1¶ He pai ke te rawakore e haere ana i runga i tona tapatahi, i te ngutu whanoke, i te whakaarokore.
1Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp.
2¶ Na ehara hoki i te mea pai kia kaua he matauranga mo te wairua; a, ko te tangata e hohoro ana ona waewae, ka hara.
2Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära.
3¶ E whakaparoritia ana te ara o te tangata e tona wairangi: e amuamu ana hoki tona ngakau ki a Ihowa.
3Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
4¶ Ma te rawa ka tokomaha atu ai nga hoa aroha: e wehea atu ana ia te rawakore i tona hoa aroha.
4Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
5¶ E kore te kaiwhakapae teka e whakaharakoretia; e kore hoki e mawhiti te tangata korero teka.
5Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
6¶ He tokomaha e whai kia manakohia e te tangata ringa mahora; he hoa aroha hoki nga tangata katoa no te tangata e homai mea ana.
6Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
7E kino ana nga teina katoa o te rawakore ki a ia: na nui ke atu te mataratanga atu o ona hoa i a ia! Whai noa ana kupu i a ratou, heoi kua riro ratou.
7Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
8¶ Ko te tangata e mea ana ki te whakaaro nui mona, e aroha ana ki tona wairua ake: ko te tangata e pupuri ana i te matauranga, ka tutaki ki te pai.
8Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
9¶ E kore te kaiwhakapae teka e whakaharakoretia; ka huna hoki te tangata korero teka.
9Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
10¶ E kore e tau te noho rangatira ki te whakaarokore; he makere rawa te noho ko te pononga hei rangatira mo nga rangatira.
10Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
11¶ Ko te ngarahu tupato ka pupuri i tona riri; a hei whakakororia mona te whakarere noa iho i te he.
11Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
12¶ Ko te riri o te kingi rite tonu ki te hamama o te raiona; ko tana manako ia ano he tomairangi i runga i te tarutaru.
12Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
13¶ He aitua mo tona papa te tamaiti whakaarokore: a, ko nga ngangare a te wahine, me te maturuturu puputu tonu.
13Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
14¶ He whare, he taonga i tuku iho i nga matua: ko te hoa wahine mahara i a Ihowa.
14Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt.
15¶ Ma te mangere e mea kia moe i te moe reka; ka matekai hoki te wairua o te rora.
15Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga.
16¶ Ko te tangata e pupuri ana i te whakahau e pupuri ana i tona wairua: engari ko te tangata kore whakaaro ki ona ara ka mate.
16Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema.
17¶ Ko te tangata e ohaoha ana ki te rawakore e whakatarewa moni ana ki a Ihowa, a ka utua ki a ia tana mahi atawhai.
17Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo.
18¶ Pakia tau tama, i te mea kua whai manakohanga; kaua hoki tou ngakau e whai tonu i te whakangaromanga mona.
18Karista oma poega, kuni veel on lootust, ja ära soovi tema surma!
19¶ Ko te tangatariri nui mana e waha tona he: ki te whakaora hoki koe i a ia, ka waiho tonu tena hei mahi mau.
19Kelle viha on suur, peab kandma karistust, sest kui sa ta sellest vabastad, siis tuleb sul teha seda korduvalt.
20¶ Whakarongo ki te kupu tohutohu, tahuri mai hoki ki te ako, kia whai whakaaro ai koe i tou mutunga iho.
20Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!
21¶ He maha nga whakaaro i roto i te ngakau o te tangata; e tu tonu ana ia ta Ihowa tikanga.
21Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.
22¶ Ko te hiahia o te tangata te aronga o tana atawhai: engari te rawakore i te tangata teka.
22Inimesele on kasuks ta heldus, ja parem on olla vaene kui valelik mees.
23¶ Ko te wehi ki a Ihowa te ara ki te ora: a, ko te tangata kei a ia tera, ka noho makona; e kore tetahi he e pa ki a ia.
23Issanda kartus on eluks: siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks.
24¶ E kuhua ana e te mangere tona ringa ki te rihi, e kore rawa nei e whakahokia e ia ki tona mangai.
24Laisk pistab käe kaussi, aga ei vii tagasi suu juurde.
25¶ Pakia te tangata whakahi, a ka tupato nga kuware: akona hoki te tangata mahara, a ka mohio ia ki te matauranga.
25Peksa pilkajat, siis saab kohtlane targaks, ja manitse mõistlikku, siis ta saab teadlikuks!
26¶ Ko te tangata e pahua ana i tona papa, e pei atu ana hoki i tona whaea, he tama ia e whakama ai, e ingoa kino ai hoki.
26Kes kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg.
27¶ Kati, e taku tama, te whakarongo ki te ako hei mea kau e kotiti atu ai i nga kupu o te matauranga.
27Loobu, mu poeg, õpetust kuulmast, kui tahad eemale eksida tarkuse sõnadest!
28¶ E whakahi ana te kaiwhakaatu he ki te whakawa; e horomia ana hoki te kino e te mangai o te hunga kino.
28Kõlvatu tunnistaja pilkab õigust ja õelate suu ajab välja nurjatust.
29¶ Kua rite he whakawa mo nga whakahi, he whiu mo te tuara o nga whakaarokore.
29Pilkajate jaoks on valmis kohtuotsused ja alpide seljale hoobid.