1¶ Ko nga whakatakataka a te ngakau na te tangata; engari ko te kupu whakahoki a te arero na Ihowa.
1Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2¶ Ko nga ara katoa o te tangata he ma ki ona ake kanohi; ko Ihowa ia ki te pauna i nga wairua.
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
3¶ Utaina au mahi ki runga ki a Ihowa, a ka whakapumautia ou whakaaro.
3Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
4¶ He mea hanga na Ihowa nga mea katoa mo tona tutukitanga, mo tona: ae ra, ko te tangata kino hoki mo te ra o te kino.
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5¶ He mea whakarihariha na Ihowa te hunga ngakau whakakake katoa; ahakoa pupuri te ringa ki te ringa, e kore ia e kore te whiua.
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6¶ Ko te mahi tohu tangata me te pono hei pure mo te kino; ma te wehi hoki ki a Ihowa ka mawehe atu ai te tangata i te kino.
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7¶ Ki te pai a Ihowa ki nga ara o te tangata, ka meinga e ia ona hoariri nei ano kia mau te rongo ki a ia.
7Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8¶ He pai ake te mea iti i runga i te tika, i nga hua maha ki te kahore he tika.
8Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
9¶ Ko te ngakau o te tangata hei whakaaro i tona ara; ko Ihowa ia hei whakatika i tona hikoi.
9Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
10¶ He kupu atua kei nga ngutu o te kingi; e kore tona mangai e poka ke ina whakawa.
10Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
11¶ Ko te taimaha tika, ko te pauna tika, na Ihowa; he mahi nana nga kohatu katoa o te putea.
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12¶ He mea whakarihariha ki nga kingi te mahi i te kino; na te tika hoki i u ai te torona.
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13¶ He mea ahuareka ki nga kingi nga ngutu tika: e aroha ana hoki ratou ki te tangata e korero tika ana.
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14¶ Ko te riri o te kingi ano he karere mo te mate: engari ka whakamarietia e te tangata whakaaro nui.
14Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
15He ora kei te marama o te mata o te kingi: a ko tana manako he rite ki te kapua o to muri ua.
15Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16¶ Ko te whiwhi ki te whakaaro nui, ano te pai! pai atu i te whiwhi ki te koura; ko te whiwhi hoki ki te matauranga te mea e hiahiatia nuitia atu i te hiriwa.
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17¶ Ko te huanui o te hunga tika he mawehe atu i te kino: ko te tangata e whai whakaaro ana ki tona ara, ka mau tona wairua.
17Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18¶ Haere ai te whakakake i mua o te whakangaromanga, te wairua whakapehapeha i mua i te hinganga.
18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
19¶ Ko te ngakau whakaiti i waenga i te hunga rawakore, pai atu i te uru ki te tuwahanga taonga a te hunga whakakake.
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20¶ Ko te tangata e tahuri ana ki te kupu, ka kite i te pai: a ko te tangata e whakawhirinaki ana ki a Ihowa, ka hari.
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21¶ Ka kiia te whakaaro nui he matau; ma te reka hoki o nga ngutu ka neke ai te mohio.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22¶ Ko te matauranga te puna o te ora mo te tangata i whiwhi ki tera; ko te ako ia mo te hunga wairangi ko to ratou wairangi ano.
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23¶ Ma te ngakau o te tangata whakaaro nui e tohutohu tona mangai, e apiti hoki he kupu mohio ki ona ngutu.
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24¶ Ko nga kupu matareka ano kei te honikoma, he reka ki te wairua, he rongoa ki nga wheua.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25¶ Tera he ara e tika ana ki te titiro a te tangata; ko tona mutunga ia ko nga ara ki te mate.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
26¶ Ko te hiahia o te tangata e mahi ana, e mahi ana mona; no te mea e akiakina ana ia e tona mangai.
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27¶ E whakatakoto ana te tangata tikangakore i te kino, a kei ona ngutu ano he ahi e ka ana.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28Ko ta te tangata whanoke he titaritari i te raruraru; ko ta te tangata kawekawe korero he wehewehe i nga hoa tupu.
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29¶ Whakawai ai te tangata nanakia i tona hoa, kawe ai i a ia ki te huarahi kahore i pai.
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30Ko te tangata e whakamoe ana i ona kanohi, e mea ana kia whakaaroa ai e ia nga mea whanoke; ko te tangata e kokopi ana i ona ngutu e whakatutuki ana i te kino.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31¶ He karauna kororia te mahunga hina, e ka kitea i runga i te ara o te tika.
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32¶ Engari rawa te tangata manawanui i te tangata kaha, te tangata e pehia ana e ia tona wairua i te tangata i horo ai te pa.
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
33¶ E maka ana te rota ki roto ki te kokorutanga o te kakahu; kei a Ihowa ia te tikanga katoa.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.