¹¶ Ko te tangata tu ke, e whai ana i ta tona ake hiahia, e ngangau ana ki nga whakaaro totika katoa.

¹Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta.

²¶ Kahore o te whakaarokore ahuareka ki te matauranga; engari kia whakakitea e ia tona ngakau.

²Albil pole head meelt arukusest, küll aga oma arvamuste avaldamisest.

³¶ I te taenga mai o te tangata kino ka tae mai ano te whakahawea, me te tawai hei hoa mo te whakama.

³Kui tuleb ülekohtune, tuleb ka põlgus ja koos häbiga teotus.

⁴¶ He wai hohonu nga kupu a te mangai o te tangata; he awa e rere ana te puna o te whakaaro nui.

⁴Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja.

⁵¶ Ehara i te mea pai te whakapai ki te kanohi o te tangata kino, te whakapeau ke ranei i ta te tangata tika ina whakawa.

⁵Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata.

⁶¶ E uru ana nga ngutu o te whakaarokore ki te totohe, e karanga ana tona mangai ki nga whiu.

⁶Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.

⁷Hei hunga ano mona te mangai o te whakaarokore; a ko ona ngutu hei rore mo tona wairua.

⁷Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.

⁸¶ Ano he kai reka nga kupu a te kawe korero; tae tonu iho ki nga wahi o roto rawa o te kopu.

⁸Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.

⁹¶ Ko te tangata ano hoki e mangere ana ki tana mahi, hei teina ia ki te tangata maumau.

⁹Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend.

¹⁰¶ Hei pourewa kaha te ingoa o Ihowa; rere ana te tangata tika ki reira, a ora ake.

¹⁰Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.

¹¹¶ Ko nga rawa o te tangata taonga hei pa kaha mona, hei pa tiketike ki tona whakaaro.

¹¹Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane.

¹²¶ I mua ake o te whakangaromanga ka whakakake te ngakau o te tangata; i mua ake ano hoki o te honore ko te ngakau papaku.

¹²Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.

¹³¶ Ko te tangata e whakahoki kupu ana i te mea kahore ano ia i rongo noa, he mahi wairangi tera nana, he hanga whakama.

¹³Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi.

¹⁴¶ E whakamanawanui te wairua o te tangata ki tona mate; tena ko te wairua maru, ko wai e kaha ki tera?

¹⁴Mehine meel talub haigust, aga kes võiks kannatada rusutud vaimu?

¹⁵¶ Ka whiwhi te ngakau o te tangata matau ki te mohio; e rapu ana hoki te taringa o nga whakaaro nui ki te mohio.

¹⁵Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi.

¹⁶¶ Ma te mea tuku noa a te tangata ka watea ai he wahi mona, ka kawea hoki ia e tera ki te aroaro o nga tangata nunui.

¹⁶And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette.

¹⁷¶ Ko te tangata nana te kupu tuatahi i te whakawa me te mea kei a ia te tika; na ka haere mai tona hoa, kei te rapu i te tikanga o tana.

¹⁷Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub.

¹⁸¶ Ma te rota e mutu ai nga tautohe, a ko tera hei tauarai i waenganui o te hunga kaha.

¹⁸Liisk lõpetab tülid ja otsustab vägevate vahel.

¹⁹¶ Ko te tuakana, teina ranei, i whakatakariritia, pakeke atu i te pa kaha: a ko aua tu ngangare me he tutaki tatau no te whare rangatira.

¹⁹Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv.

²⁰¶ Ka ki te kopu o te tangata i nga hua o tona mangai, ka makona ia i nga hua o ona ngutu.

²⁰Oma suu viljast saab mehe kõht täis, ta küllastub oma huulte saagist.

²¹¶ Ko te mate, ko te ora kei te arero: ko te hunga e aroha ana ki tera ka kai i ona hua.

²¹Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.

²²¶ Ko te tangata kua kite i te wahine mana, kua kite i te mea pai, kua whiwhi hoki ki ta Ihowa whakapai.

²²Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks.

²³¶ He inoi ta te rawakore hanga; he taikaha ia te whakahoki a te tangata taonga.

²³Kehv kõneleb anudes, aga rikas vastab karmilt.

²⁴¶ Ko te tangata tini nga hoa aroha e whai ana i te he mona; tera ano ia te hoa aroha, nui atu i to te tuakana, i to te teina, tona piri mai.

²⁴On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend.