¹¶ Ko te maramara kai, ko te mea maroke me te ata noho hei kinaki, pai atu i te whare ki i nga hakari a te nganagare.

¹Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.

²¶ Hei rangatira te pononga mahara mo te tama i whakama ai; ka whai wahi ano ia i roto i to nga teina.

²Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.

³¶ Ko te oko tahu para mo te hiriwa, ko te oumu mo te koura; ko Ihowa ia hei whakamatau mo nga ngakau.

³Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.

⁴¶ Ko te kaimahi i te he ka tahuri ki ta te ngutu kino; a ka whai taringa te teka ki ta te arero whanoke.

⁴Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.

⁵¶ Ko te taunu ki te rawakore he tawai ki tona Kaihanga: ko te tangata e koa ana ki nga aitua, e kore e kore te whiua.

⁵Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.

⁶¶ Hei karauna mo nga koroheke nga tamariki a nga tamariki: na, ko te kororia o nga tamariki ko o ratou matua.

⁶Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.

⁷¶ E kore te reo rangatira e tau ki te kuware: hore rawa ano hoki te ngutu teka ki te rangatira.

⁷Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.

⁸¶ Ko te tangata i te mea homai noa, he kohatu whakapaipai tera ki tana titiro; tona tahuritanga ake ki hea, ki hea, ka whiwhi ki te pai.

⁸Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.

⁹¶ Ko te tangata e hipoki ana i te he, e whai ana i te aroha; tena ko te tangata korerorero, e wehewehe ana i nga hoa tupu.

⁹Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.

¹⁰¶ Ko te ngotonga o te kupu riri ki roto ki te tangata matau, nui atu i to nga whiu kotahi rau ki roto ki te whakaarokore.

¹⁰Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.

¹¹¶ He whakakeke kau ta te tangata kino e whai ai; no reira ka tukua atu he karere nanakia ki a ia.

¹¹Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.

¹²¶ Kia tutaki ki te tangata te pea kua tangohia ana kuao; pai atu i te whakaarokore i a ia e wairangi ana.

¹²Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.

¹³¶ Ko te tangata e homai ana i te kino hei utu mo te pai, e kore te kino e neke atu i tona whare.

¹³Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.

¹⁴¶ Ko te timatanga o te totohe i rite ki te tangata e tuku ana i te wai kia rere: na reira waiho atu te totohe i te mea kiano i oho te ngangare.

¹⁴Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!

¹⁵¶ Ko te tangata e whakatika ana i ta te tangata kino, me ia e whakahe ana i ta te tangata tika, he rite tahi taua rua, he mea whakarihariha ki a Ihowa.

¹⁵Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.

¹⁶¶ Hei aha te utu i te ringa o te kuware, hei hoko i te whakaaro nui, kahore nei hoki ona matauranga?

¹⁶Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?

¹⁷¶ E aroha ana te hoa i nga wa katoa; na, ko te teina, ko te tuakana, i whanau tera mo nga aitua.

¹⁷Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.

¹⁸¶ Ko ta te tangata ngakaukore he papaki ringa; kua waiho hei whakakapi turanga i te aroaro o tona hoa.

¹⁸Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.

¹⁹¶ Ko te tangata e aroha ana ki te nganagare e aroha ana ki te kino; ko te tangata e whakarewa ana i tona kuwaha e rapu ana i te whakangaromanga.

¹⁹Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.

²⁰¶ Ko te ngakau parori ke e kore e kite i te pai; ko te tangata he whanoke tona arero ka taka ki te kino.

²⁰Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.

²¹¶ Ka whanau he whakaarokore ma tetahi tangata, hei whakapouri tera mona: e kore ano hoki e koa te papa o te poauau.

²¹Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.

²²¶ He rongoa pai te ngakau koa; ki te maru ia te wairua, ka maroke nga wheua.

²²Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.

²³¶ E tango ana te tangata kino i te mea whakapati i te uma, hei whakapeau ke i nga ara o te whakarite whakawa.

²³Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.

²⁴¶ Kei te aroaro o te tangata matau nga whakaaro nui; kei nga pito ia o te whenua nga kanohi o te whakaarokore.

²⁴Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.

²⁵¶ Ko te tamaiti whakaarokore he mea whakapouri i tona papa, he mea whakakawa i te ngakau o tona whaea.

²⁵Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.

²⁶¶ Ehara ano hoki i te mea pai kia whiua te tangata tika, kia patua ranei nga rangatira mo te tika.

²⁶Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.

²⁷¶ He matauranga to te tangata e tohu ana i ana kupu: a he whakaaro to te tangata i te wairua manawanui.

²⁷Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.

²⁸Ko te wairangi nei ano, ki te whakarongo puku, ka kiia he whakaaro nui: ki te kokopi ona ngutu, ka kiia ia he tupato.

²⁸Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.