1¶ Ko te tangata he maha nei nga riringa i tona he, a ka whakapakeke i tona kaki, ka whatiia ohoreretia ia; te taea te rongoa.
1Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.
2¶ Ka whakanuia te hunga tika, ka koa te iwi; ka kingi te tangata kino, ka aue te iwi.
2Õigete rohkusest rahvas rõõmustab, aga õela valitsedes rahvas ägab.
3¶ Ko te tangata e matenui ana ki te whakaaro nui e whakahari ana i tona papa; ko te tangata ia e piri ana ki nga wahine kairau, he maumau taonga tana.
3Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse.
4¶ Ma te whakawa a te kingi e mau ai te whenua; ka whakataka ia e te tangata e tango ana i nga mea homai noa.
4Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle.
5¶ Ko te tangata e whakapati ana ki tona hoa, e whakatakoto kupenga ana mo ona waewae.
5Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu.
6¶ He rore kei roto i te he o te tangata kino; ko te tangata tika ia he waiata tana, he koa.
6Kurja inimese üleastumised on talle püüniseks, aga õige hõiskab ja rõõmustab.
7¶ E mahara ana te tangata tika ki te take a te rawakore: kahore o te tangata kino whakaaro kia mohiotia e ia.
7Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada.
8¶ Ma nga tangata whakahi e tahu te pa kia mura: ko ta te hunga whakaaro nui ia he whakatahuri atu i te riri.
8Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha.
9¶ Ki te totohe te tangata whakaaro nui ki te tangata wairangi, ahakoa riri ia, kata ranei, kahore he tanga.
9Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastab või naerab, aga rahu ei saa.
10¶ E mauahara ana te tangata whakaheke toto ki te tangata i te ngakau tapatahi: tena ko te hunga tika, ka whai ratou kia whakaorangia ia.
10Verejanulised vihkavad vaga, aga ausameelsed püüavad hoida tema hinge.
11¶ E tuakina ana e te wairangi tona riri katoa ki waho: e puritia mai ana ia e te tangata whakaaro nui, e pehia ana.
11Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõpuks.
12¶ Ki te whakarongo te rangatira ki te teka, he kino katoa ana tangata.
12Kui valitseja paneb tähele valekõnesid, siis on kõik ta teenrid õelad.
13¶ E tutaki ana te rawakore raua ko te kaitukino ki a raua; ko Ihowa te kaiwhakamarama o nga kanohi o raua tokorua.
13Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi.
14¶ Ko te kingi e pono ana tana whakawa mo nga rawakore, ka whakapumautia tona torona ake ake.
14Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel.
15¶ Ko te whiu, ko te riri i te he, he mea homai era i te whakaaro nui: tena ko te tamaiti mahue noa, ka whakama i a ia tona whaea.
15Vits ja noomimine annavad tarkust, aga omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale.
16¶ Ka tokomaha te hunga kino, ka nui te he: ka kite ia te hunga tika i to ratou hinganga.
16Kui õelaid saab palju, siis on ka üleastumisi palju, aga õiged saavad näha nende hukkumist.
17¶ Pakia tau tama, a ka whai okiokinga koe i a ia; ae ra, he ahuareka tana e homai ai ki tou wairua.
17Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!
18¶ Ki te kahore he whakakitenga, ka kore te iwi e tupato: ko te kaipupuri ia i te ture, ka hari ia.
18Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.
19¶ Ehara te kupu i te papaki mo te pononga: ahakoa hoki ia matau, e kore ia e rongo.
19Sõnadega ei saa sulast õpetada, sest kuigi ta mõistab, ei võta ta kuulda.
20¶ Ka kite ranei koe i te tangata kaika ki te korero? engari te wairangi ka totika ake i a ia.
20Kas näed nobeda kõnega meest? Ennem võib loota albile kui temale.
21¶ Ko te tangata e penapena ana i tana pononga mai o te tamarikitanga, ka waiho ia e ia i te mutunga hei tama tupu.
21Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks.
22¶ He whakaoho whawhai ta te tangata pukuriri: he nui rawa hoki te he o te tangata aritarite.
22Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi.
23¶ Ka whakaititia iho te tangata e tona whakapehapeha: ka whai honore ia te tangata ngakau papaku.
23Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au.
24¶ Ko te tangata e whakauru ana ki ta te tahae, e kino ana ki tona ake wairua: e rongo ana ia i te kanga, kahore e kiki.
24Kes vargaga jagab, vihkab oma hinge: ta kuuleb küll needmist, aga ei avalda midagi.
25¶ He rore e homai ana e te wehi ki te tangata: ko te tangata ia e whakawhirinaki ana ki a Ihowa ka mawhiti.
25Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.
26¶ He tokomaha e whai ana kia paingia e te rangatira: otiia i ahu mai i a Ihowa te whakawa mo te tangata.
26Paljud otsivad valitseja poolehoidu, aga Issandalt tuleb igaühele õigus.
27¶ He mea whakarihariha ki te hunga tika te tangata whakahaere he; a he mea whakarihariha hoki ki te tangata kino te tangata he tika tona ara.
27Õigete meelest on jäle ülekohtune mees, aga õelate meelest on jäle õigel teel käija.