¹¶ Ko ta te waina he whakahi, ko ta te wai kaha he ngangau: a, ko te hunga katoa e whakapohehetia ana e tera, kahore o ratou whakaaro nui.

¹Vein paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark.

²¶ Ano he raiona e hamama ana te wehi o te kingi: ko te tangata e whakaoho ana i a ia kia riri, e hara ana ki tona wairua ake.

²Kuninga ähvardus on otsekui noore lõvi möirgamine: kes teda vihastab, teeb pattu oma hinge vastu.

³¶ He whakahonore mo te tangata te noho watea mai i te ngangare: engari ko nga wairangi he kowhetewhete tonu.

³Mehele on auks hoiduda riiust, aga kõik meeletud hakkavad peale.

⁴¶ Kahore te mangere e parau, he mea ki te hotoke; no reira ka pakiki kai mana i te kotinga witi, a kahore e whiwhi.

⁴Laisk ei künna sügisel: lõikusajal ta ootab asjata.

⁵¶ He wai hohonu te whakaaro i roto i te ngakau o te tangata; e utuhia ano ia e te tangata matau.

⁵Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada.

⁶¶ Ko ta te tini o te tangata he kauwhau i tona atawhai ake; ko wai ia e kite i te tangata pono?

⁶Paljud inimesed kuulutavad omaenese headust, aga kes leiaks ühe ustava mehe?

⁷¶ Ko te tangata tika, e haere ana i runga i tona tapatahi, ka manaakitia ana tamariki i muri i a ia.

⁷Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda.

⁸¶ Ko te kingi e noho ana i runga i te torona whakawa, titaritaria ana e ona kanohi nga he katoa.

⁸Kuningas, kes istub kohtujärjel, hajutab oma silmadega kõik kurja.

⁹¶ Ko wai e mea, Kua ma i ahau toku ngakau, kua tahia atu oku hara?

⁹Kes võiks öelda: 'Ma olen oma südame puhtaks teinud, ma olen oma patust puhas'?

¹⁰¶ Ko nga pauna huhua, ko nga mehua huhua, he rite tahi taua rua, he mea whakarihariha anake ki a Ihowa.

¹⁰Kahesugune kaaluviht ja kahesugune vakk - ka need mõlemad on Issanda meelest jäledad.

¹¹¶ He tamariki nei ano ka mohiotia ki ana hanga, he ma ranei, he tika ranei tana mahi.

¹¹Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige.

¹²¶ Ko te taringa rongo, ko te kanohi titiro, na Ihowa raua ngatahi i hanga.

¹²Kuulja kõrva ja nägija silma - ka need mõlemad on Issand teinud.

¹³¶ Kaua e matenuitia te moe, kei rawakoretia koe; titiro ou kanohi, a ka makona koe i te taro.

¹³Ära armasta und, et sa ei jääks vaeseks; hoia silmad lahti, siis saad leiba küllalt!

¹⁴¶ Ehara ehara, e ai ta te kaihoko: tona haerenga atu ia, kei te whakamanamana.

¹⁴'Halb, halb!' ütleb ostja, aga ära minnes ta kiitleb.

¹⁵¶ He koura tena me te tini o te rupi; engari he taonga utu nui nga ngutu o te matauranga.

¹⁵Olgu kulda ja palju pärleid, aga teadlikud huuled on veel kallimad.

¹⁶¶ Tangohia te kakahu o te kaiwhakakapi mo te tangata ke; puritia hoki te tangata i taunahatia hei whakakapi mo nga tangata ke.

¹⁶Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!

¹⁷¶ He reka ki te tangata te taro o te teka; muri iho ka ki tona mangai i te kirikiri.

¹⁷Valega saadud leib on mõnele magus, aga pärast on ta suu täis sõmerat.

¹⁸¶ Ma te runanga ka u ai nga whakaaro; kia pai hoki te ngarahu ina anga ki te whawhai.

¹⁸Nõu pidades lähevad kavatsused korda, ja ainult targal juhtimisel pea sõda.

¹⁹¶ Ko te tangata e kopikopiko ana ki te kawekawe korero, ka whakina e ia nga korero ngaro: na reira kaua e raweke atu ki te tangata ngutu hamama.

¹⁹Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!

²⁰¶ Ko te tangata e kanga ana i tona papa, i tona whaea, ka tineia tona rama i roto i te pouri kerekere.

²⁰Kes neab oma isa ja ema, selle lamp kustub pilkases pimeduses.

²¹¶ I te timatanga e hohoro mai pea te taonga; e kore ia tona mutunga e whakapaingia.

²¹Pärand, millega esmalt on kiire, ei too lõpuks õnnistust.

²²¶ Kaua e mea, Ka utua e ahau te kino: taria ta Ihowa, a kei a ia he oranga mou.

²²Ära ütle: 'Ma tasun kätte kurja eest!' Oota Issandat, küll tema aitab sind!

²³¶ He mea whakarihariha ki a Ihowa nga taimaha rere ke; a e kore hoki te pauna tinihanga e pai.

²³Kahesugune kaaluviht on Issanda meelest jäle, ja vale kaal ei ole hea.

²⁴¶ Na Ihowa nga haereerenga o te tangata: na ma te aha te tangata ka matau ai ki tona ara?

²⁴Mehe sammud on Issandalt: kuidas võiks siis inimene tunda oma teed?

²⁵¶ Hei rore ki te tangata te oho noa ake ki te mea, He tapu! a, i muri i nga ki taurangi, kia uiui.

²⁵Inimesele on püüdepaelaks kergemeelne ütlus: 'See on pühitsetud!' ja alles pärast tõotusi hakata järele mõtlema.

²⁶¶ Ka titaritaria e te kingi whakaaro nui te hunga kino, a ka hurihia hoki e ia te wira patu witi ki runga ki a ratou.

²⁶Tark kuningas puistab õelaid ja laseb ratta neist üle käia.

²⁷¶ He rama na Ihowa te manawa o te tangata, e rapu ana i nga mea katoa i roto rawa i te kopu.

²⁷Inimese vaim on Issanda lamp: see uurib läbi kõik südamesopid.

²⁸¶ Hei kaitiaki mo te kingi te atawhai me te pono; e tautokona ake ana hoki tona torona e te atawhai.

²⁸Armastus ja ustavus hoiavad kuningat, ja ta toetab helduse läbi oma aujärge.

²⁹¶ Ko te kororia o nga taitama ko to ratou kaha: a, ko te ataahua o nga kaumatua ko te upoko hina.

²⁹Noorte meeste uhkuseks on jõud, aga vanade ehteks on hallid juuksed.

³⁰¶ E tahia atu ana te kino e nga karawarawa o te patunga; a e tae rawa ana nga whiu ki nga wahi o roto rawa o te kopu.

³⁰Haavaarmid on kurja kasimiseks ja hoobid ihu soppide jaoks.