

²⁵Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab.

²⁶¶ U tonu, kaha tonu te whakaaro ina wehi ki a Ihowa; ka whai rerenga atu ano hoki ana tamariki.

²⁶Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele.

²⁷He puna ora te wehi ki a Ihowa, e mahue ai nga reti o te mate.

²⁷Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.

²⁸¶ Ma te nui o te iwi ka whai honore ai te kingi; ma te kore o te iwi ka taka ai te rangatira.

²⁸Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk.

²⁹¶ He matauranga nui to te tangata manawanui; ko te tangata riri wawe ia, e whakaneke ake ana ia i te wairangi.

²⁹Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.

³⁰¶ He ora ki nga kikokiko te ngakau ora; ko te hae ia, he pirau ki nga wheua.

³⁰Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.

³¹¶ Ko te tangata e tukino ana i te ware, he tawai tana ki tona Kaihanga; ko te tangata ia e atawhai ana i te rawakore, e whakahonore ana i a ia.

³¹Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.

³²¶ E uakina iho ana te tangata kino i runga i tona he; ko te tangata tika ia ka whai tumanakohanga i tona matenga.

³²Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik.

³³¶ Ka noho te whakaaro nui ki te ngakau o te tangata matau; engari ko te mea kei te wahi ki roto o nga kuware e whakaaturia ana.

³³Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda.

³⁴¶ Ma te tika ka kake ai te iwi; ma te hara ia ka ingoa kino ai nga iwi.

³⁴Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.

³⁵¶ Ka manako te kingi ki te pononga mahara; a ka riri ki te tangata i takea ai te whakama.

³⁵Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat.